Rubriigiarhiiv: Populaarseimad postitused

Rahavoog

Eelmises postituses, mis rääkis vaestest, keskklassist ja rikastest, kujutasin Kiyosaki kurikuulsat rahavoo skeemi. Too skeem aga jäi natuke lihtsakoeliseks minu jaoks ja mõtlesin, et seoses tuleviku ja võimaliku rahakool.ee renoveerimisega, teen veidi täpsema skeemi ja proovin mõisted lihtsustada ja paika saada enda jaoks.

Selline kategoriseerimine võimaldaks enda pere finantsülevaates saada kätte minu arvates olulisi näidikuid:

  1. Passiivse tulu osakaal sissetulekutest (%)
  2. “Säästetud” osakaal “aktiivsest” sissetulekust (%)
  3. Tarbitud kulude osakaal väljaminekutest (%)
  4. “Tahan” kulude osakaal tarbitud väljaminekutest (%)
  5. Reservide mahu kordaja (mitu kuud “aktiivset” sissetulekut on reservides) (kuud)
  6. Omakapitali mahu kordaja (mitu kuud “hädavajalikke” kulusid on omakapitalis) (kuud)
  7. Varade maht (€)
  8. Omakapitali maht (€)
  9. Omakapitali osakaal varadest (%)
  10. Passiivse tuluga kaetud “Hädavajalik” tarbimine (%)
  11. Passiivse tuluga kaetud tarbimine (%)

Nende näidikute baasil saaks juba päris toredasti pere nn. finantstervist hinnata ja mingeid riske välja tuua või midagi tuleviku kohta prognoosida.

Kui need näidikud igakuiselt talletada, siis on võimalik ka trendi näha ja selle pealt omakorda järeldusi teha.

Rahavoog

Mingeid probleeme kindlasti esineb sellise kategoriseerimisega aga ma pisemate nüansside pärast ei muretseks. Ilmaasjata ei tahaks pilti keerulisemaks ajada.

Vaesed, keskklass ja rikkad

Mõned korrad on mul vaja olnud seletada Kiyosaki raamatutest tuttavat käitumiste erinevust vaeste, keskklassi ja rikaste vahel.

Põhimõtteliselt on erinevus selles: Vaesed ja keskklass töötavad ise raha heaks, rikaste heaks töötab nende raha. 

Raha asemel võib lugeda eelmises lauses ka igasuguseid muid varasid aga lauseilu huvides ei hakka poliitilist korrektsust taga ajama.

Kuidas vaene või keskklassi inimene rikkaks saaks?: Tuleb osa sissetulekust suunata varade kasvatamisse.

Kõik ongi niisama lihtne.

Kõik muidugi nõuab aega, kannatust ja planeerimist aga ei ole võimatu. 30 aastaga rahaline vabadus saavutada oleks väga paljude inimeste jaoks võimalik. Vajaka jääb teadlikkusest ja tahtejõust ma arvan suuremal osal meist.

vaesed_keskklass_rikkad

Hea töökoht ja väärtuse loomine

Valetaksin kui ütleksin, et ettevõttes töötamine pole minu jaoks kunagi olnud lihtsalt elamiseks vajaliku raha teenimine.

On olnud!

Mäletan väga selgesti kui 12 aastat tagasi esimesi kuid ühes tootmisettevõttes tööl käisin. Raske oli harjuda. Mul on selgelt meeles tunne ühel hommikul tööle minnes – SHIT, see ongi nüüd mu elu järgnevate aastakümnete vältel! Reaalsus oli kannaga näkku löönud.

Tööl olles oli asi sedavõrd küll parem, et kuna tööd oli palju, siis mõelda või masenduda väga palju aega polnud. Tegin oma töölaua taga tööd, kõrvaklapid peas, kuulasin raadiot ja rändasin mõtetes peaaegu pidevalt ringi kusagil mujal kui töö juures. Arvasin, et nii ongi siis kui oled tööl – katsud ära kannatada ja teha niipalju kui vaja, et palk välja teenida. Tööl tuleb käia selleks, et siis selle raha eest tööst vabal ajal midagi nauditavat korda saata.

Sellisest mõtteviisist tuli aga mul üsna ruttu masendus peale ja ma hakkasin otsima lahendusi. Lahendust sellele, et töö ei oleks naudingu vastand. Sellistest asjadest polnud ei koolis, kodus ega sõprade ringis räägitud aga mingi sisetunne ütles, et peab olema variante.

Üks sellistest asjadest, mille peale ma palju mõtlesin, oli see kuidas teha tööd nii, et ma ka ise kasu saamise tunnet tunneksin rohkem. Kasu all ei pea ma siinkohal silmas palka. Lepingus kokku lepitud palga saan ma ju niikuinii aga minu jaoks oli palju kohutavam kaotus ikka kõik see aeg mille ma pean töökohas veetma – 8 tundi iga päev. Kohutav ju! Seda just siis, kui ma tunnen, et ma peale palga midagi muud selle aja eest ei saa.

Sellest mõttelaadist kasvas välja üks minu põhiprintsiipe enda tööalase tuleviku suunamisel. Ma olen alati mõelnud selle peale kuidas MINA saaksin vähemalt sama palju kasu oma töökohal kulutatud ajast kui minu tööandja. Olgu selleks siis õppimise- ja arenguvõimalused, universaalselt kasulikud teadmised ja oskused, maailma nägemise võimalused või mõned materiaalsed hüved.

Kujutasin seda printsiipi sellel väikesel slaidil:

 

8 erinevat tööd

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

Uued 2011 aasta äriideed ja ettevõtlusega alustamine

Täiendasin oma eelmisel aastal tehtud nimekirja nii ingliskeelsetest kui ka eestikeelsetest äriideede lehekülgedest.

Mõned leheküljed olid sarnaselt äridega ilmselt vahepeal pankrotti läinud või muul viisil ära haihtunud ja mitmed leheküljed olid Google vahendusel jällegi populaarsust kogunud.

Kokku on sealses, Äriideed ettevõtluse alustamiseks blogipostituses, saadaval rohkem kui 15 000 erinevat ideed või juba kusagil teostuses olevat ideed. Seega ei saa keegi kurta, et teeks küll midagi ägedat aga näe – ühtegi armsat ideed ei tule.

Uurige ja puurige ja vaadake, milline võiks teie unistuste äri välja näha. Kusagilt peab ju pihta hakkama?!:)

Kui ideega on asjad korras ja kange soov järgmise sammu kallale asuda, siis soovitan uurida näiteks:

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?