Rubriigiarhiiv: Sissetulekute suurendamine

meie pere 2014 finantsnäitajad

Kuna pisipoja kasvamise kõrval on aega kõigeks ülivähe, siis 2014 lõpu kokkuvõtteks ei hakka pikka juttu ajama…

Arvutan endalegi esimest korda mõned näitajad ja suhtarvud välja. Täitsa põnev:)

  • Passiivse tulu osakaal sissetulekutest – 10,9% @ 2014a.
  • “Säästetud” osakaal aktiivsetest sissetulekutest – 26,8% @ 2014 a. (27,5% @ 2013 a.)
  • “Hädavajalike” kulude osakaal kogukuludest – 45% @ 2014 a.
  • Omakapitali mahu kordaja (“hädavajalikke” kulusid on omakapitalina) – 6,5 aastat @ 2014 a.
  • Passiivse tuluga kaetud “hädavajalik” tarbimine – 33,5% @ 2014 a.
  • Kuine passiivne tulu – 430€/kuus @ 2014

Suhtarvud baseeruvad sellel rahavoo postitusel.

Väike vaade 2014 aasta rahavoole näitab seda, et ainus kuu negatiivse rahavooga oli august. Ülejäänud kuudel kulus vähem kui teenisime.
PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta rahavoog

 

2014 kulude jaotuse kommentaariks võib paar asja välja tuua:

  • Veebruaris olid meil pulmad
  • ~2500€ kulus hambaravile
  • Tavapärasest enam kulus mööbli ostmisele raha
  • Tavapärasest heldemad olime vist kinkide tegemisel:)

PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta pere-eelarve kulude jaotus

Rahavoog

Eelmises postituses, mis rääkis vaestest, keskklassist ja rikastest, kujutasin Kiyosaki kurikuulsat rahavoo skeemi. Too skeem aga jäi natuke lihtsakoeliseks minu jaoks ja mõtlesin, et seoses tuleviku ja võimaliku rahakool.ee renoveerimisega, teen veidi täpsema skeemi ja proovin mõisted lihtsustada ja paika saada enda jaoks.

Selline kategoriseerimine võimaldaks enda pere finantsülevaates saada kätte minu arvates olulisi näidikuid:

  1. Passiivse tulu osakaal sissetulekutest (%)
  2. “Säästetud” osakaal “aktiivsest” sissetulekust (%)
  3. Tarbitud kulude osakaal väljaminekutest (%)
  4. “Tahan” kulude osakaal tarbitud väljaminekutest (%)
  5. Reservide mahu kordaja (mitu kuud “aktiivset” sissetulekut on reservides) (kuud)
  6. Omakapitali mahu kordaja (mitu kuud “hädavajalikke” kulusid on omakapitalis) (kuud)
  7. Varade maht (€)
  8. Omakapitali maht (€)
  9. Omakapitali osakaal varadest (%)
  10. Passiivse tuluga kaetud “Hädavajalik” tarbimine (%)
  11. Passiivse tuluga kaetud tarbimine (%)

Nende näidikute baasil saaks juba päris toredasti pere nn. finantstervist hinnata ja mingeid riske välja tuua või midagi tuleviku kohta prognoosida.

Kui need näidikud igakuiselt talletada, siis on võimalik ka trendi näha ja selle pealt omakorda järeldusi teha.

Rahavoog

Mingeid probleeme kindlasti esineb sellise kategoriseerimisega aga ma pisemate nüansside pärast ei muretseks. Ilmaasjata ei tahaks pilti keerulisemaks ajada.

Hea töökoht ja kliendile väärtuse loomine

Paljud meist töötavad ettevõttes, mille eesmärgiks on kasumi teenimine.

Mina nende hulgas.

Ma arvan, et ma ei eksi kui ma väidan, et kõigil sellistel ettevõtetel on olemas ka kliendid. Kliendid on siis need asutused/inimesed, kes sellele ettevõttele raha sisse toovad. Võib öelda, et tavapäraselt tuleb sellisel ettevõttel kogu raha klientide taskust.

Miks see oluline on?

Mõtleme edasi…

Mille eest me selle raha klientide käest saame?

Jällegi võin öelda, et tavapäraselt saame me klientide käest raha väärtuse loomise eest. On selleks väärtuseks siis mõni toode või teenus või muu kliendile meelepärane väärtus. Igal juhul on see mingi väärtus, mille klient on nõus raha vastu vahetama.

Seega asub rõhk sõnal väärtus. Selleks, et ettevõte edukas oleks ja raha teeniks peab ta klientide jaoks looma väärtust. Mida rohkem väärtust loob, seda rohkem kliendile meeldib ja seda rohkem on ta nõus raha ettevõttele andma.

Kuidas see ettevõtte töötajatega seotud on?

Väga lihtsalt – mida rohkem sina ja sinu tegevus ettevõttes kliendi jaoks väärtust loob, seda vajalikum/kasulikum sa ettevõtte jaoks oled.

Trikk loomulikult siinkohal on see, et suur enamus palgatöölistest ei loo erinevatel põhjustel suuremal osal oma tööajast kliendi jaoks väärtust, vaid tegelevad kõige muuga.

Viidavad niisama aega, parandavad valesti tehtud asju, ootavad kellegi/millegi taga, lisavad tootele “kellasid ja vilesid”, kulutavad aega asjade otsimisele, teevad tegevusi, jne. Tegelevad ühesõnaga kõige sellega, mille eest klient heameelega poleks mingil juhul nõus maksma.

Seega on väga kasulik alati iseenda kohta mõelda – kas ma praegu loon oma tegevusega kliendi jaoks väärtust või ei? Kui ei, kas ma saan siis seda kuidagi järgmisel korral mitte teha?

Kindel on see, et kui sa oma tegevusega aitad luua rohkem väärtust kliendile ja tegeled vähem asjadega mida klient tähtsaks ei pea või mida ta ei taha, et sa teeksid, siis lõpuks muutud ka ettevõtte omaniku/juhi jaoks väärtuslikumaks töötajaks. Ja kui ta seda ei taipa, siis otsi teine töökoht – tegemist on lolli tööandjaga:)

 

8 erinevat tööd

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.