Rubriigiarhiiv: Töö

Vaesed, keskklass ja rikkad

Mõned korrad on mul vaja olnud seletada Kiyosaki raamatutest tuttavat käitumiste erinevust vaeste, keskklassi ja rikaste vahel.

Põhimõtteliselt on erinevus selles: Vaesed ja keskklass töötavad ise raha heaks, rikaste heaks töötab nende raha. 

Raha asemel võib lugeda eelmises lauses ka igasuguseid muid varasid aga lauseilu huvides ei hakka poliitilist korrektsust taga ajama.

Kuidas vaene või keskklassi inimene rikkaks saaks?: Tuleb osa sissetulekust suunata varade kasvatamisse.

Kõik ongi niisama lihtne.

Kõik muidugi nõuab aega, kannatust ja planeerimist aga ei ole võimatu. 30 aastaga rahaline vabadus saavutada oleks väga paljude inimeste jaoks võimalik. Vajaka jääb teadlikkusest ja tahtejõust ma arvan suuremal osal meist.

vaesed_keskklass_rikkad

Hea töökoht ja kliendile väärtuse loomine

Paljud meist töötavad ettevõttes, mille eesmärgiks on kasumi teenimine.

Mina nende hulgas.

Ma arvan, et ma ei eksi kui ma väidan, et kõigil sellistel ettevõtetel on olemas ka kliendid. Kliendid on siis need asutused/inimesed, kes sellele ettevõttele raha sisse toovad. Võib öelda, et tavapäraselt tuleb sellisel ettevõttel kogu raha klientide taskust.

Miks see oluline on?

Mõtleme edasi…

Mille eest me selle raha klientide käest saame?

Jällegi võin öelda, et tavapäraselt saame me klientide käest raha väärtuse loomise eest. On selleks väärtuseks siis mõni toode või teenus või muu kliendile meelepärane väärtus. Igal juhul on see mingi väärtus, mille klient on nõus raha vastu vahetama.

Seega asub rõhk sõnal väärtus. Selleks, et ettevõte edukas oleks ja raha teeniks peab ta klientide jaoks looma väärtust. Mida rohkem väärtust loob, seda rohkem kliendile meeldib ja seda rohkem on ta nõus raha ettevõttele andma.

Kuidas see ettevõtte töötajatega seotud on?

Väga lihtsalt – mida rohkem sina ja sinu tegevus ettevõttes kliendi jaoks väärtust loob, seda vajalikum/kasulikum sa ettevõtte jaoks oled.

Trikk loomulikult siinkohal on see, et suur enamus palgatöölistest ei loo erinevatel põhjustel suuremal osal oma tööajast kliendi jaoks väärtust, vaid tegelevad kõige muuga.

Viidavad niisama aega, parandavad valesti tehtud asju, ootavad kellegi/millegi taga, lisavad tootele “kellasid ja vilesid”, kulutavad aega asjade otsimisele, teevad tegevusi, jne. Tegelevad ühesõnaga kõige sellega, mille eest klient heameelega poleks mingil juhul nõus maksma.

Seega on väga kasulik alati iseenda kohta mõelda – kas ma praegu loon oma tegevusega kliendi jaoks väärtust või ei? Kui ei, kas ma saan siis seda kuidagi järgmisel korral mitte teha?

Kindel on see, et kui sa oma tegevusega aitad luua rohkem väärtust kliendile ja tegeled vähem asjadega mida klient tähtsaks ei pea või mida ta ei taha, et sa teeksid, siis lõpuks muutud ka ettevõtte omaniku/juhi jaoks väärtuslikumaks töötajaks. Ja kui ta seda ei taipa, siis otsi teine töökoht – tegemist on lolli tööandjaga:)

 

Hea töökoht ja arenemine

Tööl käies on väga lihtne teha seda mida kästakse teha ja seda mida on hädavajalik teha. Kui midagi kästakse teha, siis pole tarvis ju endal mõelda ega vastutust võtta ja hädavajalike asjade lahendamise peale tuleb meil kõigil niikuinii mõelda. Näiteks probleemide lahendamine alustades tualetis käimisest kuni vajalike töövahendite leidmiseni välja.

Ma kujutan ette, et tööl käimine on paljude inimeste jaoks samastunud oma ülemuse käsu või korralduste täitmisega. Teen seda mida kästi. Teen seda mida tahetakse, et ma teeks.

Teine asi mida töötav inimene peab arvestama on see, et ta müüb ennast põhimõtteliselt palga eest tööandja käsutusse lepingus ette nähtud töö ajaks. See aga tähendab justkui samuti seda, et kui tööandja ütleb: “Tee palun siin töökohal kella 8-17 seda võid teist tegevust”, siis tundubki justkui kõik jälle korrektne olevat ju.

Sellise lähenemise juures aga näen mina ühte väga olulist probleemi.

Kui ma nõustun sellise tööaja jaotusega tööd tegema siis ma põhimõtteliselt nõustun sellega, et mu tööalases karjääris puudub edaspidi oluline areng.

Areng puudub sealt seepärast, et sul pole enam aega mõelda!

Sa täidad mõtlemata oma harjumuspäraseid tööülesandeid ja lahendad probleeme kogu oma tööaja ning sul pole enam aega tegeleda sellega, et midagi su töös või tegevustes paremaks muutuks. Sul pole aega midagi endale selgeks mõelda, sul pole aega mõelda kuidas probleemide hulka vähendada oma töös. Sa muutud masinaks, kes teeb täpselt seda, mida temalt on palutud, aga mitte midagi rohkemat.

Kui sinu jaoks pole see tähtis, et sa areneks ja ei peaks kogu ülejäänud elu tegema täpselt sedasama tööd mida sa juba teed, siis ei ole sul järgnevast illustratsioonist midagi tolku – kobi aga tagasi tööle:)

Ülejäänud võivad korraks mõelda enda töö peale – kas sul on olemas ja kas sa kasutad seda vaba hetke enda töös. Kas sa mõtled ja kas sa õpid midagi sellest, mida ja kuidas sa teed?

Keegi sulle sellist momenti logelemiseks ja niisama olesklemiseks ei paku aga ole kaval ja ära lase ka kogu enda tööaega 100% rutiinsete ülesannete ja tulekahjude lahendamisega täita!

Võid kommentaaridesse kirjutada, millal on sinu jaoks parim hetk kui saad enda või enda töö arendamise peale mõelda?

Hea töökoht ja väärtuse loomine

Valetaksin kui ütleksin, et ettevõttes töötamine pole minu jaoks kunagi olnud lihtsalt elamiseks vajaliku raha teenimine.

On olnud!

Mäletan väga selgesti kui 12 aastat tagasi esimesi kuid ühes tootmisettevõttes tööl käisin. Raske oli harjuda. Mul on selgelt meeles tunne ühel hommikul tööle minnes – SHIT, see ongi nüüd mu elu järgnevate aastakümnete vältel! Reaalsus oli kannaga näkku löönud.

Tööl olles oli asi sedavõrd küll parem, et kuna tööd oli palju, siis mõelda või masenduda väga palju aega polnud. Tegin oma töölaua taga tööd, kõrvaklapid peas, kuulasin raadiot ja rändasin mõtetes peaaegu pidevalt ringi kusagil mujal kui töö juures. Arvasin, et nii ongi siis kui oled tööl – katsud ära kannatada ja teha niipalju kui vaja, et palk välja teenida. Tööl tuleb käia selleks, et siis selle raha eest tööst vabal ajal midagi nauditavat korda saata.

Sellisest mõtteviisist tuli aga mul üsna ruttu masendus peale ja ma hakkasin otsima lahendusi. Lahendust sellele, et töö ei oleks naudingu vastand. Sellistest asjadest polnud ei koolis, kodus ega sõprade ringis räägitud aga mingi sisetunne ütles, et peab olema variante.

Üks sellistest asjadest, mille peale ma palju mõtlesin, oli see kuidas teha tööd nii, et ma ka ise kasu saamise tunnet tunneksin rohkem. Kasu all ei pea ma siinkohal silmas palka. Lepingus kokku lepitud palga saan ma ju niikuinii aga minu jaoks oli palju kohutavam kaotus ikka kõik see aeg mille ma pean töökohas veetma – 8 tundi iga päev. Kohutav ju! Seda just siis, kui ma tunnen, et ma peale palga midagi muud selle aja eest ei saa.

Sellest mõttelaadist kasvas välja üks minu põhiprintsiipe enda tööalase tuleviku suunamisel. Ma olen alati mõelnud selle peale kuidas MINA saaksin vähemalt sama palju kasu oma töökohal kulutatud ajast kui minu tööandja. Olgu selleks siis õppimise- ja arenguvõimalused, universaalselt kasulikud teadmised ja oskused, maailma nägemise võimalused või mõned materiaalsed hüved.

Kujutasin seda printsiipi sellel väikesel slaidil:

 

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

Äriideed ettevõtluse alustamiseks

Peaaegu alati leidub maailmas julgeid inimesi, kes soovivad ettevõtjaks hakata. Praegusel majandussurutise ja suure töötusega perioodil võiks arvata, et ka eestlasi huvitab varasemast mõnevõrra rohkem ettevõtlusega tegelemine.

Tegelikult muidugi on selleks tarvis veel palju muudki kui julgus või tahe. Teataval määral teadmisi tuleb ka kindlasti kasuks aga selles ma muidugi päris kindel ka ei ole… mõnikord kõrvalt vaadates olen tähele pannud, et ettevõtlusest enne alustamist väga vähe teadnud inimesed on täiesti edukalt hakkama saanud.

Tegelikult tahtsin hoopiski siinkohal koguda kokku väikese minupoolse nimekirja äriideedest, mis on eesti- või inglisekeelsena internetis saadaval. Võibolla aitab mõnel inimesel leida midagi sobivat just enda jaoks.

Kindlasti on neid tegelikult väga palju, aga selline esimene valik minu poolt teile allpool abiks.

Kokku on lehtedel saadaval rohkem kui 15 000 erinevat ideed või juba kusagil teostuses olevat ideed. Kui enamus neist ei sobi võib-olla otse sinu jaoks, siis kindlasti on siin inspiratsiooni ja materjali oma idee leidmiseks rohkem kui kuhjaga.

Hakka pihta:

Ingliskeelsed äriideede lehed

  1. Springwise.com [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede/ettevõtete/projektide arv: 4055
    • Iga postituse juures visuaalne materjal ja veebileht ning kontaktid saadaval
    • Siin lehel on ideede asemel alustavad ettevõtted kusagil maailma eri nurkades. Otsi, võib-olla saad just sina teha midagi sarnast või veel paremat oma kodumaal.
  2. “Entrepreneur.com” äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 969
    • Kategoriseeritud nii huviala, kategooria kui ka elukutse järgi
    • Kategoriseeritud ka stardikapitali järgi
    • Korralikud kirjeldavad tekstid idee selgituseks
  3. Seth Godini alternatiiv MBA programmi äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 999
    • Kategooriad ja pikemad selgitused puuduvad
  4. MySmallBiz.com äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 400
    • Korralikult kategoriseeritud
    • Igal ideel põhjalikud selgitavad tekstid
  5. Businessopportunitiesandideas.com äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 11+
    • Selgitused iga idee osas
  6. Globalideasbank.org äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 6195
    • Korralikud probleemi ja lahenduse kirjeldused ning teiste hinnangud nii teostatavusele kui ka originaalsusele
  7. Inc.com – USA kõige kiiremini kasvavad ettevõtted [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ettevõtete arv listis: 5000
    • Hea ülevaatlik nimekiri ja kirjeldused ettevõtetest, mis viimasel kolmel aastal kõige kiiremini kasvanud on. Jällegi hea ideede allikas, kellel neist puudus on. Lisaks on leheküljel infot ja nõuandeid ettevõtte asutamise kohta.

Eestikeelsed äriideede lehed

  1. Bisness.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 21
    • Ideed on täiesti elulised ja juures on ka lühikirjeldus teostamiseks
  2. Ajujaht.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 2533
    • Ideed pole tervenisti avalikud – näha saab vaid lühikokkuvõtet. Samas kui asi on huvitav ja sooviks kellegagi kampa lüüa hoopis siis saab registreerudes kontakti võtta meeskonnaga

    Vaadata võib kindlasti ka veel Ideepank.ee äriideede hindamise ja täiendamise keskkonda.

Kui te teate rohkem eestikeelseid lehekülgi, kus on äriideesid, siis palun kommentaariumis linki jagada. Aitäh!

Võlanõuete müük

Oksjonikeskkonnas Osta.ee on asutud müüma suurel hulgal ka sellist toodet nagu võlanõuded. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus on sinna müüki paisanud ilmselt võlgade “koorekihi”, mis neile kättesaamatuks on jäänud.

Kokku müüakse seal hetkel 694 võlanõuet, võlgnevuse kogusummas rohkem kui 3 miljonit krooni. Maha müüakse see kupatus umbes 1 miljoni krooni eest, sest enamus võlanõudeid on müügis 3 korda väiksema summa eest kui on nõude suurus.

Võibolla äriidee mõnele hea veenmis- või ähvardamisoskusega või eriti “veenva näoga” töötule? Alustate väiksematest tegelastest, pisemate võlgnevustega. 

Ütleme keegi, kes on võlgu näiteks 53 400 EEK. Selle nõudeõiguse saate osta 15 560 EEK eest. Uurite veel Google-st inimese kohta taustainfot, kus kandis elab jne. Kui “oma raha” kätte saate, olete teeninud  37 840 EEK tulu. Kui te nüüd igati aus ja korralik kodanik olete, siis maksate veel maksud vastavalt sellele, et mis ettevõtlusvormis seda tegevust teostate – no ütleme näiteks kui maksate sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja kindlustused – jääb teile teenitud netopalgaks 22 092 EEK (kui te ei maksa 2% kogumispensionit).

Selline kuupalk oleks igale töötule väga kena sissetulek ma arvan. Niiet kellel on liiga tugevad närvid, väga hea veenmisoskus siiamaani oma laenude tegasisaamisel olnud või väga kuri koer keda kaasa võtta võlgniku juurde – hakake aga pihta:)

Link Osta.ee võlanõuete müük

PS: Kogu selle nimekirja võlgnikud võiks aga tutvuda Rahakooli pere-eelarve pidamise võimalustega. Saate võlast ja stressist vabaks ükskord.

Kuidas vältida tööl läbi põlemist

tööPaljud, kes on käinud pikemat aega tööl ühel ja samal töökohal, on jõudnud millalgi faasi, kus ei mäleta enam, et miks just see töökoht ja kas mitte kusagil mujal äkki parem ei ole. Võibolla ei suuda leida enam motivatsiooni tööülesannete pärast, need ei ole enam huvitavad ja rutiin on surmani ära tüüdanud. Ainus mille pärast iga päev ennast siiski tööle vead, on see, et sa oled harjunud seda tegema ning selle eest makstakse raha ja sa oled liiga laisk, et midagi radikaalselt muutma asuda.

Sellises olukorras aga ei pruugi see, et tunned ennast läbi põlenuna sellel töökohal, seda tegelikult veel tingimata tähendada. Alati leidub võimalus, et mõningase suhtumise muutmise ja uute vaatenurkade uurimise abil muutub töö jällegi huvitavamaks.  Pealegi, nagu öeldakse – “mujal on rohi alati rohelisem”, ehk, et mujale minnes võid samasuguse suhtumisega ennast õige pea jälle täpselt samasugusest olukorrast avastada.

Siin on siis mõned mõtted mida mõelda, või küsimused mida küsida, kui tunned ennast läbi põlenuna.

1. Asu uuesti tegema seda, milleks sa tööle tulid

Tihtilugu liiguvad inimesed ühtede tööülesannete ja kohustuste juurest järgmiste juurde eneselegi märkamatult. Ülemus ja töökaaslased on sind sujuvalt suunanud võibolla täitma ka selliseid ülesandeid, mis sulle vastumeelt on, ning mille tegemiseks sa poleks kunagi tööle läinudki.

Löö võimalusel kand maha ja täida neid tööülesandeid mis ka sinu ametijuhendis kirjas on. Kasvõi selleks ajaks kuni ennast kogud, ära tegele nende asjadega mis on vaikselt sinu kaela veeretatud, kui need sinu ametijuhendis ei kajastu.

2. Planeeri oma järgmine samm

Kui juhtub, et sa otsustadki selle töökohaga lõpparve teha, siis planeeri oma järgmised tegevused nii täpselt kui võimalik. Millised on sinu rahalised reservid, kui kaua saad hakkama ilma sissetulekuta, millist tööd plaanid järgmisena otsida jne. Kunagi ei tee halba vaadata vahelduseks töökuulutusi neile töökohtadele, mis vähemasti kuulutuse järgi tunduvad meeldivat ja tööülesanded sobivat. Pane oma plaan kirja.

Kui sellest tegevusest muud abi ei ole, siis vähemasti saad kindlustunnet juurde, sest sa ei ela teadmatuses ja hirmus, et kui peaksid töö kaotama, siis on see justkui elu lõpp.

3. Otsi uusi tutvusi

Võimalik, et oled aastate jooksul suutnud ennast väga sügavasse rutiini ratta sisse tallata ning käid vaid kodu-kauplus-töökoht vahet, ega leia niiviisi kuidagi ühtegi uut tuttavat rääkimata uutest sõpradest. Uued tutvused ei tule tavaliselt ise sinu juurde – neid tuleb ise luua.

Milleks uusi tutvusi vaja on? Selleks, et leida inimesi, kes annaksid sulle uusi ideid ja pakuksid sulle uusi vaatenurki ja arusaamasid asjadest. Võid leida lahendusi oma probleemidele, saada juurde positiivset energiat või häid nõuandeid ja lihtsalt moraalset tuge “elu elamiseks”.

4. Jaga oma andeid

Kui sa pole suhtleja tüüpi ning sulle ei meeldi uhkustada oma teadmistega mõnes valdkonnas, siis polegi sellest hullu – kasuta suhtlemiseks näiteks internetti. Tee endale Twitterisse või Facebooki konto. Alusta Blogi pidamist ja kirjuta lihtsalt asjadest millest sa tead rohkem kui teised või millest sulle meeldib rääkida. Viita huvitavatele artiklitele ja lehekülgedele mis sind on aidanud selle teema selgeks saamisel. Parimal juhul võid leida interneti vahendusel ka häid mõttekaaslasi ja uusi tuttavaid, kellega nendel teemadel suhelda. Alustuseks võibolla täiesti huvitav ja motiveeriv kirjutada mõnest oma hobist või huvitegevusest.

5. Õpi midagi uut

Tihtilugu mõistame me tööd tehes seda, et on asju, mida me ei tea ja mida saaks teha kindlasti palju paremini, efektiivsemalt ja väiksema vaevaga, kuid meil puuduvad oskused ja teadmised selleks. Ärge jätke iseenda koolitamist ja uute asjade õppimist unarusse – väga, väga palju on inimesi, kes on avastanud selle, et kogu aeg uute teadmiste omandamine ja enda harimine on kõige motiveerivam tegevus üldse.

Raamatuid tasub ka kindlasti lugeda. Kusjuures näiteks inseneridel, teadlastel ja muudel reaalaladel töötavatel inimestel soovitatakse lugeda ka kindlasti just ilukirjandust. See tasakaalustab ajupoolkerade arengut ning soodustab seejuures just mõttetöö tegemist hiljem.

6. Räägi oma ülemusega

Mõnedes ettevõtetes viiakse läbi arenguvestlusi. Need on kindlasti head asjad, aga neid pole igas ettevõttes ja neid ei tehta kahjuks alati kõigile töötajatele. Igal juhul tasub aegajalt võtta ennast kokku ja minna laduda ülemuse lauale kõik mured mis sul tööga seoses on. Muidu juhtub see, et miski asi võib teid väga häirida töö tegemise juures ja te loodate kõigest hingest, et keegi seda märkab, aga kui keegi ei märka seda, siis ongi motivatsioonilangus ja depressioon platsis. Sinu ülemusel on võibolla omakorda ülemus ja omad probleemid veel suuremad, et sinu omi ise märgata.

7. Asu koguma reservfondi

Mõnikord on inimesed õnnetud ka pelgalt selle üle, et palgast ei jätku sellise elu elamiseks nagu seda soovitaks elada. Võibolla pole sinu töö süüdi selles, et sul lemmiktegevuste jaoks raha ei jätku, vaid hoopis sinu mõtlematus rahaga ümber käimisel. Elad palgapäevast palgapäevani, eitad raha tähtsust ja vajalikkust sinu elus ja püüad elada muretut elu.

Hakka parem endale vähehaaval raha reservi koguma. Kasvõi selleks, et kui soovid ükskord töökohta vahetada, siis ei pea nälga jääma. Rääkimata kõigist muudest juhtumitest, mis võivad elus ette tulla ja sinu töölkäimisaega ja palka kärpida. Saad endale rahulolutunde ja enesekindluse, sest tead, et sa ei ole päevapealt hädas kui peaksid mitte palka saama.

8. Valmistu lahkuma

Kui miski siiski ei aita motivatsiooni leidmisel ja jätkuvalt ennast täiesti läbi põlenuna tunned, siis ongi käes aeg lahkuda sellelt töökohalt. Vaata üle oma CV, uuri tööpakkumiste portaale, räägi tuttavatega, kes võivad aidata sul tööd leida ja mõtle valmis millist tööd soovid siis tegelikult teha. Ei ole ju mõtet ära minna töölt selleks, et kohe teise samasugusesse ametisse tormata ja ennast siis veel kehvemini tunda.

Kõige tähtsam, hoia pea püsti. Töökohaga on nagu armastusega – kusagil leidub ikka see õige, tuleb ainult hästi otsida:)

Edu!