Rubriigiarhiiv: Välismaal

Abipakett Kreeklastele

Läheneva Euroraha kasutuselevõtu tuhina raames on üsna huvitav jälgida praeguste Eurotsooni riikide ägamist. Ei saa sugugi öelda, et asjad väga korras oleks, või et nad ka hetkel rohkem korda läheks. Pigem on Eurotsoonil ees tulemas üks raskemaid aegu.

Alles 3 kuud tagasi oli see, kui Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et nende riik ei vaja mingil juhul välist abi ja oma probleemidest saavad nad ise jagu  http://www.e24.ee/?id=208941.

Tänaseks on siiski selge, et see jutt oli sulaselge vale ning Kreeka ei saa oma majanduse “korda tegemisega” mingil juhul ise hakkama. Täna saadi kätte esimene sutsakas laenurahast – 5 miljardit eurot. Sellest, meie riigieelarvega võrreldavast summast, jätkub aga hädas Kreekale vaid Aprillikuu puudujääkide katmiseks http://www.e24.ee/?id=243366.

Terve 2010 aasta jooksul on Kreeka valitsusel vaja veel 53 miljardit eurot. Seda siis lisaks juba sellel aastal laenatud 18 miljardile eurole. Kreeka kurdab aga selle üle, et talle ei taheta raha väga odavalt laenata. Viimasel korral välja antud võlakirjad, 5 miljardi euro väärtuses, suudeti müüa 5,9% intressi ja 7 aastase tähtajaga.

Kui arvutada, et palju Kreekale see konkreetne “abi” maksma läheb, siis on numbrid päris koledad.

71 miljardi euro laenamine 5,9% intressiga, 7 aastaks, läheb maksma 15,8 miljardit eurot. See on 248 miljardit Eesti krooni, ehk 2,75 kogu Eesti riigi eelarvet.

Kreeka rahaprobleemid aga pole kuuldavasti ainsad Eurotsoonis ja järjest rohkem kergitatakse katteloori ka Portugali, Hispaania ja Itaalia eelarvete seisudelt. Ootame põnevusega…

Inimväärne elu

Olen juhuste ja töökohustuste tõttu suhteliselt palju väliskomandeeringutel sunnitud viibima. Ehkki komandeeringutes viibimine pole minu jaoks just meelistegevus, katsun iga kord selles riigis kus ma viibin, midagi enda jaoks kasulikku õppida või tähele panna.

Eesti pensionäridKirjutan seda juttu just ühest mõnusast, reedeõhtusest melust sumisevast restoranist, mis asub Hollandis, Duiveni lähedal. Õhtustan restoranis olude sunnil – MacDonald’sites ei saa siin riigis miskipärast peaaegu kunagi krediitkaardiga maksta ja eurosid mul pole kaasas. Muid toidukohti pole ka läheduses.

Miks ma kirjutan mingist Hollandi restoranist?

Restoranis iseenesest polegi midagi erilist. Selles mõttes, et kõik on küll väga kena ja teenindus on super ning toit on maitsev. Pooleliitrine õlu maksab 3,5€, mis ei olegi hull hind. Eestis maksab see umbes sama palju sellises kenas restoranis.

Mind võlub aga hoopis see, milliseid inimesi ma siin restoranis näen. Rohkem kui pool külastajatest on pensionärid või siis lihtsalt vanemad inimesed. Selliseid pensionäre, nagu siin, Eestis ei ole väga palju. Kõik istuvad rõõmsalt laudades ja jutustavad ning teevad nalja. Enamusel pensionäridest on siin hoolitsetud välimus, tõesti viisakad riided ja korralik juukselõikus.

"Välismaa" pensionäridAastaid tagasi, kui esimesi kordi laevaga näiteks Rootsi ja Eesti vahet sõitsin, siis mõtlesin mitmel korral, et miks ma skandinaaviast pärit pensionäri kohe ära tunnen. Mille poolest nad siis nii erinevad on? Ongi selle poolest erinevad, et inimeste näos on mingisugune teistsugune säde. Eestis tähendab pensionile jäämine täna suurt sissetulekute langemist, tõenäoliselt hunnikut terviseprobleeme jne.

Arenenud Euroopa riikides aga ringi vaadates annab vähemalt minule iga kord motivatsiooni see, et siiski on ka vana inimesena võimalik inimväärset elu elada – on võimalik õnnelik olla, on võimalik elu nautida ja naerda ja positiivne olla. Eestis kipub selline mõtlemine ununema ja võimatu tunduma.

Muret teeb ainult see, et see probleem ei alga ju pensionile jäämisega, vaid selle juured ulatuvadki tagasi täiskasvanu- ja noorukiikka. Mõtleme tagasi kohustusliku pensionifondi maksete jätkamise otsusele – selle tegid umbes pooled inimesed kes varem kogusid raha oma pensionifondi. Ma mõistan inimeste umbusku meie “pensionisüsteemi” osas, aga ei mõista seda, et kustkohast küll need inimesed plaanivad oma sissetuleku võtta pensionieas. Eestis on pensionile mõtlemine noorena ja keskeas mingil põhjusel “tabu” teema ja vähesed teevad seda. Liiga vähesed.

Valuutaspikker Tavid valuutavahetuselt

Tavid'i valuutaspikker. Kliki, et suuremana näha.

Välismaale reisijatele on rahakoti vahele pistmiseks normaalse valuutakalkulaatori valmistanud Tavid. Nende valuutaspikker on lihtne kasutada ja aitab välisreisil olles suuremaid summasid üsna lihtsasti kodumaisesse keelde tõlgendada.

Kui Eesti peaks millalgi nüüd Euro kasutusele võtma, siis on küll ühisraha riikides kursimure murtud aga muudes riikides ka peale seda abiks kindlasti.

Seda, millised riigid kuuluvad ametlikult Eurotsooni või on mitteametlikud Euro kasutajad, saab näha näiteks siit Wikipedia graafikult.

TEDx Konverentsid

Ma ei vaata eriti televiisorit. Vahest harva trehvan muidugi teleka ette istuma jääma ja vaatan mõnda saadet, aga üldiselt väga vähe.

Mida ma siis teen sellel ajal kui teised televiisorit vaatavad? Põhiliselt vaatan erinevaid filme, saateid või videosid internetist. Mul on viimaste aastate jooksul kujunenud välja paras nimekiri toredatest veebilehtedest, kust on võimalik leida väga huvitavaid ja harivaid materjale.

Globaalne lehekülg www.ted.com

Üks sellistest väga huvitavatest internetiportaalidest on www.ted.com. TED on mittetulunduslik organisatsioon, mis sai alguse 1984 aastal. Tähed TED tulevad sellest, et algselt ühendas see organisatsioon Technology, Entertainment ja Design valdkonna inimesi aga tänaseks päevaks on selle organisatsiooni piirid palju laiemad ning see ühendab endas väga paljude erinevate elualade inimesi.

TED sõnum – Idas worth spreading (ideed mis väärivad jagamist)

Sellel lehel on niisiis videod erinevate huvitavate inimeste ettekannetest ja esinemistest. Enamus videotest on küll ingilse keeles aga leiduvad juba ka mõned videod, millel on eestikeelsed subtiitrid olemas neile, kes inglise keelt ei valda. Vaadake “Translations” lingi alt ja saate näha neid videosid millele on eestikeelne tõlge olemas.

TEDx üritused Eestis

TEDx on kohalik, iseseisvalt korraldatud üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust.

Siiamaani on korraldatud üks TEDx üritus – Tallinna TEDx KUMUs, 20 novembril 2009. Osales üle 200 inimese. Üritusel olnud esinemisi on võimalik näha videote arhiivist.

Järgmine TEDx üritus on toimumas Tartus – Tartu TEDx, 27. veebruaril 2010, Dorpati konverentsikeskuses. Üritusele pääses vaid 100 inimest, kes pidid osalemiseks kirjutama avalduse selle kohta, et miks just nemad peaks saama sellel üritusel osaleda:)

Mul on hea meel, et ka mina osutusin üheks neist vähestest, kes sellele üritusele pääsevad. Eks saan kunagi hiljem rääkida kogemusi ja kindlasti on võimalik ka Tartu ürituse esinejate videosid jälgida interneti vahendusel – nii et päris ilma ei jää keegi millestki.

Igal juhul tahan soovitada kõigile telekavaatajatele – ärge vaadake ühtegi telesaadet, mille lõppedes te ei oska vastata küsimusele: “Millise tarkuse või teadmise see saade mulle praegu juurde andis”. Ärge raisake asjatult oma elu mõttetu olesklemise peale. Või kui kõike rahaga siduda siis – “Raisatud aeg, on raisatud raha, mida teil ei ole”.

McDonald’s Amsterdamis

Seoses sellega, et aeg-ajalt tuleb endale toidupoolis leida välismaal viibides, olen mõnikord hädas olnud sellega, et kuhu minna sööma, kui ma lihtsalt sõidan mööda maanteed ja kõht läheb tühjaks.

Okei, ma tean, et tõenäoliselt saaksin kusagilt tanklast osta mingit hot-dogi või hamburgerit, aga igaltpoolt ei julge sellist asja osta, sest mine tea mille otsa sattuda võid. Uhkesse restorani ei hakka ka aga jälle möödasõidul minema. Tahaks midagi kiiresti, lihtsalt ja ilma suurema toidualase tõlketööta kohalikust keelest.

Üks kindlamaid kohti, mille igal maal ära tunned on McDonald’s. Nende 31 000 restoranist 118 riigis, peaks mõne ikka üles leidma. Lisaks on McDonald’sis toidud niiöelda standardiseeritud ja kui ma Big Mac einet küsiks, siis tõenäoliselt teatakse mida ma soovisin.

Põikasingi täna Hollandis, Schipoli lennujaama kõrval asuvasse Mäksi sisse, eesmärgiga manustada üks väike eine, sest lennujaamatoit pole Mäksi kõrval sugugi soodsam. Tellisin toidu ja soovisin maksma asuda – kui üllatusega teatas müüja, et ei, nende asutuses töötavad ainult Hollandi kohalikud deebetkaardid. Olin üllatunud, aga ei marssind kohe päris mossis näoga müüja juurest minema. Küsisin müüjalt selgitust, et kas mu kõrvad kuulsid tõesti seda mida ma arvan, et nad kuulsid – müüja vastas, et jah, neil ei saa mingisuguse krediitkaardiga tasuda kahjuks. Uurisin siis, et kas ma olen tõesti esimene välismaalane, kes neilt krediitkaardiga on soovinud ostu sooritada – müüja vastas, et ei ole, neil käib selliseid ostjaid väga palju. Sellepeale seletas ta veel seda, et neil oli küll plaanis krediitkaardimaksete vastuvõtt ka installeerida kunagi hulga aega tagasi, aga mingi IT mees ei saanud vist tarkvara konfigureerimisega hakkama ja nii see asi jäi.

Nii jäi minul mingi neetud IT mehe pärast kõht tühjaks ja hamburgeri järele tilkuv ila tuli suunurgast viisakuse mõttes ära pühkida.

Loodan, et IT mehest ei hakka niipea inimese toitumisvõimalused rohkem piiratud olema. Ehkki vaadates Hollywoodi tulevikuulmekaid, paistab selline tendents siiski olevat:)

PS: Hiljem arvuti taha jõudnuna vaatasin internetist järele, et 75% McDonald’si restoranidest on frantsiiside läbi eraomanike käes ning seepärast on kõigis nois restoranides krediitkaardiga maksevõimaluse üle otsustusõigus ainult omaniku ja mitte frantsiisi andja käes.