Rubriigiarhiiv: Võlast vabaks

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Propaganda eksperdid, ehk miks ma massimeediat väldin

Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.

Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…

Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.

Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.

Millele järgneb uudis kell 14…

Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse lasta,» täheldas Arrak.

Kõigepealt pean ütlema, et ma olen Andres Arrakuga nõus matemaatilise majandusmudeli koha pealt – tõepoolest selleks, et “majandus taastuks”, oleks vaja laenamist suurendada. See on täiesti loogiline väide ja nii see tõepoolest on, kui arvestada seda, et raha tekkeallikaks ongi laenamine.

Kas see on aga hea ja asjalik õpetus või nõuanne päevalehes?

Kas majanduse taastumine on eesmärk, või on eesmärk inimeste heaolu meie riigis?

Siinkohal muidugi tulebki küsida, et kelle eesmärgist rääkida:)

Rikkuse kogumise juures on paar võimalust:

  • Saa/võida/teeni/vangerda enda kätte rikkust teiste inimeste käest (niiöelda olemasolevast ühisest pajast)
  • Kuna rikkuse tahtjaid on üha rohkem, siis tuleb saadaolevat vara pidevalt suurendada. Selle lihtsaimaks võimaluseks on leida inimesi, kes sinult raha laenavad ja lubavad sulle tagasi maksta. Kui sul aga “juhtub pank olema”, siis on sul luba laenata raha, mida sul olemas polegi:) Nii on kõige mõnusam raha juurde tekitada (ehk suurenda olemasolevat pada ja kindlusta, et osa sellest läheb kohe sinu taskusse)

Siinkohal käib muidugi jutt rahalisest rikkusest. Muud rikkused on õnneks selle salakavala süsteemi suhtes immuunsed.

Ühesõnaga saan ma aru, et leidub inimesi, kellele selline propaganda on otseselt rahaliselt kasulik aga see ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Samuti pole see soovitatud laenamine kindlasti kasulik enamuse inimeste jaoks Eestis. Niigi on inimesed tänu teadmatusele raskesse seisu meelitatud.

Mina igal juhul midagi laenama ei lähe…

…ja nii ongi!

Pere finantsplaan 2010 – Septembri tulemused

September on möödas ja aeg on “2010 II poolaasta säästuplaani” seerias vahekokkuvõte teha. Nii nagu õpetavad mind inimesed “Lean” (kulusäästlik tootmine) maailmas tööalaselt, sooviks jällegi kõigepealt vaadata seda, mida me õppisime sellest perioodist ja mida annaks järgmisel perioodil paremini teha.

August 2010 tulemused

Nagu ikka, on andmete visuaalsel esitamisel väga tähtis koht minu analüüsides:


Kõige suurem erinevus kuludes…

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 101% rohkem planeeritust (Põhjus: 80 liitri bensiini ost korraga põhjustab paratamatult suuri kõikumisi kuude lõikes)
  • Ravimid ja arstitasud96% rohkem planeeritust (Põhjus: Visiit hambaarstile)
  • Riided, jalanõud jms.79% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu saalijalatsite erakorraline ost)
  • Pangateenuste, kaartide ja kontode kulud.74% rohkem planeeritust (Põhjus: Breti investeerimiskonto avamine ja esimene investeering. Tubli!)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba neljandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 100% kokkuhoidu (Polnud ühtegi sünni- ega tähtpäeva järelikult…)
  • Maja remont ja ehitus jms. – 100% kokkuhoidu
  • Väljas söödud toidukord – 58% kokkuhoidu (Koju ostetavas toidus oli küll kerge ülekulu. Kokku olid kulutused toidule siiski 6% väiksemad eelarvest)
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 51% kokkuhoidu (Breti töövõit:)

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 8% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – teine tõesti suurepärane saavutus teisel poolaastal, sest algse pere-eelarve kohaselt pidid septembris kulud keskmisest tegelikult natuke suuremadki olema.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
-9%
2010 September -8%
-17%
2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
-16%

Vaheülevaade ka kulutustest toidule. Summa on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra suurem. Võimalik, et põhjuseks oli ka see, et leidus vist üks nädal, mil me nädala toidugraafikut ei jõudnud ette valmistada ja elasime ühe nädala ilma planeerimata. Emotsioon oli see, et poes käies oli tunne nagu peata kanal – midagi ei teadnud mida on vaja osta ja mida ei ole vaja.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Lõpetuseks ka midagi positiivset

Septembris saime täita säästuplaani esimese 4 kuu jooksul säästetud rahast juba esimese eesmärgi – osta ilma välise finantseerimiseta õhksoojuspumba. See teeb meie puiduküttega majas elu kindlasti mugavamaks. Seda nii külmadel talveõhtutel kui ka kuumadel suvepäevadel.

Pumbaks on Fujitsu Nocria Arctic 9,1kW õhk-õhk soojuspump. Siinkohal aitäh Toomasele abi eest nii soetamisel kui sõbraliku hinna eest:)

PS: Kui kellelgi on enda pere-eelarve planeerimisel või pikema finantsplaani koostamisel küsimusi, siis küsige julgesti minu e-maililt (janar[at]rahakool.ee) või kirjutage siiasamasse komentaaridesse. Aitan meeleldi!

Pere finantsplaan 2010 – Augusti tulemused

Jätkan jonnakalt postitusteseeriat – “2010 II poolaasta säästuplaan”. Lühidalt võib sissejuhatuseks tõdeda fakti, et suvi on pere-eelarvele raske periood. Ma ütleks, et isegi Jõulud kahvatuvad tavaliselt suvekuude ees. Suvel on lihtsalt nii palju ahvatlusi ja tegevusi, mis kõik pere-eelarvest oma osa nõuavad.

Mõned näited neist suvekuude riskidest:

  • igasugused väliüritused (kontserdid, vabaõhuetendused, lõbus- ja seikluspargid, jne)
  • sagedasem väljas söömas käimine
  • suvel peetakse rohkem pulmi
  • suvel lõpetavad sugulased/tuttavad/sõbrad koole
  • reisimine suvepuhkuse tõttu
  • rohkem grillimist ja chillimist

August 2010 tulemused

Kõigepealt siis taaskord tulemuste graafiline esitamine. Esmapilgul võiks öelda seda, et äärmuslikud liigid on keskmistest kaugenenud – ehk siis need kulud mis olid üle eelarve, olid rohkem üle kui tavaliselt ja neid kulusid mis on alla eelarve (või täiesti 0 krooni) on samuti rohkem kui eelmistel kuudel.

Kõige suurem erinevus kuludes oligi ilmselt “kingitused, sünni- ja tähtpäevad” kategoorias. Kui eelmisel kuul juhuslikult õnnestus selles kategoorias mitte väga palju kulutada, siis augustis tuli meil oma karmavõlg tasuda ja rahakott korralikult ringile lasta:)

Suurimad ülekulud:

  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 218% rohkem planeeritust (Põhjus: Pulm, sünnipäevad, tähtpäevad)
  • Ravimid ja arstitasud85% rohkem planeeritust (Põhjus: Ettevalmistused külmetushaigusteks)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika76% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu spordihaigus põhjustas maastikurattaostu, mis polnud üldse muuseas plaanis ka!)
  • Väljas käimised, kino ja teater jms.75% rohkem planeeritust (Põhjus: Suvi ja vallatu hing)
  • Riided, jalanõud, jms. 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu garderoobi osaline otsa lõppemine ja seepeale 3 paari pükste ja 11 T-särgi ost)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba kolmandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Mänguasjad – 100% kokkuhoidu
  • Aed – 100% kokkuhoidu
  • Bensiin – 100% kokkuhoidu (Volvo 80L kütusepaak tekitab kuises arvestuses kõvad kõikumised)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed jne – 98% kokkuhoidu (See on küll väga suur üllatus! Ilmselt trehvas kõiki asju varudes olema)
  • Trennid – 92% kokkuhoidu (Trennid on olnud ette makstud või siis vabas õhus ja tasuta:))

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 1% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – suurepärane! Võiks ju mõelda, et miks nii vähe, aga arvestades kõiki ülekulude valdkondi, ma kartsin ausaltöeldes palju hullemat tulemust:) Aasta alguses tehtud eelarvega võrreldes olime ka augustis 9% plussis. See on täpselt sama tulemus kusjuures nagu eelmiselgi kuul.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
-9%
2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -4%
-16%

Teine huvitavam areng meie pere-eelarves oli augustis see, et me viisime läbi kuu ajalise katsetuse – milline näeks välja meie toidueelarve ja igapäevane söögikordade organiseerimine siis kui planeeriksime iga nädal ette, mida me nädala jooksul süüa teeme või kus sööme ja siis külastaks toidukauplust nii vähe kordi kui võimalik. Kuidas see kõik meil välja tuli ja mida me sellest õppisime, sellest kirjutaks järgmises postituses eraldi. Tulemused ja emotsioon kogu üritusest oli igatahes nii minu kui Breti jaoks positiivne ja otsustasime sellise elukorraldusega ka edasi jätkata.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Saadud õppetunnid

  • Vidinate ostmise kulutusi on edukalt võimalik kompenseerida mõnede olemasolevate, kuid kasutust mitte leidvate vidinate maha müümisega. Sellest, mida ma müüsin ja kui palju sellest tulu teenisin, sai lugeda varasemast postitusest garaažimüügi teemal.

  • Toidule ja joogile tehtavad kulutused on sõltuvuses poes käimise kordade arvuga. Mida vähem poodi satud, seda vähem emotsioonioste ostad sealt.

Lõpetuseks

Inimesed, kes te olete lugenud nüüdseks juba Juuni postitust ja Juuli postitust pere-eelarve analüüsimisest ja mõtlete, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et kunagi pole hilja! Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

PS: Ootan teie kõigi kommentaare ja nõuandeid pere-eelarve paremaks planeerimiseks kommentaaridesse.

PS2: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

2 aastat finantspommist

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/

Pere finantsplaan 2010 – Juuli tulemused

Kaks kuud tagasi, juuni alguses, alustasime operatsiooni “2010 II poolaasta säästuplaan”. Ehkki selles plaanis sisaldus saatuse tahtel ka juunikuu, mis teatavasti ei ole teises poolaastas, ei seganud see plaaniga siiski kuu aega varem alustamist. Sellest kuidas me alustasime eelarve timmimist ja finantsplaani koostamist võib lugeda Pere finantsplaan 2010 Juuni tulemused postitusest.

Juuli 2010 tulemused

Nagu alati – visualiseerimine on kõige tähtsam. Seepärast on mõistlik kõigepealt vaadelda tulemusi meie pere finantsplaani järgnevalt graafikult:

Juulikuu kohta peab kõigepealt kommentaariks ütlema, et nii mina kui Bret viibisime mõlemad tervelt neli nädalat puhkusel. Asjaga kursis olevate inimeste jaoks on see ilmselt ääretult tähtis ääremärkus teatavate kulude suuruse kasvu selgitamiseks:)

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 193% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkuse ajal suurem autoga ringi sõitmine)
  • Väljas käimised, kino, teater jms.178% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkus põhimõtteliselt – kontserdi ja teatripiletite suurem hulk)
  • Muu ühekordne väljaminek159% rohkem planeeritust (Põhjus: Septiku tühjendamine, lapse pass ja ID kaart)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika137% rohkem planeeritust (Põhjus: Trimmeri ost, antenn digi-tv parendamiseks(ebaõnnestunult))
  • Riided, jalanõud jms.50% rohkem planeeritust (Põhjus: Paar jooksupükse Xdream’ile minekuks. Püksid said väga head küll, aga eelarve läks lõhki)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed 49% rohkem planeeritust (Põhjus: Vana Tefali pann suri ära)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba teist kuud järjest)
  • Hobid – 87% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 75% kokkuhoidu
  • Elekter – 68% kokkuhoidu (Osa säästust peaks juuni arvelt tulema, seal oli väike ülekulu)
  • ravimid, arstitasud – 58% kokkuhoidu (Suvel pole väga palju haigusi kummitamas)

Kokkuvõtteks:

Ehkki tegelik tulemus kulude osas ületas 3% meie II poolaastaks seatud säästuplaani, ei ole norutamiseks põhjust, sest aasta alguses seatud eelarvest olime sellegipoolest 9% ees.

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August

2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
-19%

Saadud õppetunnid

  • Puhkus mõjutab kindlasti kulusid. Pole mõtet ennast petta ega unistada sellest, et äkki ei kulutaks puhkuse ajal tavalisest rohkem. Pisemadki meelelahutused nõuavad siiski teataval määral raha ning puhkuse ajal on vaja ju kõigele vaatamata ka aktiivsemalt puhata – käia väljas söömas, kinos, kontsertitel ja teatris või kasvõi lapsega Vudilas (kuhu me küll Selleri vahendusel poole soodsamad piletid saime).
    Seoses sellega, oleks ilmselt mõistlik järgmisel aastal selleks ajaks kui on plaanis puhkus võtta, tekitada üks lisarida kuludesse, kuhu reserveerida tolle kuu peale vajalikud tuhanded kroonid (nüüd küll vist eurod juba:)).
  • Kodutehnikat sisaldav eelarveliik on üks keerulisemaid liike täpselt eelarvestamiseks. Näiteks tänu suurele ja uhkele digi-tv projektile on meie rahakotist läinud umbes 4000 krooni ja pilt televiisoris on halvem kui vanasti. Kõik tehnikavidinad tekitavad tavaliselt ka poole suurema raksatuse rahakotti kui mõni muu väiksem (emotsioon)ost.

Lõpetuseks

Need inimesed, kes juhtusid lugema Juunikuu postitust finantsplaani pidamise teemal ja mõtlesid, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et terve kuu teie elust on möödas ja ega te homme alustamiseks targemaks ei muutu. Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

Kui sa reisile minnes ootad millal foorides kõik tuled roheliseks lähevad, siis sa tõenäoliselt ei asu sa kunagi teele.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere finantsplaan 2010 – Juuni tulemused

Veidi enam kui kuu aega tagasi asusin ma meie perele tegema esimest põhjalikumat finantsplaani. Plaani algusajaks võtsin 2010 II poolaasta, ehk siis täna lõppev juunikuu oligi esimene periood minu plaanis.

Miks peaks keegi tegema finantsplaani?

Plaan on absoluutselt hädavajalik selleks, et talletada konkreetselt kirjalikult viis kuidas ja millal ma jõuan punktist A punkti B.

Ilma plaanita kukuvad kõik sellised vähegi keerukamad algatused haledalt läbi, sest ununeb siht, ununevad kokkulepped mida sa iseenda või teistega tegid, ununevad tegevused mida sa plaanisid eesmärkide saavutamiseks teha ja kaob ära kontrollimise võimaus saavutatu ja eesmärkide vahel. Mis aga võib-olla isegi kõige tähtsam – kaob võimalus midagi järgmisel korral paremini teha.

Kõik inimesed on kogenud seda, et olete unistanud mingi asja saavutamisest aga selleni jõudmine võttis väga palju kauem aega kui alguses arvasite või ei täitunudki teie plaan kunagi. Sellisel puhul on enamusel juhtudest tegemist just sellega, et on juhtunud mõni järgnevatest asjadest:

  • Teie eesmärk ei olnud hästi püstitatud. Siin kasutatakse tihti väljendit SMART (tõlkes tark). See tähendab, et heas eesmärgipüstituses on mõeldud 5 asja peale:
    1) eesmärk peab olema spetsiifiline ehk käima mingi konkreetse olukorra saavutamise kohta
    2) eesmärk peab olema lihtsasti mõõdetav ehk see peab olema numbriliselt mõõdetav või soovitava olukorra saavutamine peab olema jah/ei küsimusega vastatav
    3) eesmärk peab olema saavutatav ehk sul peab olema viis nendeni jõudmiseks (mingi tegevuste jada, mille tulemusena eesmärgile läheneda)
    4) eesmärk peab olema realistlik ehk sa pead ise (koos teiste pereliikmetega) uskuma, et see on saavutatav
    5) eesmärgil peab olema konkreetne tähtaeg, sest vastasel juhul lükkad sa eesmärgini jõudmise tegevusi lõputult edasi

  • Tegevused, mis te eesmärgini jõudmiseks välja mõtlesite, olid liiga suured ja mahukad. Hakake pihta kõige lihtsamatest ja kergematest tegevustest. Prioriteete võib seada ka sellise kulude ja prioriteetide maatriksi abil.
  • Te ei tegele asjaga regulaarselt. Mingit olulist edu pole võimalik saavutada kui te mõtlete enda eesmärkidele ja nende täitmise viisidele vaid korra kvartalis või aastas. Loomulikult otsime me alati vabandusi ebameeldivate asjadega mitte tegelemiseks aga tuleb mõista, et edusammud ei tule ilma mingi panuseta.

Meie pere finantsplaani esimesed sammud – Juuni 2010

Nagu eelpool mainitud, siis koostasime Bretiga meie perele finantsplaani alates juunikuust. Täna on juuni viimane päev ja paras aeg on teha esimene kokkuvõte tulemustest. Millised olid eesmärgid, milline oli plaan, millised tulid tulemused ja mida sellest tegevusest õppisime järgmiseks perioodiks, et meie planeerimisprotsessi veelgi parendada?

Eesmärgid

Esimeseks eesmärgiks meie finantsplaanis on leida võimalus finantseerida õhk-vesi soojuspumba ostu, ilma investeeringutesse suunatavate summade ära võtmata. Selleks ostuks, me peame küll tunnistama, oleme me planeerima hakanud häbematult hilja aga parem hilja kui mitte kunagi. Igal juhul on puiduküttevõimalused meie perele väga aktiivse eluviisi tõttu jäänud väga ebamugavaks ja oleme otsustanud paigaldada lisaks puiduküttekatlale õhk-vesi soojuspumba enda küttesüsteemi.

Plaan

Esiteks – plaani koostasime me Excelis, kopeerides sinna lihtsalt Rahakoolist pärit pere-eelarve kulude ja tulude numbrid. Võrdluseks jätsime tabelisse alles need eelarveumbrid, mis olidki plaanis enne seda, kui me mingist täiendavast kokkuhoiust üldse rääkima hakkasime.

Teise tegevusena täiendasin faili tuleviku suunal – lisasin sinna sarnaselt praegusele eelarvele veel umbes 50 aasta kulude ja tulude ja investeeringute numbrid. Inflatsiooni ja palgatõusu ei arvestanud, sest oleme päris ausad – kumbagi neist ei tea me täpselt ette ja mõlemad võivad teise mõju üsna ära nullida.

Kolmandaks oli nüüd mul võimalus näha seda, et milline saab olema vaba raha meie perel igal aastal ja kokku kumulatiivselt.

Neljandaks lisasime plaani erinevad lühi, kesk ja pikaajalised eesmärgid ja unistused, mille teostamiseni me jõuda soovime.

Viienda ja viimase tegevusena planeerimise faasis algas nüüd kõige tõsisem ja põnevam töö – kuludest piisava hulga raha vabastamine ja seeläbi võimalikult positiivse rahavoo tekitamine, et meile sobivas tempos rahaliste eesmärkideni jõuda.

NB: Selle viimase faasi juures ongi täiesti normaalne, et kõigepealt tabab teid suur šhokk ja reaalsus virutab teile labidaga kuklasse – vaba rahavoog pole kunagi nii suur nagu te oleks lootnud. Teine šhokk on see, kui proovite ilma kulusid kärpimata oma eesmärgid tabelisse paigutada nii, et te nende täitmiseks laenu ei peaks võtma. Siinkohal kisub asi tavaliselt üsna masendavaks ja tekib suur soov kogu asi pooleli jätta ning püss (Exceli fail) põõsasse visata.

Kui nii juhtub, siis ärge heitke meelt – te olete siiski õigel teel ja teie vahepealne järeldus, et elu ilma laenu võtmata polegi võimalik, on siiski veidi ennatlik. Tuleb asuda lihtsalt järgmise paratamatu punkti kallale – kulude vähendamine ja tulude suurendamine. Tavaliselt on kulusid vähendada kordi lihtsam kui tulusid suurendada.

Proovige oma planeerimisfailis numbritega mängida nii, et te mitte ei loobu kõigist eesmärkidest (mis oleks nukker) vaid vähendate niipalju kulusid, kuni tekitate vaba rahavoo eesmärkideni jõudmiseks teile sobiva aja jooksul. Kusjuures, ärge proovige selle kulunumbrite optimeerimise juures kohe hakata ette kujutama, et kas elu ikka on võimalik peale sellist kärpimist, vaid keskenduge rohkem plaani valmis saamisele. Te ei oskagi ette kujutada kuidas on hakkama saada 10%, 20%, 30% või 40% väiksemate kulutustega kui te seda varem proovinud pole.

Tulemused

Peale plaani tegemist on tähtis vaadata seda, millised tulid tegelikud tulemused võrreldes teie varasema plaaniga. Ega siin muud polegi, kui oma kuisest kulude aruandest võrrelge eelarve ja tegelike numbrite erinevust ja mõelge mis on iga suurema erinevuse taga.

Meie pere kulude optimeerimise esimese perioodi (Juuni 2010) tulemused on näha järgnevalt graafikult:

Suurimad ülekulud:

  • Mänguasjad – 142% rohkem planeeritust (Põhjus: Janari emotsioonost Schipoli lennujaamast Hollandis – Petshopid tütrele:)
  • Perioodika81% rohkem planeeritust (Põhjus: Mõnede raamatute emotsioonostud)

PS: Ehkki ka elekter paistab olevat üle eelarvestatu, siis tegelikult on siin põhjuseks mitte päris õigel ajal energianäidu teatamine ja seetõttu kompenseerib seda kulunumbrit järgneva kuu jooksul oluliselt väiksem arve. Sarnane lugu on koju ostetava toidu ja joogiga – seda kompenseerivad teataval määral väljas söödud toidukorrad.

Suurimad kokkuhoiud:

  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu
  • Trennid – 100% kokkuhoidu
  • Õppevahendid – 100% kokkuhoidu
  • Ravimid ja arstitasud – 85% kokkuhoidu
  • Bensiin – 75% kokkuhoidu
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 68% kokkuhoidu
  • Väljas käimised, kino, teater jms – 56% kokkuhoidu

Saadud õppetunnid

No kahtlemata kõige esimene õppetund meie jaoks oli see, et vähesegi pingutuse juures on võimalik kulusid kokku hoida.

Kõigepealt tegime me plaani, kus plaanisime kokku hoida 14% kuludest. Ei tasu ära unustada, et sellel hetkel kui me pere-eelarvet pidama hakkasime, siis tegelikult toimus juba esimene kulude kontrolli alla võtmine, mis isegi tollal raske tundus:)

Saavutus oli aga see, et me mitte ei hoidnud kokku ainult planeeritud mahus, vaid ületasime seda ja tegelikult vähendasime üheainsa kuuga oma kulusid 28%! Seejuures tegime me mitmeid ühekordseid kulutusi, nagu kulud aia korrastamiseks ja talveks küttepuude ostmine.

Teine õppetund/meeldetuletus vähemasti minule oli see, et lapsel oli juuni kuu jooksul sama palju rõõmu emme ostetud mänguasjadest kui minu ostetud mänguasjadest. Ainus vahe oli selles, et mina kulutasin 10 korda nii suure summa kui emme:)

Lõpetuseks

Oma perele finantsplaani tegemine on nagu perele peavarju muretsemine – kaitseb sind vihma ja tuule eest ning annab meelerahu öösel magamise ajal. Soovitan kindlasti aeg leida ja sellega algust teha – muul juhul võin julgelt väita, et te ei jõua kindlasti mitte kunagi oma eesmärkide ja unistuste täitumiseni.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Eraisiku finantsplaneerimine

Eile oli minul ja Taunol enese rahalise harituse arendamises hea päev – asusime Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse raames Teet Parringu käe all õppima eraisikute finantsplaneerimist.

Tutvunud praeguseks juba põgusalt pakutava materjali ning õppe käigus läbitavat teemaderingi, võin juba ette ära öelda, et see oli 100% õnnestunud investeering. Õppematerjaliks olev Teet Parringu enda kirjutatud 138 lk. raamat on suurepärase selge ülesehitusega ning väga lihtsasti loetav.  Kõik need teemad mida ma ootaksin ühelt selliselt kursuselt on olemas ja ma usun, et saan sellest kindlasti kasu.

Tsitaat sissejuhatusest:

Paljud kursused, mis räägivad eraisiku rahandusest, sisaldavad skeeme, kuidas kiirelt rikastuda. See kursus on teistsuguse suunitlusega. Siin on püütud anda ülevaade isiklike finantside planeerimise põhivaldkondadest: põhimõtetest ja selleks abivahenditest. Kursuse läbinud inimene peaks oskama koostada endale sobiva finantsplaani ja suutma selle ka edukalt ellu viia. See, kas tulemuseks on miljonitesse küündiv rikkus või lihtsalt muretu elu ja rahulik pensionipõlv, sõltub juba igast inimesest endast.

Kursus kestab juunini ja lõpeb eksami ning Tartu Ülikooli diplomiga.

Tore on uusi asju õppida, soovitan kõigile!

Võlanõuete müük

Oksjonikeskkonnas Osta.ee on asutud müüma suurel hulgal ka sellist toodet nagu võlanõuded. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus on sinna müüki paisanud ilmselt võlgade “koorekihi”, mis neile kättesaamatuks on jäänud.

Kokku müüakse seal hetkel 694 võlanõuet, võlgnevuse kogusummas rohkem kui 3 miljonit krooni. Maha müüakse see kupatus umbes 1 miljoni krooni eest, sest enamus võlanõudeid on müügis 3 korda väiksema summa eest kui on nõude suurus.

Võibolla äriidee mõnele hea veenmis- või ähvardamisoskusega või eriti “veenva näoga” töötule? Alustate väiksematest tegelastest, pisemate võlgnevustega. 

Ütleme keegi, kes on võlgu näiteks 53 400 EEK. Selle nõudeõiguse saate osta 15 560 EEK eest. Uurite veel Google-st inimese kohta taustainfot, kus kandis elab jne. Kui “oma raha” kätte saate, olete teeninud  37 840 EEK tulu. Kui te nüüd igati aus ja korralik kodanik olete, siis maksate veel maksud vastavalt sellele, et mis ettevõtlusvormis seda tegevust teostate – no ütleme näiteks kui maksate sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja kindlustused – jääb teile teenitud netopalgaks 22 092 EEK (kui te ei maksa 2% kogumispensionit).

Selline kuupalk oleks igale töötule väga kena sissetulek ma arvan. Niiet kellel on liiga tugevad närvid, väga hea veenmisoskus siiamaani oma laenude tegasisaamisel olnud või väga kuri koer keda kaasa võtta võlgniku juurde – hakake aga pihta:)

Link Osta.ee võlanõuete müük

PS: Kogu selle nimekirja võlgnikud võiks aga tutvuda Rahakooli pere-eelarve pidamise võimalustega. Saate võlast ja stressist vabaks ükskord.