Elektrienergia säästmine

Juba mõnda aega olen aktiivsemalt tegelenud elektrienergia säästmisega enda koduses majapidamises.

Täna võtsin vaatluse alla valgustuse.

Millisest hulgast pirnidest jutt käib

Mul on erinevates lampides väga erinevad pirnid ja seetõttu pole kohe kiiresti võimalik ega otstarbekas kõike igal pool vahetama asuda. Loomulikult tuleb alati alustada kõige vähem vaeva ja raha nõudvatest tegevustest ning mis samas toovad kõige rohkem tulu:)

Üleüldse on mul muidugi ilmselt keskmisest rohkem valgusteid majas, sest millalgi projekteerimise ajal tundus olevat see hea mõte panna näiteks ka WC-sse ja esikusse ikka 2 lampi, mitte üks. Kui kokku lugeda, siis peaks mul olema hetkel:

60W hõõglampe – 33tk
50W halogeene – 10tk
40W halogeene – 8tk
20W päevavalguslampe – 6tk
20W hõõglampe – 4tk
20W halogeene – 4tk
11W säästupirne – 13tk (välivalgustuseks) 

See teeb kokku 78 erinevat pirni/lampi minu majapidamises!

Millised pirnid ma vahetama peaks

_A280085Kõndisin niisiis paberi ja pliiatsiga mööda maja ringi ning kaardistasin algatuseks need pirnid, mis on kõige tavalisema E27  sokliga. Kõige rohkem kasutame valgustust koridoris, kabinetis, köögis, elutoas ja teise korruse hallis. Kusjuures ilmselt lambipirnide puudusel oli mul teisel korrusel kasutusel ka kaks 200W hõõglampi 🙂 Need loomulikult tuli esimesena välja visata. Ülejäänud hõõglambid olid kõik 60W.

Tasuvuse arvutus

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Tavaline kasutusaeg: kell 18-24
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh = 1,74 krooni/kWh
Keskmine kasutuse kestvus enamvalgustatavas kohas: 2 tundi päevas

Säästupirni hind: 49 krooni

Vana hõõglambi võimsus: 60W = 0,060kW
Uue säästupirni võimsus: 9W = 0,009kW

Vana hõõglamp kulutas: 0,060 x 2 x 1,74 = 0,2088 krooni/päevas
Uus säästupirn kulutab: 0,009 x 2 x 1,74 = 0,0313 krooni/päevas

Sääst päevas ühe säästupirni kasutusele võtust: 0,2088 – 0,0313 = 0,1775 krooni/päevas

Ühe säästupirni tasuvusaeg: 49 / 0,1775 = 276 päeva

Arvutus on lihtsustatud, sest nädalavahetusi pole arvestatud soodsamaks ja talveaja kehtimisel algab soodsam aeg juba kell 23:00, aga see mõjutab tulemust liiga vähe, et seda siinkohal arvesse võtta.

Uute säästupirnide ost

Üldiselt olen ma millalgi ostnud üsna kalleid ~100 krooni maksvaid ilusaid hõõglambikujulisi pirne terve hunniku aga nood läksid miskipärast üsna kiiresti mul kõik läbi. Ilmselt oli põhjus ka minus endas, sest ma ei teadnud tollal, et enamusi säästupirne ei tohi elektrooniliselt lülitada, ehk et siis neid ei saa kasutada välivalgustuses, kus pimedalüliti neid ise sisse lülitab – lähevad ruttu läbi. Teise portsu säästupirne ostsin nii odavaid kui sain ja nood on pidanud juba mitu aastat õues vastu mul.

_A280084Seega otsustasin ka seekord osta võimalikult soodsaid pirne ja mitte panustada kõige kallimate pirnide pikemaajalisele vastupidamisele.

Ostsin 15 uut säästupirni tuppa. Koguhind oli 695 krooni – see teeb ~46 krooni ühe pirni hinnaks. Kõik pirnid olid 9W või 11W võimsusega. Eks näis kas kusagil jääb pimedaks ka ja on vaja võimsama vastu vahetada hiljem.

Minu oletustele tuginedes võiks nüüd elektriarved väheneda mul 60-80 krooni kuu kohta. Samas muidugi on talv tulemas, ning elektriarved suurenevad seetõttu niikuinii aga ehk siis on sellel talvel natuke väiksemad kui eelmisel:)

Elame näeme…

Sarnasel energiasäästu teemal kirjutatakse ka siin blogis.

8 thoughts on “Elektrienergia säästmine

  1. Mõtlema pani see lugu, säästa saab, selles ma ei kahtle. Kuid ma ei kõhkle vaatamast säästuprinindust ka natuke teise nurga alt. Pole mingi saladus, et EL plaanib keelata hõõglampide tootmise ja müügi. Täpne aasta ei ole meeles, aga ka sellest on juttu olnud. Kas see on hea otsus või mitte, vara öelda, kuid pole välistatud, et siinkohal saab liigsest agarusest ogarus nagu mõnikord kipub juhtuma.
    Säästupirnid on niivõrd uus nähtus. Me ei tea kuidas nad mõjuvad meie tervisele, kuidas silmadele. Tõenäoliselt senikaua nad meile tervist ei kahjusta, kuni nad terved on, aga mis saab siis kui säästupirn katki läheb ja seal sees olevad elavhõbeda aurud välja pääsevad ja see juhtub magamistoas. Selliseid olukordi võib ette tulla küll.
    Mina kavatsen vähemalt magamistuppa, kööki ja lugemislambile jätta hõõglambid. Nende valgus on hubasem ja kuidagi loomulikum.

    Paar huvitavat artiklit ka selle teema kohta:
    http://bioneer.ee/bioneer/arvamus/KATRIN_LIPP%3A_Kas_teie_kasutaksite_s%C3%A4%C3%A4stupirni_oma_lapse_toas%3F.aid-2313
    http://bioneer.ee/eluviis/energia/Millega_asendada_h%C3%B5%C3%B5gpirnid%3F.aid-5321

  2. Tore lugemine ja asjalikud nõuanded. Samal ajal kui Janar möllab energiat säästa, olen ise püsti hädas hoopis sellega, et 100W pirne enam eriti poodides müüa ei tahetagi. Kahel korral olen viimase nädala jooksul Konsumis käies üritanud elutoa pirnile asendust leida, aga tutkit. 75W on kõige võimsam. Vast mõnest poest veel ikka saab ja eks kannatab mõne aja ka hämarust ära. Pikas perspektiivis aga kardetavasti on 100W juba päris tööstusvõimsust nõudev kraam.

    Tegelikult makrotasandil selle asemel, et meeletult elektri tarbimist kodudes säästa üritada, tuleks mu meelest keskenduda elektritootmise efektiivsuse ja loodussõbralikkuse kasvatamisele ning tean, et ka selles osas on Janaril häid mõtteid, kui ainult puldi juurde pääseks. Krt – vene ajal tarbis üks kopp Kohtla-Nõmme kaevanduses sama palju elektrit kui Viljandi linn. Mulle näib, et tänapäeval on see umbes sama, et tegelikult tarbitakse energiat oulisel määral hoopis mujal kui kodudes. Keegi võiks ajaviiteks uurimist teostada, kui palju tarbib elektrit tööstus, kui palju teenindus, kontorid, tänavavalgustus jms ning kui palju kodumajapidamised. Võibolla on seda uuritud ka, aga puusalt tulistades pakun, et kodude osaks jääb 20%, kui sedagi.

  3. Üsna täpselt lased puusalt:) Eesti Energia kodulehelt 2008 aastaaruandest lugesin, et 22,3% energiast tarbitakse eratarbijate (468407 klienti) poolt. 77,7% on siis äritarbijad (25953 klienti).

    Tundub olevat küll nii, et mõnes mõttes rünnatakse probleemi valest otsast jälle. Ma ei ole näinud, et Eesti ettevõtetes oleks mingeid ulatuslikke kampaaniaid elektri säästmiseks ja tootmise energiasäästlikumaks muutmiseks.

    Ega see muidugi ei tähenda, et kodus ikkagi laristada võiks:)

  4. Elektritarbimine kodus vs. ettevõttes – siinkohal võiks tõmmata paralleeli ka vedelkütuste tarbimisega. Erinevates allikates on väidetud, et ~80% vedelkütustest tarbivad ära veokid, liikurmasinad, laevad, lennukid ja bussid ning vaid ülejäänud ~20% jääb sõiduautode tarbeks. Samal ajal aga kõige olulisem “kokkuhoiusõda” käib just sõiduautode suunal. Miski oleks ju nagu valesti või mis? Olen ikkagi seda meelt, et kui säästa, siis vaid oma rahakoti jaoks. Üha enam hakkab jääma mulje, et igasugune keskkonnakaitse on suures plaanis lihtsalt äri. Samuti on päris mitmeid inimesi, kes väidavad, et globaalset soojenemist ei ole üldse olemaski ja ka nemad on teadlased. Keda siis uskuda?

  5. Säästupirnidega seoses võin omast kogemusest öelda, et suurema valgustugevuse jaoks kasutan philips tornado seeria lampe. Võimsuse saavutamine võtab küll sutsu aega, kuid valguse spekter on ok (ei ole päris “opisaalisinine”, ikka pigem ilus soe valge). Teine asi millele ootaks Janarilt kommentaari on säästupirnide vastupidamine välistingimustest, kuuldavasti pidid olema temperatuuritundlikud, ja külmas ei pruukivat väga hästi töötada.

  6. Mul on 12 kõige tavalisemat ja odavamat seda väänatud toru kujuga pirni väljas töötanud 3 aastat küll nüüd juba. Ükski pole läbi läinud. Külmakraade on ikka olnud küll, võibolla küll mitte päris -30 kraadi, aga üle -20 küll.

    Ühesõnaga, minul on vastu pidanud küll säästupirnid väljas.

  7. Mina olen endiselt hõõgpirni fänn, ilmselt jään ka selleks. Teine valik oleks halogeen pirn.
    Säästu ja led pirnid jätaksin eluruumidest välja – need sobivad pigem tööstuslikesse ruumidesse,
    ühiskondlikesse ruumidesse, tänavatele.
    Hõõg- ja halogeenlamp on inimese silmale kõige tervislikum ja kõige laiema spektriga sarnanedes
    kõige enam loomuliku päiksevalgusega. Viibides pidevalt halva spektriga valguses, halvenevad silma närvi omadused näha teisi spektreid, see soodustab ka nn kanapimedust.
    Halogeenpirnidest tuleks eelistada tuntud firmade toodangut, kellel on kindlasti UV filter ning vältida otsest nähtavust, kuna halogeen pirn on väga terav.
    Seega sean ma esikohale tervislikkuse, alles seejärel otsese energiasäästu.
    Ma seaksin kahtluse alla säästupirnide “säästlikuse”, kui palju kulub nende tootmiseks ja utiliseerimiseks tegelikult energiat ja resurssi ning milline on elavhõbedat ja elektroonikat sisaldava pirni ökoloogiline jalajälg.
    Kuna mul on kodus mõned säästupirnid, siis kasutan ma neid ainult suvel palavaga. Enamus aastast 9-10 kuud, on hõõgpirni kasutegur 100% mitte 5%, hõõgpirni kasutegurit annab radiaatori nupust reguleerida 🙂 Meie kliimas on nonsenss keelustada pirnid selle argumendiga, et nad toodavad liialt palju soojust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga