Janari rahablogi

Hea töökoht ja kliendile väärtuse loomine

Janar — Tue, 13 Dec 2011 22:29:24 +0000

Paljud meist töötavad ettevõttes, mille eesmärgiks on kasumi teenimine.

Mina nende hulgas.

Ma arvan, et ma ei eksi kui ma väidan, et kõigil sellistel ettevõtetel on olemas ka kliendid. Kliendid on siis need asutused/inimesed, kes sellele ettevõttele raha sisse toovad. Võib öelda, et tavapäraselt tuleb sellisel ettevõttel kogu raha klientide taskust.

Miks see oluline on?

Mõtleme edasi…

Mille eest me selle raha klientide käest saame?

Jällegi võin öelda, et tavapäraselt saame me klientide käest raha väärtuse loomise eest. On selleks väärtuseks siis mõni toode või teenus või muu kliendile meelepärane väärtus. Igal juhul on see mingi väärtus, mille klient on nõus raha vastu vahetama.

Seega asub rõhk sõnal väärtus. Selleks, et ettevõte edukas oleks ja raha teeniks peab ta klientide jaoks looma väärtust. Mida rohkem väärtust loob, seda rohkem kliendile meeldib ja seda rohkem on ta nõus raha ettevõttele andma.

Kuidas see ettevõtte töötajatega seotud on?

Väga lihtsalt – mida rohkem sina ja sinu tegevus ettevõttes kliendi jaoks väärtust loob, seda vajalikum/kasulikum sa ettevõtte jaoks oled.

Trikk loomulikult siinkohal on see, et suur enamus palgatöölistest ei loo erinevatel põhjustel suuremal osal oma tööajast kliendi jaoks väärtust, vaid tegelevad kõige muuga.

Viidavad niisama aega, parandavad valesti tehtud asju, ootavad kellegi/millegi taga, lisavad tootele “kellasid ja vilesid”, kulutavad aega asjade otsimisele, teevad tegevusi, jne. Tegelevad ühesõnaga kõige sellega, mille eest klient heameelega poleks mingil juhul nõus maksma.

Seega on väga kasulik alati iseenda kohta mõelda – kas ma praegu loon oma tegevusega kliendi jaoks väärtust või ei? Kui ei, kas ma saan siis seda kuidagi järgmisel korral mitte teha?

Kindel on see, et kui sa oma tegevusega aitad luua rohkem väärtust kliendile ja tegeled vähem asjadega mida klient tähtsaks ei pea või mida ta ei taha, et sa teeksid, siis lõpuks muutud ka ettevõtte omaniku/juhi jaoks väärtuslikumaks töötajaks. Ja kui ta seda ei taipa, siis otsi teine töökoht – tegemist on lolli tööandjaga:)

Unistamine ja unistuste täitmine – vajalik pere-eelarve pidamisel

Janar — Thu, 08 Dec 2011 15:44:02 +0000

Enda finantsasjade organiseerimise ja pere-eelarve pidamise jooksul on mind korduvalt tabanud motivatsioonipuudus.

Motivatsiooni tekkimine ja esimene level

Enne seda, kui me oma pere finantsasju väga hästi ei planeerinud oli motivatsioonipuudus põhiliselt tingitud sellest, et asjad polnud hästi ja seetõttu oli selle valdkonnaga ebameeldiv ja ebamotiveeriv tegeleda. Sellist suhtumist olen ka väga paljude teiste inimeste puhul näinud – mida sa ikka planeerid kui lihtsalt rahapuudus on! Polegi ju midagi planeerida.

Siis vahepeal oli periood, kus pere-eelarve pidamine ja finantside planeerimine motiveeris iseenesest seda tegevust tegema. Nägid kuidas asjad läksid järjest paremaks ja kuidas mured ja probleemid rahaga kimbutasid järjest ja järjest vähem. Raha peale mõtlemine ja sellega käitumine muutusid ja see protsess motiveeris meid iseenesest.

See periood aga saab läbi. See saab läbi siis kui miski selle tegevuse juures ei üllata või ei paku enam nii suurt põnevust. Loomulikult on väga hea kui enne seda hetke oled enda finantsasjade eest hoolitsemise omale harjumuseks muutnud. Siis ei suuda sa seda enam nii kergesti ära lõpetada. Sa mäletad veel liiga hästi, et kui paha oli elada üldse ilma planeerimata.

Motivatsiooni teine level

Kui motivatsioon hakkab vähenema ja sa tunned, et enda finantside planeerimine on justkui muutumas kohustuseks tuleb lihtsalt selle tegevuse jaoks motivatsiooniskeem ümber mõelda.

Mis võiks olla selleks “teise leveli” motivatsiooni allikaks?

Minu arvates tuleb vaadata sellel hetkel tõsisemalt nende kaugemate väärtuste ja eesmärkide poole, millest me unistame või unistanud oleme.

Selleks, et midagi naudinguga teha, on väga oluline teada miks seda teha vaja on. Selleks, et pikaajaliselt oma finantsasju korras hoida on seega sarnaselt paljude muude tegevustega teada, milleks ma seda tegema peaksin.

Unistuste realiseerimisega on selline tore asi, et ma pole veel kohanud inimest kes saaks öelda, et on kõik oma unistused täitnud. Maailma rikkamatel inimestel on tõenäoliselt rohkemgi unistusi kui vaesematel.

Vajalik on aga unistada neist asjadest, mille täitumisse me ise usume! Kui ma unistuse täitumisse ei usu, siis on see mõttetu unistus. Sellised võib peast välja visata või siis tegeleda sellega, et kuidas ma saaksin sellesse uskuma hakata.

Seega on sul vaja pere-eelarve pidamiseks ja finantsplaneerimiseks unistada! Ja siis neid unistusi täita ja seejärel ongi nagu võluväel olemas sul uus motivatsioon selleks tegevuseks:) Sa taipad, et kui planeerid oma finantsasju, siis on paljusid unistusi lihtsam täita. Võib-olla saad tänu paremale rahalisele seisule täita neid kiiremini.

Loomulikult ei ole paljud unistused üldse rahaga seotud ja nende teostust ei piira seega ka sinu rahaline seis. Neist unistustest ma siinkohal ei rääkinudki. Pigem neist, mille jaoks siiski tihtilugu on raha vaja – hobid, reisimine, meelelahutuse ja kultuuri tarbimine…

Meie unistused

2011 aasta oli meie jaoks Bretiga mitmete selliste toredate (aga ka raha maksvate) unistuste täitumise aeg. Mina sain lõpuks omale Mac arvuti, mille ostmist ma olin aastaid edasi lükanud… Bret tegi ära mootorratta load, ostis endale kauni ratta ja ei jõua tõenäoliselt ära oodata, millal ükskord kevad saabub, et oma sõbrannadega koos cruisima minna:) Meie pisitütar kogus peaaegu aasta aega raha, et osta endale “Tillupets” – see on üks pehme mänguasi, millesse ta ilmselgelt nii armus, et ta oli nõus münt-mündi haaval koguma 29€ selle ostmiseks. Minulgi võttis pisara silmanurka peaaegu kui ta selle lõpuks kätte sai ja õnnest säras:)

Ahjaa – kõik need asjad ostsime loomulikult säästetud raha eest:)

Bret oma “uue kallimaga” Leedus treileri peal:)

Hea töökoht ja arenemine

Janar — Sat, 26 Nov 2011 23:44:36 +0000

Tööl käies on väga lihtne teha seda mida kästakse teha ja seda mida on hädavajalik teha. Kui midagi kästakse teha, siis pole tarvis ju endal mõelda ega vastutust võtta ja hädavajalike asjade lahendamise peale tuleb meil kõigil niikuinii mõelda. Näiteks probleemide lahendamine alustades tualetis käimisest kuni vajalike töövahendite leidmiseni välja.

Ma kujutan ette, et tööl käimine on paljude inimeste jaoks samastunud oma ülemuse käsu või korralduste täitmisega. Teen seda mida kästi. Teen seda mida tahetakse, et ma teeks.

Teine asi mida töötav inimene peab arvestama on see, et ta müüb ennast põhimõtteliselt palga eest tööandja käsutusse lepingus ette nähtud töö ajaks. See aga tähendab justkui samuti seda, et kui tööandja ütleb: “Tee palun siin töökohal kella 8-17 seda võid teist tegevust”, siis tundubki justkui kõik jälle korrektne olevat ju.

Sellise lähenemise juures aga näen mina ühte väga olulist probleemi.

Kui ma nõustun sellise tööaja jaotusega tööd tegema siis ma põhimõtteliselt nõustun sellega, et mu tööalases karjääris puudub edaspidi oluline areng.

Areng puudub sealt seepärast, et sul pole enam aega mõelda!

Sa täidad mõtlemata oma harjumuspäraseid tööülesandeid ja lahendad probleeme kogu oma tööaja ning sul pole enam aega tegeleda sellega, et midagi su töös või tegevustes paremaks muutuks. Sul pole aega midagi endale selgeks mõelda, sul pole aega mõelda kuidas probleemide hulka vähendada oma töös. Sa muutud masinaks, kes teeb täpselt seda, mida temalt on palutud, aga mitte midagi rohkemat.

Kui sinu jaoks pole see tähtis, et sa areneks ja ei peaks kogu ülejäänud elu tegema täpselt sedasama tööd mida sa juba teed, siis ei ole sul järgnevast illustratsioonist midagi tolku – kobi aga tagasi tööle:)

Ülejäänud võivad korraks mõelda enda töö peale – kas sul on olemas ja kas sa kasutad seda vaba hetke enda töös. Kas sa mõtled ja kas sa õpid midagi sellest, mida ja kuidas sa teed?

Keegi sulle sellist momenti logelemiseks ja niisama olesklemiseks ei paku aga ole kaval ja ära lase ka kogu enda tööaega 100% rutiinsete ülesannete ja tulekahjude lahendamisega täita!

Võid kommentaaridesse kirjutada, millal on sinu jaoks parim hetk kui saad enda või enda töö arendamise peale mõelda?

Hea töökoht ja väärtuse loomine

Janar — Thu, 13 Oct 2011 21:50:46 +0000

Valetaksin kui ütleksin, et ettevõttes töötamine pole minu jaoks kunagi olnud lihtsalt elamiseks vajaliku raha teenimine.

On olnud!

Mäletan väga selgesti kui 12 aastat tagasi esimesi kuid ühes tootmisettevõttes tööl käisin. Raske oli harjuda. Mul on selgelt meeles tunne ühel hommikul tööle minnes – SHIT, see ongi nüüd mu elu järgnevate aastakümnete vältel! Reaalsus oli kannaga näkku löönud.

Tööl olles oli asi sedavõrd küll parem, et kuna tööd oli palju, siis mõelda või masenduda väga palju aega polnud. Tegin oma töölaua taga tööd, kõrvaklapid peas, kuulasin raadiot ja rändasin mõtetes peaaegu pidevalt ringi kusagil mujal kui töö juures. Arvasin, et nii ongi siis kui oled tööl – katsud ära kannatada ja teha niipalju kui vaja, et palk välja teenida. Tööl tuleb käia selleks, et siis selle raha eest tööst vabal ajal midagi nauditavat korda saata.

Sellisest mõtteviisist tuli aga mul üsna ruttu masendus peale ja ma hakkasin otsima lahendusi. Lahendust sellele, et töö ei oleks naudingu vastand. Sellistest asjadest polnud ei koolis, kodus ega sõprade ringis räägitud aga mingi sisetunne ütles, et peab olema variante.

Üks sellistest asjadest, mille peale ma palju mõtlesin, oli see kuidas teha tööd nii, et ma ka ise kasu saamise tunnet tunneksin rohkem. Kasu all ei pea ma siinkohal silmas palka. Lepingus kokku lepitud palga saan ma ju niikuinii aga minu jaoks oli palju kohutavam kaotus ikka kõik see aeg mille ma pean töökohas veetma – 8 tundi iga päev. Kohutav ju! Seda just siis, kui ma tunnen, et ma peale palga midagi muud selle aja eest ei saa.

Sellest mõttelaadist kasvas välja üks minu põhiprintsiipe enda tööalase tuleviku suunamisel. Ma olen alati mõelnud selle peale kuidas MINA saaksin vähemalt sama palju kasu oma töökohal kulutatud ajast kui minu tööandja. Olgu selleks siis õppimise- ja arenguvõimalused, universaalselt kasulikud teadmised ja oskused, maailma nägemise võimalused või mõned materiaalsed hüved.

Kujutasin seda printsiipi sellel väikesel slaidil:

Kulutused toidule (eurohinnad+suvi)

Janar — Sat, 03 Sep 2011 12:11:40 +0000

Põhimõtteliselt võiksin suviste toidukulude analüüsimiseks meie peres kasutada igal aastal sarnast teksti, sest tulemused kordavad ennast aasta-aastalt.

Sellel, 2011 aastal, on aga tavalisele toidukulu suurenemisele jõudsalt kaasa aidanud ka hindade tegelik tõus, eurohindade väiksem tundumine ja tavalisest pikem puhkus ning eelmistest aastatest suurem hulk väikesi minipuhkusi nädalavahetusel jne. Igaks selliseks ürituseks kulub ju ikka väike kogus šaslõkki, mõnd head salatit, kergemaid alkohoolseid jooke jne.

Veerand väljaminekutest suvel tegime toidule

Täpsemalt öeldes kulus toidule 23% meie kuludest suvel. Selle sisse jäävad ka väljas söödud toidukorrad, sõprade juurde ja üritustele kaasa ostetud toit ja igasugune alkohol, mis kusagil on tarbitud.

Teiselt graafikult on näha aga seda kurba tõsiasja, et sellel aastal pole me mitte kordagi oma seatud eelarvesse mahtunud. Selle põhjuseks on see, et me pole sellel aastal keskendunud kodus toidu valmistamisele ja täidame oma õhtud pigem hobide ja spordi tegemisega.

Kõigel on oma hind…

Suvekuude toidukulude tõus on siit eriti hästi näha.

8 erinevat tööd

Janar — Wed, 24 Aug 2011 20:49:52 +0000

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.

Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringud

Janar — Wed, 24 Aug 2011 12:58:19 +0000

Võtsin täna plaani teha väike vahekokkuvõte minu Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringutest. Seda eeskätt seepärast, et ise värske pilt ette saada ja et tuleviku tarbeks mõned mõtted kirja panna.

Taustaks siis niipalju, et mõlemad on inimeselt inimesele laenukeskkonnad. Laenuintressi ja tootluse määravad laenu soovija ja pakkuja – ehk, et täpselt nii nagu kokkuleppele jõutakse. Raha vahendamine käib läbi laenukeskkonna.

Tootlused kordi suuremad kui aktsiaturul

Tegelikkuses pole muidugi ilmselt mõtet neid kahte valdkonda väga palju omavahel kõrvutada. Seda nende erinevate riskide ja investeeringute pikkuse ja muude asjaolude pärast.

Sellegipoolest on minu reaalne kogemus see, et nii Isepankuri kui Omaraha keskkondades olen investeerinud inimeste laenudesse ja teeninud kõvasti suuremat tulu kui aktsiaturul.

Kui aktsiaturul on hektel üldse kasumi teenimisega väga viletsad lood, siis neis keskkondades olen teeninud täiesti stabiilselt ja korralikult 15%…30% tulu.

Alguses alustasin loomulikult üsna tagasihoidlike summadega, sest ei olnud veel mingit usaldust süsteemi toimimise osas. Nüüdseks on aga mõni aasta asi täiesti normaalselt töötanud ja minu jaoks ennast tõestanud. Jah, alati on laenajate hulgas ka väheke pätte ja kaabakaid, kes võetud kohustusi täita ei sooviks aga keskmiselt olen ikkagi väga rahul.

Omaraha.ee

Selles keskkonnas tunnen koos teiste investoritega suurt puudust mingisugusestki statistikast või kokkuvõtetest tootlikkuse ja muu sellise olulise info osas. Tänaseni seda pole… tuleb vaadata igat laenu käsitsi.

Laekumised on siiski kõik enamvähem joone peal. Ühel laenul on hilinemine.

Mõnus on see, et keegi teeb minu eest investeerimisvalikute töö ära… arusaadavalt muidugi raha eest:)

Isepankur.ee

Isepankuri tootlus on mul väheke tõusnud võrreldes varasemaga ja see on nüüd juba üle 24% aastas. Alumisel pildil on näha ka see, et olen selle tootlusega investorite hulgas 114. kohal. Olen rahul.

Teeninduse kogemused

Janar — Wed, 25 May 2011 18:17:56 +0000

Klienditeenindus on lahutamatu osa minu igapäevaelust. Mõnikord klienditeenindajana aga enamasti ise kliendi rollis olles.

Mõned kogemused klienditeeninduse vallas on suurepärased ja mõned on jubedad. Hea meelega kiidaks paremaid ja laidaks kõige hullemaid. Täiendan seda postitust ilmselt ka edaspidi.

Hea teeninduse kogemused

HEA KOGEMUS - Carbox Tartus, Teguri tn. (Aus ja sõbralik teenindus. Pakkumises näidatud 440€ remonttööde hind kujunes tegelikult 370€ suuruseks ja keegi ei püüdnud seda varjata mu eest.) [25.05.2011]

HEA KOGEMUS – Caffe Truffe Tartus, Raekoja platsis. (Väga viisakas ja professionaalne teenindus. Toit maitseb väga hästi ja peale külastust on alati hea tuju sõbralikust teenindusest) [20.10.2011]

HEA KOGEMUS – Fotostuudio Tartus, stuudio.com. (Fotograaf Andres Jalak võlus mind täiesti erakordse sõbralikkusega. Käisime perega tema stuudios fotosessioonil ja nii head suhtlemise kogemust pole ma kunagi varem fotostuudios näinud. Loomulikult tulid tulemuseks ka väga lahedad pildid meile mälestuseks.) [1.12.2011]

Kehva teeninduse kogemused

KEHV KOGEMUS – Musicbox Tartus, Lõunakeskuses (Saatuse tahtel läksin sealt kauplusest Jaanuaris 2011 koos lapsega ostma ühte multifilmi DVD-d. Ostsime plaadi ja kodus laps hakkas vaatama seda. Osutus praagiks plaadiks – mängis algusest natuke ja siis hakkas hakkima ning lõpuosa ei mänginud üldse. Kaupluses asja selgitades mõnitas pildil olev müüja meid, polnud nõus plaati tagasi võtma, polnud nõus vahetama ja tegi kõik selleks, et ma ebameeldiva käitumise tõttu sealt minema tõmbaks. Kodus hakkas huvitama, et kuidas nende ettevõttel rahaliselt üldse läheb sellise käitumise juures. Leidsin, et neil on suured maksuvõlad. Ei imestanud väga. Selle DVD jagu raha jäigi meil kadunuks. Ei jõudnud tolle tegelasega enam kaklema minna.) [29.01.2011]

KEHV KOGEMUS – Orient Express Tartus, Lõunakeskuses (Heas usus olen selles toidukohas mitmeid kordi söömas käinud. Absoluutselt iga kord olen pettuma pidanud, sest toidud mida pakutakse on tõenäoliselt mitmeid päevi või isegi nädal vanad. Seemnekuklitest kuni kartulite ja pelmeenideni on kõik asjad täiesti vintskeks seisnud ja viimasel korral olid pelmeenid mingi muu toidu maitsega. Ilmselt külmkapis või kusagil koos muu toiduga pikalt seismisest. Saan aru, et mõnikord võib mõni toit niiöelda üle jääda toidukohtades aga seal on tegemist ikka erilise väntsutamisega.) [22.05.2011]

KEHV KOGEMUS – Rattaring Tartus, Aardla tn. (Jõudsin perega 20 minutit enne sulgemisaega kaupluse ukse taha, kuid see oli juba lukku keeratud. Inimesi oli küll mitmeid veel kaupluses ja mulle vaadati sealt nõutult teiseltpoolt ust vastu kuid sisse enam ei lubatud. Miks kirjutada, et kauplus on avatud kuni kella 18:00-ni kui tegelikult suletakse vähemalt 20 minutit varem. Kui mu mälu mind alt ei vea, siis on mul ka ükskord varem sealsamas kaupluses sarnane hiljaksjäämine juhtunud.) [25.05.2011]

Omaraha.ee laenude vahenduse portaal

Janar — Tue, 10 May 2011 07:13:54 +0000

Eesti inimeselt inimesele laenamise maastikule on tekkinud isepankur.ee kõrvale järgmine laenuvahendusportaal – www.omaraha.ee

Nagu ikka, olen ma selliste keskkondade suur fänn ja pooldan igati sellist läbipaistvamat rahalaenamist kui seda tavalised pangad pakuvad. Seega tegin sinna keskkonda kohe algatuseks endale konto ja kandsin seemneks mõnisada eurot peale, et asuda katsetama kuidas kõik töötab ja kas see keskkond mulle meeldib.

Portaali KKK leheküljel tutvustatakse seda keskkonda nii:

Miks Omaraha.ee?

Portaali omaraha.ee põhitegevus on inimeselt inimesele laenude vahendamine ja nende haldamine.

Laenamine inimeselt inimesele on väga levinud laenamise viis. See on nagu laenaksid Sa oma heale sõbrale – vahe on selles, et siin on Sul võimalus laenata paljudele headele inimestele. Ning samuti on siin ka palju häid inimesi, kes soovivad Sulle laenu anda. Laenusaajad saavad soodsama intressi ja investorid saavad suurema tulu, sest meie protsess on efektiivsem. Meil puuduvad pankadega võrreldes suured kulud.

Laenamine ja investeerimine on mugav ning paindlik – kõik vajalikud tegevused saad teha oma arvutist!

Saad ise määrata nii laenamise kui ka investeerimise tingimused, mille alusel otsib portaal Sulle sobivaima pakkumuse ning sõlmib vajalikud lepingud.

Turvalised tehingud.

Portaal kontrollib laenutaotlejate tausta põhjalikult, kasutades selleks Krediidiinfo maksehäireregistrit ja Liisi liisingufirma andmebaasi. Vajadusel esitame taotlejale lisaküsimusi ja analüüsime tema konto väljavõtet. Iga laenutaotleja saab portaali poolt skoori, mis väljendab tema võimet võetud kohustusi täita. Mida suurem on skoor, seda väiksem investori risk.

Investorite paremaks kaitseks on moodustatud tagatisfond, millest tehakse väljamakseid ebaõnnestunud investeeringute katteks.

Kogu võlgade menetlemise protsessi võtab portaal enda kanda ning investoritele see lisakulu ei tekita.

Omaraha.ee portaalis toimuvad tehingud kiiresti, raha liigub mõne minutiga!

Laenutaotluse tekkides teeb portaal päringu üle kõigi investorite ja koostab soodsaima pakkumuse. Kui laenaja pakkumuse kinnitab, tehakse mõne minuti jooksul automaatselt kõik vajalikud toimingud – sõlmitakse lepingud ja korraldatakse raha ülekandmine.

Tutvustav jutt on ilus ja eks seda näitab tulevik, kui hea on meeskond, kes selle teostuse välja kandma peaks. Kuidas saadakse hakkama sellise portaali kõige raskema töö osaga – halbade laenajatega.

Minu investeering

Niisiis kandsin ma katsetuseks 300€ omaraha.ee kontole ja tegin mõned investeerimisprofiilid seal keskkonnas. Täpselt nii nagu palutud. Selleks, et nende süsteem ise paigutaks vastavalt minuetteantud tingimustele ja soovidele minu raha laiali laenusoovijate laenudesse.

Investeerimisprofiilides olin niiöelda mõõdukalt konservatiivne ja palusin raha vastavates riskigruppides küll laiali jagada aga samas ka mitte liiga väikesteks osadeks. Kui keskkond meeldib, siis hajutan tulevikus ilmselt rohkemgi, aga ma tahtsin esimese summaga lihtsalt kiiremini tulemuseni jõuda ja saada raha kellegile välja laenatud.

Minu tehtud profiilid nägid välja sellised:

Raha kandsin ma kontole 5. mail ja jäin ootama, et mis siis nüüd saama hakkab. Esimesed paar päeva ei juhtunudki mitte midagi. Ilmselt ei sobinud minu seatud tingimused koheselt kellegile laenamiseks. Paar päeva hiljem aga leidusid esimesed kokkulangevused ilmselt. 5 päeva hiljem (ehk täna) laenati viimased 100€ välja. Seega on mul nüüd neli laenulepingut eraisikutega, kes vajasid sellistel tingimustel raha.

Selline on hetkel minu raha liikumise ja jagunemise ajalugu:

Plussid ja miinused

+ Ma ei pea ise igasse laenu investeerima, vaid see tehakse minu eest automaatselt vastavalt minu tingimustele
+ Investeerimine reeglite abil aitab iseenast distsiplineerida ja jääda kindlaks oma varasematele põhimõtetele mitte investeerida teatud tüüpi laenudesse

- Portaal võtab minu investeeringutulust 20…40% vahendustasu (samas võiks see ka pluss olla, sest siis ma tean, et neil on motivatsioon mu raha kasumlikumalt paigutada)
- Hetkel puuduvad investorile statistilised raportid ja ülevaated teenitud tuludest (investorile)

Aja jooksul lisandub kindlasti siia veel plusse ja võib-olla ka miinuseid. Selline on aga esimene mulje.

Kokkuvõtteks

Omaraha.ee tundub olevat täiesti asjalik laenuvahenduskeskkond ja ehkki antud hetkel on seal kasutajaid vaid 110, usun ma selle keskkonna tulevikupotentsiaali tugeva olevat. Loodan, et neil tuleb hästi välja ka keskkonna usaldusväärsuse loomine ja kasvatamine edaspidi, sest see on ainus asi mis tekib ajapikku ja mida ei saa ette valmis teha.

Igal juhul on isepankur.ee keskkonnale olemas nüüd ka alternatiiv ja konkurents on teenuse kvaliteedi paranemisel alati üks parimaid asju olnud, niiet loodan, et mõlemil keskkondadel on tulevikus üksteiselt midagi õppida. Samas on igati kena, et need keskkonnad on oma funktsionaalsuselt veidi erinevad – saab erineivaid lähenemisi kasutada ja katsetada kumb rohkem meeldib või töötab.

Kui sa nüüd selle keskkonna kasutamisega investorina soovid algust teha, siis oleks minu ainus soovitus väikselt alustada ja vaadata omal käel kuidas on lood halbade laenude tekkimise ja usaldusväärsuse säilimisega peale seda.

2011 Nädal 19: Aktsiainvesteeringud

Janar — Mon, 09 May 2011 20:29:02 +0000

Viimaste aastate majandus on sama põnev kui ekstreemsport. Tuleb kahe käega toolist kinni hoida, et igapäevased “põnevad” uudised sind pikali ei virutaks.

Näiteks tänane Baltika (-10,1%) langust ühe päevaga on ikka päris “kena tulemus”. Seda eriti minu vaatevinklist, kelle portfellis see hetkel kõige koledama postisiooni on haaranud. Hetkel Baltika positsioon (-21,7%) alates soetamisest. Ettevõtte viimaseid tulemusi vaadates pole selline liikumine muidugi midagi väga imestamisväärset.

Samuti on miinustesse tagasi vajunud niigi õrnukene Olympic, mis minu portfellis hetkel (-3,9%) peale maandunud on. Lisaks on ka värskelt soetatud Premia miinustes, täpsemalt (-8,7%) soetamisest.

Kogu Tallinna börsi aktsiaportfell on hetkel siiski (+5,27%) kasumis.

Graafikut vaadates märkan ma ühte murelikku trendi – ma olen kõik aktsiad liiga kõrgelt ostnud millegipärast. Pean üle vaatama oma aktsiate valikukriteeriumeid.

Samas kas Balti börsilt on üldse midagi väga positiivset leida praegu? Kõik aktsiad liiguvad kuidagi massipsühhoosi ja meediakäraga koos… Ok, välja arvatud see Baltika näide… see oli minu soovmõtlemine, et neil need väikesed muudatused juhtkonnas ja tulevikustrateegias ka tõepoolest mingi positiivse tulemuse annavad ja naad jalgu alla hakkavad saama. Aga mis siin ikka spekuleerida… vaatame vaikselt mis edasi saab… elu on ikka seiklus!