Pensioni kogumise mõttekus teise sambasse

Olin üks neist “hulludest”, kes liitus II samba pensioni kogumise süsteemiga kohe esimesel hetkel kui seda lubati. See oli 2002 aasta sügisel, täpsemalt 16. septembril 2002 kui minu esimene sissemakse panga fondi arvele laekus ja kus seda kasvatama lubati hakata:)

Esimeseks pensionifondi valikuks oli mul SEB progressiivne pensionifond ja sellesse fondi jäin oma makseid tegema koguni 7 aastaks. Kriisi aastatel põles seal fondis raha nii kiirelt, et otsustasin LHV-sse jalga lasta. Maksed laekuvadki tänaseni LHV “L” pensionifondi.

Seega olen kogunud II samba pensionifondi raha enam kui 10 aastat ja otsustasin sel puhul toimunust väikese kokkuvõtte teha.

Mida uurisin

1) Milline on olnud tootlus fondi kaupa (ehk siis SEB ja LHV hakkama tootluse näitajad)

2) Milline on olnud reaaltootlus neis fondides (ehk siis taandasin kõiki sissemakseid vastavalt inflatsioonile, mis on toimunud alates sissemakse ajast)

3) Milline on olnud minu sissemaksete tootlus (ehk siis rahaline võit puhtalt minu seisukohast vaadatuna. Nii riigipoolsed maksed kui ka fondihalduri teenitud tulu pole olnud minu raha ja käsitlen seda siin tuluna)

Fondides teenitud tulu analüüsi tulemused

2_pensionisammas_10_aastat

 

 

 

 

 

 

 

* – annualiseeritud = aasta baasile viidud

Kokkuvõtteks

Võib teha järgnevaid järeldusi:

1) Minu poolt kasutatud II samba pensionifondid ei ole minu ja riigi seisukohast esimese 10 aasta jooksul tootlust ja inflatsiooni arvesse võttes tulu teeninud vaid on teeninud väikese kahjumi keskmiselt (-0,6%). Isegi ilma inflatsiooni arvesse võtmata on aastatootlus olnud vaid +1,4% keskmiselt.

 

15.10.2014 uuendus:

Tuleb välja, et isegi minusugusel suhteliselt suurel pensionisüsteemi olemuse uurijal on jäänud vähemalt üks oluline aspekt märkamata ja seetõttu kriipsutasin osa varem tehtud järeldusi läbi (aga jätsin alles postituse lõppu).

Ma ei olnud varasemalt teadvustanud endale seda, et riigi poolt makstav raha minu pensionifondi on minu pensionifondi eelfinantseerimine.

See tähendab, et riik lihtsalt maksab minu riikliku pensioni osa lihtsalt varem mu fondi ära. Juhul kui see seal nüüd mingi tootlusega oleks, siis oleks see isegi tore mõte aga praegusel juhul kui tootlus on negatiivne, siis minul isiklikult sellest mingit tulu ei tõuse.

Tegelikud tulusaajad on siin siis kommertspankadest pensionifondihaldurid, kes miljonites eurodes teenustasusid kasseerivad.

 

http://www.pensionikeskus.ee/?id=589

Tsiteerin pensionikeskuse lehte:

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.

 

 

Minu varasemad valed järeldused olid:

2) Samas ainult minu poolt vaadatuna – ehk siis arvestades minu poolt II sambasse paigutatud raha ja arvestades tuluna nii fondi teenitud raha kui ka riigi poolt pandud raha, on tegemist täiesti normaalse investeeringuga. Reaaltootlus sellisel moel on minu jaoks olnud +14%.

Jätkuvalt olen arvamusel, et kui fondide raha riik kuidagi ei omasta, siis on tegemist tulusa investeeringuga.

PS: Siiski ei tohi unustada, et tulumaksuvaba määra ületavatelt väljamaksetelt tuleb kunagi tulevikus ka tulumaksu tasuda. Hetkel on see 21% aga see on muidugi tõenäoliselt minu pensioniikka jõudmiseks muutunud… Seega tuleks paksult võttes seda reaaltootluse +14% veel tulumaksu jagu vähendada (alles jääks +11%) aga selle arvutus läheb rohkem prognoosi valda juba.

1 thought on “Pensioni kogumise mõttekus teise sambasse

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga