Sildiarhiiv: 2009

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

2009. aasta pere-eelarve tulemused

Motiveerituna Tauno postitusest asusin samuti kohe 2009 aasta pere-eelarve tulemusi analüüsima. Õigemini mina panin kokku numbrid ja elukaaslane Bret aitas mul saadud tulemusi “õigesti tõlgendada”:)

Sarnaselt Tauno perega on meidki täpselt 3 inimest hetkel peres.

Negatiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Aed”. Eelarvepuudujääk umbes 187%.

Algse visiooni kohaselt ei olnud siin liigis planeeritud muud kui mõningad “väikesed” tegevused maja ümber ja aias. Suve hakul aga sai tuurid sisse projekt mille kohaselt pidime korda tegema enda muruplatsist välja jäetud maalapid ja vormima neist lillepeenrad. Lõpuks tegime kokku maja ümber 4 lillepeenart, millest kahes kasvavad ainult roosid. Väga ilusad peenrad said ja väga lihtne oli ennast veenda neid lõpuni korralikult valmis tegema. Lisaks tegime maja servas olevate peenarde äärde ka väikesed kõnniteed, mille tarbeks ostsime juurde kõnnitee äärekive. Nii lisanduski algselt planeeritud 5000 kroonile kõvasti muid kulutusi. Ostsime ka aiakäru, mis samuti meie üllatuseks ei maksnud 5.50, vaid väheke üle pooleteise tuhande.

2. Kululiik “Jõulud”. Eelarvepuudujääk umbes 117%.

Mõtlesime, optimeerisime, säästsime ja planeerisime – ja selline tulemus! Tegelikult on selle kululiigiga meil niisugused lood, et me teist aastat järjest panime selle eelarve lihtsalt jonni pärast 2500 krooni. Siia on muuseas siis kaasa arvatud kõik kingitused ja jõulukaunistused ja ehted – kõik ühesõnaga, mis Jõuludega seoses ostetud on. Viimasel kahel aastal aga oleme ostnud mõningaid jõulukaunistusi nii õue kui tuppa ja see on samuti kuludesse oma väikese jälje jätnud. Järgmisel aastal ma arvan paneme kindlasti jälle 2500 krooni selle liigi eelarveks ja proovime kolmandat korda:)

3.  Kululiik “Ravimid ja arstitasud”. Eelarvepuudujääk umbes 103%.

Meie planeeritud eelarveks oli 2400 krooni aastas. Kõik oligi ilusasti graafikus enamvähem, välja arvatud see, et otsustasime suve hakul enda perele lasta teha puugivaktsiinid. Kaks “doosi” igaühele maksis kokku umbes 2200 krooni. Aasta pärast vist tuleb lasta veel üks süst teha, kui ma ei eksi praegu.

4. Kululiik “Kingitused, sünni- ja tähtpäevad”. Eelarvepuudujääk umbes 32%.

Ma oleks võinud siin kirjutises piirduda ju samuti kolme suurima negatiivse üllatajaga, aga leian, et see kululiik on lihtslt nii intrigeeriv teema, et sellest ei saa jätta jälle rääkimata.

Niisiis oli “plaan” kulutada 9600 krooni selles kategoorias. Siia kuuluvad meil siis erinevad kingitused ja lilled jne. Siia ei kuulu meie endi poolt peetavate sünnipäevade pidamise kulu (toit ja jook siis). Ühes kuus oli niisiis plaanis kulutada 800 krooni. Sellega me hakkama ei saanud ja “kulutasime” 1050 krooni. Ma arvan, et ega siin kategoorias samuti mingit väga suurt “koondamist” tegema me ei hakka aga kindlasti sooviks tulevikus teha ise rohkem “päriselt väärtuslikke” kingitusi ning neid ka ise vastu saada. Kingitused on muutunud väga palju justkui sünnipäeva käibemaksuks – kui lähed, siis pead ära maksma ja kui sulle tullakse, siis makstakse sulle.

PS: Ärgu palun nüüd ükski tuttav siinkohal solvugu, kui ma tema kingituse kohta olen siin nüüd “kulutamine” kirjutanud. See on pere-eelarve kontekstis öeldud:)

Positiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Reis kaugele maale”. Eelarveülejääk umbes 94%.

Ma saan seda muidugi väga raske südamega positiivseks üllatuseks nimetama, sest mu elukaaslane Bret nutab selle koha peal suuri krokodillipisaraid ja tegelikkuses oleks tõesti tore olnud kusagil natuke reisimas käia aga heade reisikaaslaste mitte leidmisel jäi kahjuks jah sellel aastal minemata. Kui kasutamata jäänud 10 000 krooni järgmise aasta eelarvele lisada, ei tea kas see lohutaks teda?

2. Kululiik “Viasat satelliittelevisioon”. Eelarveülejääk umbes 54%.

Põhjus väga lihtne – lõpetasime poole aasta pealt lepingu. Tegelikkuses pole kellelgi eriti kahju ka, sest vaatasime sealt saateid väga-väga vähe. Eelarves olnud 3348 kroonist jäi seepärast alles 1542 krooni. Hea meel on selle üle, et järgmisel aastal jääb kogu see summa ju alles:)

3. Kululiik “Perioodika”. Eelarveülejääk umbes 28%.

Sama põhjus mis eelmisel liigilgi. Tellisin kunagi näiteks “Äripäeva” ja “Tehnika Maailma” aga tegelikult oli neid lugeda üsna vähe aega. Lõpetasime tellimused ja tellime edasi ainult selliseid ajalehti/ajakirju, mis meid päriselt ka huvitavad. Planeeritud 4200 kroonist aastas, jäi 1189 kulutamata ja ma ei tunne, et elu oleks nüüd igavaks läinud. Olen “meediakära” asemel asjalikke raamatuid ostnud hoopis ja teen seda ilmselt ka edaspidi.

Kokkuvõtteks:

Tegelikult pean ma aga 2009 aasta kõige suuremaks saavutuseks seda, et suutsime lisaks väga hästi eelarves püsimisele, suunata 19,4% oma kõikidest tuludest terve aasta jooksul, majaehituse lõppfaasis tekkinud suure intressikuluga (18%) krediidi vähendamisele. Varem ei suutnud me seda võlgnevust mitte kroonigi vähendada ja see tekitas pehmeltöeldes stressi. Ilma pere-eelarvet koostamata ja seda jälgimata ning analüüsimata, poleks me kindlasti saanud täna midagi nii toredat nentida.

Aitäh sulle Bret, et sa oled 100% minuga pere-eelarve pidamise vajalikkuses ühel nõul olnud ja ma loodan, et kunagi saabub aeg kui kõik need pere ajast kulutatud tunnid Rahakooli käivitamiseks ja eest vedamiseks sinulgi naeratuse näole ja hea tunde südamesse toovad.

Mina olen jätkuvalt üdini veendunud, et Eesti rahvast on mõtet ja vaja neil teemadel motiveerida ja harida. Tee kommunistlikust sotsialismist  demokraatlikku kapitalismi pole meile kellelegi kerge olnud ja meil on väga palju veel eluks vajalikke oskusi õppida. Heaoluühiskond on hea asi küll, aga ka seal peab omal pea otsas olema, muidu pole seal nii hea ühti.

2010 eelarve pole meie peres veel koostatud. Tuleb lähipäevadel selle raske, ent põneva ülesande kallale asuda.