Sildiarhiiv: auto

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Lõpetasin täna Louis Scatigna kirjutatud ja Äripäeva kirjastuse tõlgitud raamatu “Finantsdoktor” lugemise.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus  –
Info asjakohasus Eesti lugejale –

Motivatsiooni tekitav –
Hind (370 krooni) –

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut lugeda võibolla kahel põhjusel ennekõike:

Esiteks: Eestis pole personaalse finantsplaneerimise alast kirjandust just kuigipalju, et mitte öelda ülivähe. Seepärast on iga raamat mille kätte saate, kindlasti väärt motivatsiooni- ja teadmisteallikas.

Teiseks: Kuna raamat on kirjutatud ameeriklase poolt, siis saabki aimu sellest kui palju keerulisem on tegelikult seal riigis oma rahaasju ajada. Meil siin väikeses ja sõbralikus Eestis on oma pere finantsplaneerimine täna veel ülilihtne Ameerikaga võrreldes.

Ainsaks suuremaks miinuseks Eesti lugejaskonnale jääbki selle raamatu puhul see, et päris mitmed peatükid ja nõuanded on meie riigis täiesti kasutud.

Tsitaat raamatu viimasest peatükist:

Ma teen kõvasti tööd, aga minu jaoks on ka oluline elu nautida. Ma ei soovi olla kõige rikkam laip surnuaias.

Ülevaade sisust

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.
Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (370,50 krooni)

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Minu finantsajalugu [kolmas osa]

Auto, pere, maja ja laenu (nalja) nabani

Ilma silma pilgutamata ning hetkegi kõhklemata võtab noor inimene kellel puudub normaalne finantsharidus endale autoliisingu, kodulaenu, väikelaenu ja krediitkaardi või lausa mitu. Usud, et kui pank arvutab sinu eest välja kas sa võid laenu võtta, siis võidki võtta, sest kõik on järelikult enamvähem korras sinu finantsidega. Lisaks kõigele tahad sa ju kõiki neid asju endale!

Pangaarvele laekuvad suured laenatud summad mille eest lisaks maja ehitamisele on kalduvus ka endale ühte-teist muud “vajalikku” lubada. Esimest korda elu jooksul pole peaaegu aasta aega üldse mingit hirmu selle ees, et kontolt raha kuu lõpus otsa saaks.

See tekitab nüüd veelgi võltsima tunde, et fiantsasjad on korras, kui kunagi varem. Kõik pole ammu korras – kulud on nüüd kordi suuremad kui tulud ja kõike seda saab vabandada enda jaoks sellega, et majaehituse ajal kulubki palju raha ju.

Arvamus elust: “Kui majaehitus on läbi ja selle peale enam ei kulu raha, siis hakkab jälle kõik iseenesest paremaks minema. Palk on samuti kogu aeg tõusnud.”