Sildiarhiiv: eelarve

Kulutused toidule (eurohinnad+suvi)

Põhimõtteliselt võiksin suviste toidukulude analüüsimiseks meie peres kasutada igal aastal sarnast teksti, sest tulemused kordavad ennast aasta-aastalt.

Sellel, 2011 aastal, on aga tavalisele toidukulu suurenemisele jõudsalt kaasa aidanud ka hindade tegelik tõus, eurohindade väiksem tundumine ja tavalisest pikem puhkus ning eelmistest aastatest suurem hulk väikesi minipuhkusi nädalavahetusel jne. Igaks selliseks ürituseks kulub ju ikka väike kogus šaslõkki, mõnd head salatit, kergemaid alkohoolseid jooke jne.

Veerand väljaminekutest suvel tegime toidule

Täpsemalt öeldes kulus toidule 23% meie kuludest suvel. Selle sisse jäävad ka väljas söödud toidukorrad, sõprade juurde ja üritustele kaasa ostetud toit ja igasugune alkohol, mis kusagil on tarbitud.

 

Teiselt graafikult on näha aga seda kurba tõsiasja, et sellel aastal pole me mitte kordagi oma seatud eelarvesse mahtunud. Selle põhjuseks on see, et me pole sellel aastal keskendunud kodus toidu valmistamisele ja täidame oma õhtud pigem hobide ja spordi tegemisega.

Kõigel on oma hind…

Suvekuude toidukulude tõus on siit eriti hästi näha.

 

Pere väljaminekute osakaalud 2010

Tulles värskete emotsioonidega Tartu Ülikooli “Eraisikute finantsplaneerimise” kursuselt, asusin eile koostama oma perele lisaks aastasele pere-eelarvele ka pikaajalist finantsplaani.

Tuleb välja, et see on palju põnevam tegevus kui ma arvatagi oskasin. Aastases pere-eelarves, on minu perel suhteliselt lihtsa vaevaga õnnestunud “plussid ja miinused tasakaalu saada”, aga pikaajalise finantsplaani juurde kuulub ka erinevate eesmärkide, unistuste ja vajalike reservide ning investeeringute finantseerimisskeemi välja mõtlemine.

Sellise eesmärkide ja unistuste finantseerimisskeemi koostamisel on esimeseks sammuks aga vabade vahendite leidmine olemasolevast aastasest pere-eelarvest. Hetkel jäimegi sellesse faasi perega toppama, sest üllatus-üllatus, vabu vahendeid eesmärkide täitmiseks ei ole eelarves. Tuleb asuda kulude ja tulude numbrite kallale, et leida nii reservide loomiseks kui ka erinevate eesmärkide täitmiseks vabu vahendeid.

Selleks tarbeks tegin ka vahepealse väljavõtte meie pere hetke kulude ja investeeringute proportsioonidest eelarves. Jagan siinkohal seda pilti ka teile hea meelega.


(kliki pildile, et suuremalt näha)

Nagu näha, siis suurimaks kuluks on tõusnud kulutused toidule (19%) ja laenudele (16%).

Väga-väga hea meel on mul aga selle üle, et oleme saavutanud 2009 aastal seatud eesmärgi, investeerida vähemalt kümnendik oma tuludest. Hetkel investeerime regulaarselt 12% oma sissetulekutest.

Eelmisel aastal kirjutatud artiklist eelarve proportsioonide osas võib meenutada, et alles 2008 aastal ei investeerinud me üldse mitte midagi.

Eks saame näha, milliseks kujunevad osakaalud peale seda kui oleme lõpetanud eelarvenumbrite räsimise ja leidnud praegu puuduvad ressursid oma lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkide finantseerimiseks.

Abipakett Kreeklastele

Läheneva Euroraha kasutuselevõtu tuhina raames on üsna huvitav jälgida praeguste Eurotsooni riikide ägamist. Ei saa sugugi öelda, et asjad väga korras oleks, või et nad ka hetkel rohkem korda läheks. Pigem on Eurotsoonil ees tulemas üks raskemaid aegu.

Alles 3 kuud tagasi oli see, kui Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et nende riik ei vaja mingil juhul välist abi ja oma probleemidest saavad nad ise jagu  http://www.e24.ee/?id=208941.

Tänaseks on siiski selge, et see jutt oli sulaselge vale ning Kreeka ei saa oma majanduse “korda tegemisega” mingil juhul ise hakkama. Täna saadi kätte esimene sutsakas laenurahast – 5 miljardit eurot. Sellest, meie riigieelarvega võrreldavast summast, jätkub aga hädas Kreekale vaid Aprillikuu puudujääkide katmiseks http://www.e24.ee/?id=243366.

Terve 2010 aasta jooksul on Kreeka valitsusel vaja veel 53 miljardit eurot. Seda siis lisaks juba sellel aastal laenatud 18 miljardile eurole. Kreeka kurdab aga selle üle, et talle ei taheta raha väga odavalt laenata. Viimasel korral välja antud võlakirjad, 5 miljardi euro väärtuses, suudeti müüa 5,9% intressi ja 7 aastase tähtajaga.

Kui arvutada, et palju Kreekale see konkreetne “abi” maksma läheb, siis on numbrid päris koledad.

71 miljardi euro laenamine 5,9% intressiga, 7 aastaks, läheb maksma 15,8 miljardit eurot. See on 248 miljardit Eesti krooni, ehk 2,75 kogu Eesti riigi eelarvet.

Kreeka rahaprobleemid aga pole kuuldavasti ainsad Eurotsoonis ja järjest rohkem kergitatakse katteloori ka Portugali, Hispaania ja Itaalia eelarvete seisudelt. Ootame põnevusega…