Sildiarhiiv: elektroonika

Imede öö ja Kälimehed

Umbes veerand tundi tagasi lõppes Lõuna-Eesti suurimas ostlemiskeskuses “Imede öö”.

Käisin lihtsalt sportlikust huvist ka ise kohapeal vaatamas seda, et mis on see, mis inimesed sellisele üritusele kohale toob. On see suur soov jõulukingitusi osta? On need allahinnatud tooted? On see lihtsalt hea vabandus iseendale ostlemissoovile järele anda?

Rahvast oli muidugi hullult palju. Parkima ei mahtunud mitte kusagile. Kõik viisakad ja ebaviisakad, võimalikud ja mittevõimalikud kohad olid autosid täis pargitud. Sõiduteed, invakohad, ülekäigurajad, sõidurajad, ringristmikud ja muud sarnased ebatavalised kohad olid kõik pargitud sõidukite poolt hõivatud.

Ka majas sees polnud liikumine just kõige vabam, aga samas polnud ka väga viga. Kui seda mitte arvestada, et inimestel endil olid üsna väsinud näod ees, siis oli meeleolu isegi üsna pidulik. Muusika mängis kõikjal ja tunne oli selline justkui oleks peole sattunud.

Kuna mul endal polnud ausalt-öeldes rahakottigi kaasas, siis kaup ja selle ostmine mind nii väga ei huvitanud. Jalutasin lihtsalt müügisaalide vahel ringi ja vaatasin inimesi ja seda mida nad teevad.

ONOFF ja nende super hinnasildid

Vaatasin ja mõtlesin erinevate kaupluste ja nende pakkumiste ja müügitehnikate efektiivsuse peale. Meenus see, kui umbes aasta tagasi kirusin tarbija seisukohast ülipeenelt disainitud ONOFF kaupluste müügietikette.

Nende toodete infosildid on tehtud täpselt sellised, et iga silt KUTSUB sind ostma. Hind näeb välja selline, et sinu alateadvus väidab sulle selle nägemise peale, et tegemist peab olema ühe väga hea soodushinnaga. Seda ilmselt tänu õigele fondile, teksti suurusele, punasele värvile jne. Kes tahab toimivat hinnasilti enda toodetele – minge õppige ONOFF kauplustest! Müügimehed igal juhul tegid joostes tööd ja ei jõudnud klientidele telekaid, läpakaid ja muud head paremat ära pakkida. Väga tubli müügitöö ja kindlasti hea magus tulemus poe jõulumüügi numbrite alustuseks.

Puldiautode müügimeeskonna triumf

Järgmise huvitava kogemuse osaliseks sain Rimi kassade lähedal, kus mingid hakkajad noored müüvad väikese leti tagant puldiautosid ja helikoptereid. Tegemist tundub olevat mingite toodetega mida ilmselt mujal Eestis müügil ei ole. Kaup on kindlasti aus ja hea aga see polnudki see mis mulle silma jäi. Silma jäi hoopiski see, kui need tüübid õhtu müüginumbreid kokku lõid kalkulaatoriga. Märkasin neid siis kui üks noormeestest suure paki viimastelt tšekkidelt summasid liitmiseks tsiteeris: “devjatsot, tõsjats, šestsotvosemdesjat…”.

Võib arvata, et kalkulaatoriga summeerimist teostanud noormehe suu nurgad tõusid ülespoole sama kiiresti nagu kasvas summa ekraanil. Kui kõik summad sisestatud said, näitas tüüp saadud summat ka teistele leti taga olnud noormehele ja neiule. Kõik MÕNULESID ja hoidsid ennast tagasi, et mitte hüppama ja kargama hakata.

Olin ilmselt ainus inimene seal läheduses, kellele nende saavutus huvi pakkus. Oleksin tahtnd küsida, et mis see summa neil siis kokku tuli, mille nad täna ühe õhtuga teenisid. Igal juhul oli mul nende üle väga hea meel ja ma pole põrmugi kade, et keegi suure ostmise asemel hoopiski seal raha teenis.

Ostlemisüritustel osalejate liigitus

Selle mõtte tegevuse peale meenus mulle eile juhuslikult nähtud osa TV3-s näidatavast teleseriaalist “Kälimehed”. Seal on üks tegelane Viks (Andrus Vaarik), kes on kehastab mingisugust rikkurit seal.

Mulle meenus tema huvitav inimeste liigitus:

  1. Inimesed kes Jõulude ajal raha kulutavad (niinimetatud hall mass:)
  2. Inimesed kes Jõulude ajal raha teenivad

See polegi isegi nii tähtis, kas rääkida jõuludest või jaanipäevast või veel mõnest muust sündmusest, mille puhul inimesed kaubandusvõrgustikku ostusooviga ründavad. Tähtis on see, et tõepoolest see ongi ju nii lihtne – ühed inimesed teenivad selliste ürituste organiseerimisel ja teised kulutavad. Mida vingem üritus seda rohkem on kliente, seda rohkem kulutatakse ja seda rohkem keegi teenib. Sellest ka nimi – “Imede öö”, sest usun, et lisaks soodsaid hinnaimesid leidvatele ostjatele näevad imesid ka kaupluste müüjad ja omanikud ning kõige lõpuks ka kogu ürituse organiseerijad. Üks suur ime kõigi jaoks:)

Selle teadmisega asusin välisukse poole teele ja ehkki ma tegelikult oleks soovinud natuke Talupoest põdravorsti osta, olin ma ju rahakoti koju unustanud ja nii jäi minu panus seekordsesse “Imede öösse” tegemata.

Kälimehed: 11 osa

Viks: Nii, sinuga on siis ühel pool!

Raivo: Paljuga ma sul sees olen?

Viks: Sa ei taha teada.

Raivo: Kuradi Jõulud… onjo…

Viks: Kuule tõsiselt! Kuda sinusugune tarkade kulmudega poiss on sattunud äkki selle halli massi sisse, kes Jõulude ajal raha kulutab? Sa peaks olema ikkagi see, kes raha vastu võtab Jõulude ajal, mitte see kellelt see ära võetakse. Pole sa sittagi parem kui see su naabrimees!

Kälimeeste 11 osa (eelmainitud lõik algab 41:05)

Häid jõuluimesid kõigile!

LED tuled jõulukuusele

Vahetult enne jõule otsisin ma kaubandusvõrgust jõulukuusele riputamiseks ühevärvilisi LED tulesid. Tingimuseks oli see, et tuled peaks olema valged aga kaabel peaks olema tume. Mingit tulede vilkumist me ka ei tahtnud – lihtsalt väikesed põlevad ledikesed.

Poodides oli aga kõike muud kui selliseid tulesid nagu meie soovisime. Vilkuvaid, värvilisi ja valgeid tulukesi valgete kaablitega. Hinnad kõigele lisaks ka päris korralikud pikematel tuledel.

Nii tuligi mõte, et mis siis ikka – ehitan ise endale jõulutuled. Ilmselt ei tule need küll oluliselt soodsamad kui poest ostes, aga saan kogemuse võrra targemaks ja lisaks pole ammu millegi sellise kallal nokitsenud.

Vajalikud materjalid:

  1. Vana jõulutulede komplekt – 1tk. (oli mul olemas)
  2. LED pirnid (3V,20mA,valged) – 96tk (2,4 kr/tk = 230,4 krooni)
  3. Takistid (22Ω, ¼W) – 12tk (1 kr/tk = 12 krooni)
  4. Toiteadapter (24,4V,500mA) – 1tk. (oli mul olemas)
  5. Termokahanev katterüüz (Ø8mm, liimiga) – 50cm (30 krooni)
  6. Kaabel (2*0,35mm) – 15m (oli olemas, muidu maksab 4 kr/m)
  7. Jootetina, isoleerpaela

Planeerimine:

  1. Võtsin oma olemasoleva 96 pirniga vana jõulutulede komplekti. Asendan kõikides pesades hõõgniidiga pirnid LEDidega.
  2. Vaatasin Oomipood kauplusest valmis ledid mis mulle meeldisid ja mis olid soodsa hinnaga.
  3. Lõin algandmed sisse LED massiivi kalkulaatorisse http://led.linear1.org/led.wiz leheküljel. Vaata lisatud pilti (kliki pildil, et suuremalt näha)
  4. Sain teada, et vajan 22 oomiseid, 1/4W takisteid 12 tükki. Veel sain teada, et kogu selle vooluringi voolutugevus on 240mA, seda läheb vaja kaabli ristlõike arvutamiseks ning toiteadapteri valikuks.

  5. Arvutasin, millise ristlõikega lisakaablit vajasin http://www.energymatters.com.au/climate-data/cable-sizing-calculator.php?main_page=wire_calc&calc_action=cable_size selle kalkulaatori abil. Sain teada, et minu vooluringil on minimaalselt vaja 0,27mm² kaablit. Kuna mul oli kodus 0,35mm² kahe soonega kaabel olemas, kasutasin seda.
  6. Mõõtsin täpselt ära olemasoleva 24V adapteri voolutugevuse. Tegelikult oli see siis 24.4V, nagu juba eespool kirjas. Minu adapteri maksimaalne lubatud voolutugevus oli 500mA. Niiet pool jääb ülegi.
  7. Läksin kõiki puuduolevaid asju Oomipoest ostma.

Valmistamine:

  1. Lõikusin olemasoleva tuledekomplekti iga 8 pesa tagant tükkideks ja korjasin vanad pirnid pesadest välja.
  2. Asendasin vanad pirnid LEDidega. NB: LED-idel on tähtis ka suund – kõik peavad olema reas õiget pidi. Läbi LEDi klaasi on näha, kumb on anood ja kumb katood (ehk üks on jäme ja teine peenike jalg klaasi sees:)
  3. Jootsin kaheksaliste juppide otsa takistid. Jootsin kõik joonisel näidatud otsa, et hiljem koostamisel lihtsam oleks ja midagi segamini ei läheks.
  4. Keerutasin järjest 2 soonelise lisakaabli ja vana tulede kaabli omavahel kokku ja lõikasin 2 soonelise kaabli parajaks just siis kui kaablid omavahel keerutatud olid, et kumbki lühem ega pikem ei saaks.
  5. Jootsin kaheksalised vanad jõulutulede kaabli jupid uue kaabli külge nii nagu näidatud teisel pildil. NB: Enne kinni jootmist ära unusta termokahanevat rüüzi juhtmete peale valmis ära panna.

  6. Kui kokku jootmine oli lõpetatud, ühendasin ajutiselt adapteri vooluringi. NB: Ära siis + ja – segamini aja!
  7. Peale edukat testimist isoleerisin ühe joodetud kohtadest ära igas ühenduskohas ja kuumutasin termokahaneva rüüzi paika.
  8. Jootsin vooluringi kinni adapteri pistiku külge ja isoleerisin.

Tulemus ja kokkuvõte:

Tulede valmistamine nõudis umbes 5-6 tundi nokitsemist. Minu jaoks suurimaks probleemiks oli juhtmete kokku jootmine, sest mul ei olnud mingit head rakist, mis hoiaks kolme nelja juhtmeotsa üheskoos sellel ajal kui mina neid joota üritan. Selleks oleks vaja olnud ilmselt mingit statiivil näpitsat aga ma ei hakanud seda selle projekti jaoks ostma ka.

Mõõtsin lõpuks üle ka LEDidega vooluringi võimsuse – 8,2W. Kahjuks ma ei olnud enne mõõtnud oma vanade tulede voolu tarbimist aga netist leidsin, et nonde tarbimine võis olla umbes 40W.

Mina kulutasin tulede peale 272,4 krooni. Kui oleksin pidanud ostma ka adapteri ja vanade tulede komplekti ja 2 soonelise kaabli, siis oleks läinud ilmselt mitusada krooni kallimaks kogu üritus. Ma olen tükimat aega kogunud garaazi ühte kasti endale erinevaid adaptereid mis mingitest tehnikavidinatest üle jäävad. Sellise projekti jaoks ei pea loomulikult olema kasutatud 24V adapterit. Võib olla ükspuha milline pinge, aga soovitavalt mitte suurem kui 24V ohutuse huvides. Väiksemate adapteritega on aga jälle see, et siis peavad need LED massiivi jupid väga lühikesed olema ja rohkem on jootmist ja kokku ühendamist.

Kokkuvõtteks, oli tore projekt. Kindlasti on see põnev nokitsemine mõnele tehnikahuvilisemale pereisale koos oma perepoja (või tütrega) üheks või paariks õhtuks. Minule pakkus see ennekõike väikest huvi erinevate arvutamiste ja nuputamise pärast. Usun, et elektroonikud naeraks siinkohal, aga “tavalise inimese” jaoks on seegi juba paraja keerukusega projekt:)

Eelmisel aastal tegin õue korralikud jõulutuled. Sellel aastal tuppa kuusele. Järgmisel aastal kindlasti jätkan traditsiooni millegi ise valmistamisega:)

PS: lisan siia võimalusel veel mõned pildid valmisproduktist.

Head vana aasta lõppu kõigile!

Salvestav digiboks – millist valida?

Elan linnast väljas ning ükski kaabeltelevisioon minuni ei küüni. Olin mõned aastad Viasat’i klient, aga kuna me vaatasime SAT-i kanaleid vähe, siis tundus hind selle mitte-vaatamise eest soolane ja lõpetasin lepingu.

Seega lõpeb minu telekast pilt 1. juulil 2010, ehk siis kui lõpetatakse analoogsignaali edastamine. Vähemasti nii on vist hetkel otsustatud.

Õnneks on lahendus loomulikult olemas – tuleb osta digiboks ja see ühendada teleka ja antenni vahele. Väga lihtne!

Aga ei ole:) Meie peres kasutatakse üsna palju saadete salvestamist ja nende vaatamist siis kui soovi või aega on. See tähendab, et enda praeguse DVD-salvestaja või videomakiga ei ole enam väga lihtsasti võimalik midagi peale hakata. Jah, oleks võimalik digitüüner sättida valmis teatud kanali peale ja ühendada see salvestajaga ning õigel hetkel siis salvestaja tööle programmeerida. Niisugusel viisil aga ei saa vahepeal muid kanaleid vaadata ning nii salvestaja kui digitüüner – mõlemad peavad olema sisse lülitatud.

Saate salvestamist ja samal ajal vaatamise võimalust on ka meil päris tihti kasutatud – seda selleks kui mitmelt kanalilt korraga tuleb päeva ainsad huvitavad saated võibolla.

Niisiis ei ole ma siiamaani ostnud digitüünerit ära hoolimata suurest reklaamimisest. Lootuses, et jõuavad müügile ka tüünerid, millega ka samal ajal salvestada saab.

Salvestavad digiboksid

Nüüd tundub, et ootamine on ära õigustanud, sest juba hakkab tekkima isegi väike valik salvestajatest, mis suudavad näiteks  sisesele kõvakettale, USB kõvakettale või USB mälupulgale salvestada. Mõne seadmega saab isegi mitut kanalit korraga salvestada ja siis veel lisaks ka vaatamise jaoks ühte kanalit dekodeerida. Väga hea – just see mida ma vajan.

Nüüd on jäänud ainult üks viimane probleem veel lahendada. Milline salvestaja endale valida. Peale väikest guugeldamist leidsin sellised kohad, mille salvestajad vastavad minu tingimustele:

http://www.starman.ee/meediablogi/digilevi-vaatajad-saavad-salvestava-digiboksi

http://www.valguskiir.ee/index.php?page=1313&lang=est&sel=29

Kallimad on siis sellised, kus saab saate salvestamist ka “ajatada”, ehk et öelda aparaadile ette millal tulevikus mingit kanalit salvestada. Odavamatel on ainult võimalus salvestada niiöelda otse, nupule vajutamisega.

Kui keegi teab veel mõnda head salvestavat digiboksi soovitada, siis palun kommenteerige.

Pesumasina energiakulu avastamine

Beko pesumasinEnergiasäästu kord jõudis pesumasina kätte. Paigaldasin pesumasinale “brennenstuhl” energiamõõturi ja plaanisin selle abil ära mõõta, et kui palju kulub keskmiselt ühele pesupesemise korrale energiat. Seda selleks, et välja selgitad, milline võiks olla tulu kui päevase pesu pesemise asemel seda öösel teha.

Tean, et paljud sätivad pesu pesemised lihtsalt nädalavahetusele, mil on kogu päeva soodustariifiga elekter, aga meil on ikkagi üsna tihti vaja ka nädala sees pesu pesta – niiet otsustasin selle ikkagi välja selgitada.

Pesumasin kulutab energiat ka välja lülitatuna

Enda suureks üllatuseks avastasin, et pesumasin tarbib energiat ka siis kui OnOff nupp on välja lülitatud ning ühtegi indikaatortuld ei põle. Meie pesumasin tarbis sellel ajal 8,86W/tunnis. See oli minu jaoks väga suur üllatus, sest ma arvasin varem, et pean kahtlustama väikest energiakulu ainult sellistel kodumasinatel ja elektroonikal, kus mingisugune indikaator põleb, või mis on niiöelda “unerežiimis”. Tuli välja, et eksisin.

Arvutus nr. 1 (välja lülitatud asendis energiakulu):

(me pole siiamaani kunagi pesumasinat pistikust välja kiskunud selleks ajaks kui me teda ei kasuta)

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh
Öise energia hind: 106,58 senti/kWh
Päevaseid tunde: 16 tundi
Öiseid tunde: 8 tundi

Välja lülitatud pesumasina elektrienergia tarbimine: 8,86 W/tunnis = 0,00886 kW/tunnis

Ühe ööga kulutatud summa: 0,00886 x 8 x 106,58 =7,55 senti
Ühe päevaga kulutatud summa: 0,00886 x 16 x 174,14 = 24,69 senti

Ühe ööpäevaga kulutatud summa: 7,55 + 24,69 = 32,24 senti
Ühe kuuga kulutatud summa: 32,24 * 30 = 967 senti = 9,67 krooni
Ühe aastaga kulutatud summa: 32,24 x 365 = 11768 senti = 117,68 krooni 

Kokkuvõtteks – meie pesumasin kulutab ~118 krooni aastas välja lülitatud olekus.

Arvutus nr.2 (sääst sellest, kui pesumasinal on taimer, mis lülitab ta sisse öösel)

Ühe pesukorra jooksul kulutatud energia: 600 Wh = 0,6kWh
Pesukordade hulk ühes kuus: 13 korda

Ühe pesukorra hind kui pesta päeval: 0,6 x 174,14 = 104,48 senti
Ühe pesukorra hind kui pesta öösel: 0,6 x 63,95 senti
Sääst ühelt pesukorralt: 40,53 senti

Võimalik sääst ühes kuus: 13 x 40,53 = 526,9 senti = 5,27 krooni
Võimalik sääst ühes aastas: 5,27 x 12 = 63,24 krooni

Kokkuvõtteks 2 – kui taimer programmeerida pesumasinat sisse lülitama igal öösel siis on maksimaalselt võimalik meil säästa ~63 krooni aastas.
Energiamõõtur pesumasinale(Hetkel meil nii palju võimalik säästa siiski ei oleks, sest me juba peseme osa pesukordi nädalavahetusel ja siis kehtib energiahinna odavam tariif)

Mul oli tegelikult sahtlinurgas üks vajalik taimer juba olemas ja seetõttu paigaldasin selle juba tegelikult pesumasinale ära aga kui ma selle ostma oleks pidanud, siis oleks selle tasuvusajaks tulnud ilmselt 3-4 aastat.

Seda, kui paljude inimeste pesumasinad aga võtavad voolu sellel ajal kui nad välja on lülitatud ei oska mina siin küll praegu spekuleerida. Kui kellelgi on võimalus seda mõõta, andke kommentaarides tagasisidet.

Aastal 2000 loendati Eestis 582 089 leibkonda – seega võib oletada, et meil on umbes 500 000 pesumasinat vast kokku? Paljud neist elektrit röövivad, seda ei tea keegi…

ONOFF avamispidu meeletute avamishindadega

ONOFF meeletud avamishinnadEile avati Tartus, Lõunakeskuses suur laiendus koos uute poodidega. Üks uutest kauplustest, mis ennast uuele pinnale on ära mahutanud, on ONOFF elektroonikakauplus.

Kogu kauplus oli täis silte mis väitsid, et käimas on avamispidu koos meeletute avamishindadega. Meeletud avamishinnad meelitasid mindki kohe vaatama, et millega siis tegu ja mida see meeletu rahvamass seal siis ostlemas on.

Kaupluse kohta ei saa loomulikult öelda ühtegi halba sõna, sest müügisaal oli väga avar ning ilus puhas. Müüjad, keda oli seal ehk avamise puhul küll tavalisest rohkem, olid väga viisakad ja sõbralikud. Müügiletid stiilsed ja hinnasildid silmatorkavad.

ONOFF hinnasildi tuuning

Vot just hinnasiltide juures aga mu tähelepanu takerduski. Kui alguses poes ringi käies tunduski, et ühel ja teisel ja kolmandal asjal on hetkel just meeletu soodushind avamisel puhul, siis mõne aja pärast hakkasid kõik hinnasildid mulle imelikud tunduma. Jäin siis ühte neist silmitsema tähelepanelikumalt ning sain aru mis mind häirima oli hakanud.

Meeletu avamishindAbsoluutselt kõik hinnasildid poes nägid välja sellised nagu sellel tootel oleks hetkel just meeletu allahindlus käimas – kõikidel hinnasiltidel oli hind märgitud rasvase punase tekstiga.

Teiseks polnud mitte ühelgi sildil kasutatud enam sellist väärtuse ja hinna demonstreerimist nagu tavapäraselt. Tavaliselt kirjutatakse ju niiöelda vana hind ja nüüd uus soodushind ühele samale sildile, näitamaks mingisugust “tavalist” hinda ja just selle kaupluse soodushinda. ONOFF hinnasiltidel on ainult üks hinnanumber, ning mulle lihtsalt öeldakse juba uksel suure sildi abil ära, et see ongi “meeletu avamishind” ja ma ei pea mõtlema enam rohkem.

Lisaks loomulikult on hinnad enamusel toodetel “x krooni – 1 kroon” valemiga läbi arvutatud. Seda ikka seepärast, et minu ajus tekiks assotsiatsioon selle hinnasilidi esimese numbri põhjal. Pean nentima, et täpselt nii see ongi. Näiteks antud pildi juures tekib tahtmatult esimese vaatamisega tunne, et selle pesukuivati hind on “üle kolme tuhande”, kuigi see on ju tegelikkuses sulaselge 4000 krooni.