Sildiarhiiv: Euro

Kulutused toidule (eurohinnad+suvi)

Põhimõtteliselt võiksin suviste toidukulude analüüsimiseks meie peres kasutada igal aastal sarnast teksti, sest tulemused kordavad ennast aasta-aastalt.

Sellel, 2011 aastal, on aga tavalisele toidukulu suurenemisele jõudsalt kaasa aidanud ka hindade tegelik tõus, eurohindade väiksem tundumine ja tavalisest pikem puhkus ning eelmistest aastatest suurem hulk väikesi minipuhkusi nädalavahetusel jne. Igaks selliseks ürituseks kulub ju ikka väike kogus šaslõkki, mõnd head salatit, kergemaid alkohoolseid jooke jne.

Veerand väljaminekutest suvel tegime toidule

Täpsemalt öeldes kulus toidule 23% meie kuludest suvel. Selle sisse jäävad ka väljas söödud toidukorrad, sõprade juurde ja üritustele kaasa ostetud toit ja igasugune alkohol, mis kusagil on tarbitud.

 

Teiselt graafikult on näha aga seda kurba tõsiasja, et sellel aastal pole me mitte kordagi oma seatud eelarvesse mahtunud. Selle põhjuseks on see, et me pole sellel aastal keskendunud kodus toidu valmistamisele ja täidame oma õhtud pigem hobide ja spordi tegemisega.

Kõigel on oma hind…

Suvekuude toidukulude tõus on siit eriti hästi näha.

 

Eesti kaubandus välisriikidega

Euro Eestis käibele võtmise valguses räägitakse täna jällegi väga palju sellest, et kas see samm “päästab Eesti majanduse” või ei päästa.

Selliste küsimuste püstituste puhul jääb minu jaoks aga alati arusaamatuks see, et ma ei näe kuidas Euro meie majandust päästa saaks? Ma olen täiesti nõus sellega, et Euro kasutusele võtuga kaasneb mitmeid positiivseid ja samas ka mitmeid negatiivseid efekte, kuid kuidas see kõik meie majanduse tugevaks muutmisega seotud on?

Kuidas see, kui me Euro kasutusele võtame, annab meie majanduskasvule uue hoo (ja seekord paluks valemit ilma kinnisvara- ja finantssektori buumita)?

Kui mõelda riigist, kui ühest perekonnast, kes müüb teistele mingeid tooteid/teenuseid ja tarbib teiste poolt valmistatud tooteid/teenuseid, siis kui kaua saab kesta mudel, kus ostetakse oluliselt rohkem kui ise müüa suudetakse?

Selline mudel riigi puhul kestab tänu sellele, et majandust elavdavad investeeringud väljastpoolt riiki, võetakse laenu, toimub inflatsioon jne.

Eksport vs. Import

Joonistasin 2009 aasta kohta graafiku Eesti kauplemise kohta teiste riikidega, kaubagruppide lõikes.

Graafikult on selgelt näha seda, et on ainult kaks valdkonda, mis meie riiki raha sisse toovad ja on terve rida valdkondi, mis meie riigist raha välja viivad.

Ekspordi elavdamine on üks tähtsamaid küsimusi mida me lahendama peaks. Uurima, mis valdkondades oleks potensiaali midagi paremini müüa välisriikidesse.

Näiteks põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ostame me rohkem kui 4 miljardi krooni eest rohkem sisse, kui ise välja müüa suudame.

Miks me ei suuda eksportida paberit ja paberitooteid maailmale? Miks meie paberipuit kõik välismaale rändas (või rändab siiamaani)?

Andmed: Statistikaamet

Abipakett Kreeklastele

Läheneva Euroraha kasutuselevõtu tuhina raames on üsna huvitav jälgida praeguste Eurotsooni riikide ägamist. Ei saa sugugi öelda, et asjad väga korras oleks, või et nad ka hetkel rohkem korda läheks. Pigem on Eurotsoonil ees tulemas üks raskemaid aegu.

Alles 3 kuud tagasi oli see, kui Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et nende riik ei vaja mingil juhul välist abi ja oma probleemidest saavad nad ise jagu  http://www.e24.ee/?id=208941.

Tänaseks on siiski selge, et see jutt oli sulaselge vale ning Kreeka ei saa oma majanduse “korda tegemisega” mingil juhul ise hakkama. Täna saadi kätte esimene sutsakas laenurahast – 5 miljardit eurot. Sellest, meie riigieelarvega võrreldavast summast, jätkub aga hädas Kreekale vaid Aprillikuu puudujääkide katmiseks http://www.e24.ee/?id=243366.

Terve 2010 aasta jooksul on Kreeka valitsusel vaja veel 53 miljardit eurot. Seda siis lisaks juba sellel aastal laenatud 18 miljardile eurole. Kreeka kurdab aga selle üle, et talle ei taheta raha väga odavalt laenata. Viimasel korral välja antud võlakirjad, 5 miljardi euro väärtuses, suudeti müüa 5,9% intressi ja 7 aastase tähtajaga.

Kui arvutada, et palju Kreekale see konkreetne “abi” maksma läheb, siis on numbrid päris koledad.

71 miljardi euro laenamine 5,9% intressiga, 7 aastaks, läheb maksma 15,8 miljardit eurot. See on 248 miljardit Eesti krooni, ehk 2,75 kogu Eesti riigi eelarvet.

Kreeka rahaprobleemid aga pole kuuldavasti ainsad Eurotsoonis ja järjest rohkem kergitatakse katteloori ka Portugali, Hispaania ja Itaalia eelarvete seisudelt. Ootame põnevusega…