Sildiarhiiv: Holland

Inimväärne elu

Olen juhuste ja töökohustuste tõttu suhteliselt palju väliskomandeeringutel sunnitud viibima. Ehkki komandeeringutes viibimine pole minu jaoks just meelistegevus, katsun iga kord selles riigis kus ma viibin, midagi enda jaoks kasulikku õppida või tähele panna.

Eesti pensionäridKirjutan seda juttu just ühest mõnusast, reedeõhtusest melust sumisevast restoranist, mis asub Hollandis, Duiveni lähedal. Õhtustan restoranis olude sunnil – MacDonald’sites ei saa siin riigis miskipärast peaaegu kunagi krediitkaardiga maksta ja eurosid mul pole kaasas. Muid toidukohti pole ka läheduses.

Miks ma kirjutan mingist Hollandi restoranist?

Restoranis iseenesest polegi midagi erilist. Selles mõttes, et kõik on küll väga kena ja teenindus on super ning toit on maitsev. Pooleliitrine õlu maksab 3,5€, mis ei olegi hull hind. Eestis maksab see umbes sama palju sellises kenas restoranis.

Mind võlub aga hoopis see, milliseid inimesi ma siin restoranis näen. Rohkem kui pool külastajatest on pensionärid või siis lihtsalt vanemad inimesed. Selliseid pensionäre, nagu siin, Eestis ei ole väga palju. Kõik istuvad rõõmsalt laudades ja jutustavad ning teevad nalja. Enamusel pensionäridest on siin hoolitsetud välimus, tõesti viisakad riided ja korralik juukselõikus.

"Välismaa" pensionäridAastaid tagasi, kui esimesi kordi laevaga näiteks Rootsi ja Eesti vahet sõitsin, siis mõtlesin mitmel korral, et miks ma skandinaaviast pärit pensionäri kohe ära tunnen. Mille poolest nad siis nii erinevad on? Ongi selle poolest erinevad, et inimeste näos on mingisugune teistsugune säde. Eestis tähendab pensionile jäämine täna suurt sissetulekute langemist, tõenäoliselt hunnikut terviseprobleeme jne.

Arenenud Euroopa riikides aga ringi vaadates annab vähemalt minule iga kord motivatsiooni see, et siiski on ka vana inimesena võimalik inimväärset elu elada – on võimalik õnnelik olla, on võimalik elu nautida ja naerda ja positiivne olla. Eestis kipub selline mõtlemine ununema ja võimatu tunduma.

Muret teeb ainult see, et see probleem ei alga ju pensionile jäämisega, vaid selle juured ulatuvadki tagasi täiskasvanu- ja noorukiikka. Mõtleme tagasi kohustusliku pensionifondi maksete jätkamise otsusele – selle tegid umbes pooled inimesed kes varem kogusid raha oma pensionifondi. Ma mõistan inimeste umbusku meie “pensionisüsteemi” osas, aga ei mõista seda, et kustkohast küll need inimesed plaanivad oma sissetuleku võtta pensionieas. Eestis on pensionile mõtlemine noorena ja keskeas mingil põhjusel “tabu” teema ja vähesed teevad seda. Liiga vähesed.

McDonald’s Amsterdamis

Seoses sellega, et aeg-ajalt tuleb endale toidupoolis leida välismaal viibides, olen mõnikord hädas olnud sellega, et kuhu minna sööma, kui ma lihtsalt sõidan mööda maanteed ja kõht läheb tühjaks.

Okei, ma tean, et tõenäoliselt saaksin kusagilt tanklast osta mingit hot-dogi või hamburgerit, aga igaltpoolt ei julge sellist asja osta, sest mine tea mille otsa sattuda võid. Uhkesse restorani ei hakka ka aga jälle möödasõidul minema. Tahaks midagi kiiresti, lihtsalt ja ilma suurema toidualase tõlketööta kohalikust keelest.

Üks kindlamaid kohti, mille igal maal ära tunned on McDonald’s. Nende 31 000 restoranist 118 riigis, peaks mõne ikka üles leidma. Lisaks on McDonald’sis toidud niiöelda standardiseeritud ja kui ma Big Mac einet küsiks, siis tõenäoliselt teatakse mida ma soovisin.

Põikasingi täna Hollandis, Schipoli lennujaama kõrval asuvasse Mäksi sisse, eesmärgiga manustada üks väike eine, sest lennujaamatoit pole Mäksi kõrval sugugi soodsam. Tellisin toidu ja soovisin maksma asuda – kui üllatusega teatas müüja, et ei, nende asutuses töötavad ainult Hollandi kohalikud deebetkaardid. Olin üllatunud, aga ei marssind kohe päris mossis näoga müüja juurest minema. Küsisin müüjalt selgitust, et kas mu kõrvad kuulsid tõesti seda mida ma arvan, et nad kuulsid – müüja vastas, et jah, neil ei saa mingisuguse krediitkaardiga tasuda kahjuks. Uurisin siis, et kas ma olen tõesti esimene välismaalane, kes neilt krediitkaardiga on soovinud ostu sooritada – müüja vastas, et ei ole, neil käib selliseid ostjaid väga palju. Sellepeale seletas ta veel seda, et neil oli küll plaanis krediitkaardimaksete vastuvõtt ka installeerida kunagi hulga aega tagasi, aga mingi IT mees ei saanud vist tarkvara konfigureerimisega hakkama ja nii see asi jäi.

Nii jäi minul mingi neetud IT mehe pärast kõht tühjaks ja hamburgeri järele tilkuv ila tuli suunurgast viisakuse mõttes ära pühkida.

Loodan, et IT mehest ei hakka niipea inimese toitumisvõimalused rohkem piiratud olema. Ehkki vaadates Hollywoodi tulevikuulmekaid, paistab selline tendents siiski olevat:)

PS: Hiljem arvuti taha jõudnuna vaatasin internetist järele, et 75% McDonald’si restoranidest on frantsiiside läbi eraomanike käes ning seepärast on kõigis nois restoranides krediitkaardiga maksevõimaluse üle otsustusõigus ainult omaniku ja mitte frantsiisi andja käes.