Sildiarhiiv: inflatsioon

Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010

Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.

Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.

Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!

Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.

Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%

Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.

See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)

Kokkuvõte investeeringutest

1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil

Brutotootlus 8 kuuga +11%.

Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära

2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond

Brutotootlus 8 kuuga +9,6%

Mustemail päevil käisin ära -16% peal

3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond

Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)

4. Swedbanki Fondifond 100

Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%

Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%

Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.

5. LHV pensionifond L

Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%

Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.

6. isePankuri investeeringud

Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%

Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.

7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt

See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.

Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Lõpetasin täna Louis Scatigna kirjutatud ja Äripäeva kirjastuse tõlgitud raamatu “Finantsdoktor” lugemise.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus  –
Info asjakohasus Eesti lugejale –

Motivatsiooni tekitav –
Hind (370 krooni) –

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut lugeda võibolla kahel põhjusel ennekõike:

Esiteks: Eestis pole personaalse finantsplaneerimise alast kirjandust just kuigipalju, et mitte öelda ülivähe. Seepärast on iga raamat mille kätte saate, kindlasti väärt motivatsiooni- ja teadmisteallikas.

Teiseks: Kuna raamat on kirjutatud ameeriklase poolt, siis saabki aimu sellest kui palju keerulisem on tegelikult seal riigis oma rahaasju ajada. Meil siin väikeses ja sõbralikus Eestis on oma pere finantsplaneerimine täna veel ülilihtne Ameerikaga võrreldes.

Ainsaks suuremaks miinuseks Eesti lugejaskonnale jääbki selle raamatu puhul see, et päris mitmed peatükid ja nõuanded on meie riigis täiesti kasutud.

Tsitaat raamatu viimasest peatükist:

Ma teen kõvasti tööd, aga minu jaoks on ka oluline elu nautida. Ma ei soovi olla kõige rikkam laip surnuaias.

Ülevaade sisust

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.
Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (370,50 krooni)

Müüa 100-triljoni Zimbabwe dollariline kupüür

Zimbabwe 100 triljoni dollari väärtuseline rahatäht on maailmas hetkel suurima nominaalväärtusega kupüür.  Nüüd on sellised kupüürid jõudnud igal pool maailmas müügile, sest tänaseks on need ringlusest eemaldatud ja käibel enam ei ole.

2009. aasta 12. jaanuaril lasi Zimbabwe Keskpank välja 20- ja 50-miljardilised rahatähed, kuid need jäid kiiresti inflatsioonile jalgu ja juba 16. jaanuaril kuulutati välja triljoniliste kupüüride seeria (10-, 20-, 50- ja 100-triljonit Zimbabwe dollarit). Ka need kupüürid said käibel olla väga lühikest aega, sest 2009. aasta 2. veebruaril lasi Zimbabwe Keskpank käibele uued rahatähed, millelt oli maha võetud 12 nulli (üks triljon Zimbabwe dollarit võrdus 1 Zimbabwe dollar).

Triljonilised kupüürid pidid uute rahatähtede kõrval kehtima kuni 30. juunini, kuid 12. aprillil 2009 peatati kogu Zimbabwe valuuta kehtivus vähemalt aastaks ning riigis hakati arveldama välisvaluutadega.

Osta.ee oktsjonil on selliseid üsna mitmeid müügil ja üritan endale ka vähemalt ühe sellise soetada. Mälestuseks sellest, et kui p____e võib üks riik kukkuda, kui seda röövitakse ja varastatakse igast uksest ja aknast.

Mõned suhtarvud ilmestamaks Zimbabwe majanduslikku olukorda:

  1. Negatiivne riigieelarve aastaid. 2008 aastal näiteks olid eelarve laekumised 941M$ ja kulutused $1042M$.
  2. Avaliku sektori võla suhe SKP-sse. 2008 aastal oli see näitaja maailmas kõige suurem – 265,6%
  3. Töötus. CIA lehel on olemas ainult 2005 aasta andmed, aga siis oli töötus 80%
  4. Majanduskasv (SKP kasv). 2008 aastal -14,4%
  5. Hüperinflatsioon. Juuli, 2008 seisuga oli Zimbabwe inflatsioon 231 000 000%. Ehk inimesel, kellel oli 2 310 000 dollarit jäi alles ainult 1 dollar aastaga.
    2008 Novembri keskel näiteks kahekordistusid hinnad enamvähem ühe ööpäevaga(24,7 tunniga)!

Annaks keegi meile mõistust nii sügavale auku mitte kukkuda. Ma mõistan täiesti sealse rahva kannatusi ja meeleheidet kogu rahamaailma toimimise pärast.

Täiendus 28.12.2009 kl.21:09 – sain Osta.ee oktsjonilt kätte paar seda legendaarset rahatähte:) Mõnus!