Sildiarhiiv: investeerimine

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

Pensioni kogumise mõttekus teise sambasse

Olin üks neist “hulludest”, kes liitus II samba pensioni kogumise süsteemiga kohe esimesel hetkel kui seda lubati. See oli 2002 aasta sügisel, täpsemalt 16. septembril 2002 kui minu esimene sissemakse panga fondi arvele laekus ja kus seda kasvatama lubati hakata:)

Esimeseks pensionifondi valikuks oli mul SEB progressiivne pensionifond ja sellesse fondi jäin oma makseid tegema koguni 7 aastaks. Kriisi aastatel põles seal fondis raha nii kiirelt, et otsustasin LHV-sse jalga lasta. Maksed laekuvadki tänaseni LHV “L” pensionifondi.

Seega olen kogunud II samba pensionifondi raha enam kui 10 aastat ja otsustasin sel puhul toimunust väikese kokkuvõtte teha.

Mida uurisin

1) Milline on olnud tootlus fondi kaupa (ehk siis SEB ja LHV hakkama tootluse näitajad)

2) Milline on olnud reaaltootlus neis fondides (ehk siis taandasin kõiki sissemakseid vastavalt inflatsioonile, mis on toimunud alates sissemakse ajast)

3) Milline on olnud minu sissemaksete tootlus (ehk siis rahaline võit puhtalt minu seisukohast vaadatuna. Nii riigipoolsed maksed kui ka fondihalduri teenitud tulu pole olnud minu raha ja käsitlen seda siin tuluna)

Fondides teenitud tulu analüüsi tulemused

2_pensionisammas_10_aastat

 

 

 

 

 

 

 

* – annualiseeritud = aasta baasile viidud

Kokkuvõtteks

Võib teha järgnevaid järeldusi:

1) Minu poolt kasutatud II samba pensionifondid ei ole minu ja riigi seisukohast esimese 10 aasta jooksul tootlust ja inflatsiooni arvesse võttes tulu teeninud vaid on teeninud väikese kahjumi keskmiselt (-0,6%). Isegi ilma inflatsiooni arvesse võtmata on aastatootlus olnud vaid +1,4% keskmiselt.

 

15.10.2014 uuendus:

Tuleb välja, et isegi minusugusel suhteliselt suurel pensionisüsteemi olemuse uurijal on jäänud vähemalt üks oluline aspekt märkamata ja seetõttu kriipsutasin osa varem tehtud järeldusi läbi (aga jätsin alles postituse lõppu).

Ma ei olnud varasemalt teadvustanud endale seda, et riigi poolt makstav raha minu pensionifondi on minu pensionifondi eelfinantseerimine.

See tähendab, et riik lihtsalt maksab minu riikliku pensioni osa lihtsalt varem mu fondi ära. Juhul kui see seal nüüd mingi tootlusega oleks, siis oleks see isegi tore mõte aga praegusel juhul kui tootlus on negatiivne, siis minul isiklikult sellest mingit tulu ei tõuse.

Tegelikud tulusaajad on siin siis kommertspankadest pensionifondihaldurid, kes miljonites eurodes teenustasusid kasseerivad.

 

http://www.pensionikeskus.ee/?id=589

Tsiteerin pensionikeskuse lehte:

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.

 

 

Minu varasemad valed järeldused olid:

2) Samas ainult minu poolt vaadatuna – ehk siis arvestades minu poolt II sambasse paigutatud raha ja arvestades tuluna nii fondi teenitud raha kui ka riigi poolt pandud raha, on tegemist täiesti normaalse investeeringuga. Reaaltootlus sellisel moel on minu jaoks olnud +14%.

Jätkuvalt olen arvamusel, et kui fondide raha riik kuidagi ei omasta, siis on tegemist tulusa investeeringuga.

PS: Siiski ei tohi unustada, et tulumaksuvaba määra ületavatelt väljamaksetelt tuleb kunagi tulevikus ka tulumaksu tasuda. Hetkel on see 21% aga see on muidugi tõenäoliselt minu pensioniikka jõudmiseks muutunud… Seega tuleks paksult võttes seda reaaltootluse +14% veel tulumaksu jagu vähendada (alles jääks +11%) aga selle arvutus läheb rohkem prognoosi valda juba.

Omaraha.ee laenude vahenduse portaal

Eesti inimeselt inimesele laenamise maastikule on tekkinud isepankur.ee kõrvale järgmine laenuvahendusportaal – www.omaraha.ee

Nagu ikka, olen ma selliste keskkondade suur fänn ja pooldan igati sellist läbipaistvamat rahalaenamist kui seda tavalised pangad pakuvad. Seega tegin sinna keskkonda kohe algatuseks endale konto ja kandsin seemneks mõnisada eurot peale, et asuda katsetama kuidas kõik töötab ja kas see keskkond mulle meeldib.

Portaali KKK leheküljel tutvustatakse seda keskkonda nii:

Miks Omaraha.ee?

Portaali omaraha.ee põhitegevus on inimeselt inimesele laenude vahendamine ja nende haldamine.

Laenamine inimeselt inimesele on väga levinud laenamise viis. See on nagu laenaksid Sa oma heale sõbrale – vahe on selles, et siin on Sul võimalus laenata paljudele headele inimestele. Ning samuti on siin ka palju häid inimesi, kes soovivad Sulle laenu anda. Laenusaajad saavad soodsama intressi ja investorid saavad suurema tulu, sest meie protsess on efektiivsem. Meil puuduvad pankadega võrreldes suured kulud.

Laenamine ja investeerimine on mugav ning paindlik – kõik vajalikud tegevused saad teha oma arvutist!

Saad ise määrata nii laenamise kui ka investeerimise tingimused, mille alusel otsib portaal Sulle sobivaima pakkumuse ning sõlmib vajalikud lepingud.

Turvalised tehingud.

Portaal kontrollib laenutaotlejate tausta põhjalikult, kasutades selleks Krediidiinfo maksehäireregistrit ja Liisi liisingufirma andmebaasi. Vajadusel esitame taotlejale lisaküsimusi ja analüüsime tema konto väljavõtet. Iga laenutaotleja saab portaali poolt skoori, mis väljendab tema võimet võetud kohustusi täita. Mida suurem on skoor, seda väiksem investori risk.

Investorite paremaks kaitseks on moodustatud tagatisfond, millest tehakse väljamakseid ebaõnnestunud investeeringute katteks.

Kogu võlgade menetlemise protsessi võtab portaal enda kanda ning investoritele see lisakulu ei tekita.

Omaraha.ee portaalis toimuvad tehingud kiiresti, raha liigub mõne minutiga!

Laenutaotluse tekkides teeb portaal päringu üle kõigi investorite ja koostab soodsaima pakkumuse. Kui laenaja pakkumuse kinnitab, tehakse mõne minuti jooksul automaatselt kõik vajalikud toimingud – sõlmitakse lepingud ja korraldatakse raha ülekandmine.

Tutvustav jutt on ilus ja eks seda näitab tulevik, kui hea on meeskond, kes selle teostuse välja kandma peaks. Kuidas saadakse hakkama sellise portaali kõige raskema töö osaga – halbade laenajatega.

Minu investeering

Niisiis kandsin ma katsetuseks 300€ omaraha.ee kontole ja tegin mõned investeerimisprofiilid seal keskkonnas. Täpselt nii nagu palutud. Selleks, et nende süsteem ise paigutaks vastavalt minuetteantud tingimustele ja soovidele minu raha laiali laenusoovijate laenudesse.

Investeerimisprofiilides olin niiöelda mõõdukalt konservatiivne ja palusin raha vastavates riskigruppides küll laiali jagada aga samas ka mitte liiga väikesteks osadeks. Kui keskkond meeldib, siis hajutan tulevikus ilmselt rohkemgi, aga ma tahtsin esimese summaga lihtsalt kiiremini tulemuseni jõuda ja saada raha kellegile välja laenatud.

Minu tehtud profiilid nägid välja sellised:

Raha kandsin ma kontole 5. mail ja jäin ootama, et mis siis nüüd saama hakkab. Esimesed paar päeva ei juhtunudki mitte midagi. Ilmselt ei sobinud minu seatud tingimused koheselt kellegile laenamiseks. Paar päeva hiljem aga leidusid esimesed kokkulangevused ilmselt. 5 päeva hiljem (ehk täna) laenati viimased 100€ välja. Seega on mul nüüd neli laenulepingut eraisikutega, kes vajasid sellistel tingimustel raha.

Selline on hetkel minu raha liikumise ja jagunemise ajalugu:

Plussid ja miinused

+ Ma ei pea ise igasse laenu investeerima, vaid see tehakse minu eest automaatselt vastavalt minu tingimustele
+ Investeerimine reeglite abil aitab iseenast distsiplineerida ja jääda kindlaks oma varasematele põhimõtetele mitte investeerida teatud tüüpi laenudesse

– Portaal võtab minu investeeringutulust 20…40% vahendustasu (samas võiks see ka pluss olla, sest siis ma tean, et neil on motivatsioon mu raha kasumlikumalt paigutada)
– Hetkel puuduvad investorile statistilised raportid ja ülevaated teenitud tuludest (investorile)

Aja jooksul lisandub kindlasti siia veel plusse ja võib-olla ka miinuseid. Selline on aga esimene mulje.

Kokkuvõtteks

Omaraha.ee tundub olevat täiesti asjalik laenuvahenduskeskkond ja ehkki antud hetkel on seal kasutajaid vaid 110, usun ma selle keskkonna tulevikupotentsiaali tugeva olevat. Loodan, et neil tuleb hästi välja ka keskkonna usaldusväärsuse loomine ja kasvatamine edaspidi, sest see on ainus asi mis tekib ajapikku ja mida ei saa ette valmis teha.

Igal juhul on isepankur.ee keskkonnale olemas nüüd ka alternatiiv ja konkurents on teenuse kvaliteedi paranemisel alati üks parimaid asju olnud, niiet loodan, et mõlemil keskkondadel on tulevikus üksteiselt midagi õppida. Samas on igati kena, et need keskkonnad on oma funktsionaalsuselt veidi erinevad – saab erineivaid lähenemisi kasutada ja katsetada kumb rohkem meeldib või töötab.

Kui sa nüüd selle keskkonna kasutamisega investorina soovid algust teha, siis oleks minu ainus soovitus väikselt alustada ja vaadata omal käel kuidas on lood halbade laenude tekkimise ja usaldusväärsuse säilimisega peale seda.

2011 Nädal 19: Aktsiainvesteeringud

Viimaste aastate majandus on sama põnev kui ekstreemsport. Tuleb kahe käega toolist kinni hoida, et igapäevased “põnevad” uudised sind pikali ei virutaks.

Näiteks tänane Baltika (-10,1%) langust ühe päevaga on ikka päris “kena tulemus”. Seda eriti minu vaatevinklist, kelle portfellis see hetkel kõige koledama postisiooni on haaranud. Hetkel Baltika positsioon (-21,7%) alates soetamisest. Ettevõtte viimaseid tulemusi vaadates pole selline liikumine muidugi midagi väga imestamisväärset.

Samuti on miinustesse tagasi vajunud niigi õrnukene Olympic, mis minu portfellis hetkel (-3,9%) peale maandunud on. Lisaks on ka värskelt soetatud Premia miinustes, täpsemalt (-8,7%) soetamisest.

Kogu Tallinna börsi aktsiaportfell on hetkel siiski (+5,27%) kasumis.

Graafikut vaadates märkan ma ühte murelikku trendi – ma olen kõik aktsiad liiga kõrgelt ostnud millegipärast. Pean üle vaatama oma aktsiate valikukriteeriumeid.

Samas kas Balti börsilt on üldse midagi väga positiivset leida praegu? Kõik aktsiad liiguvad kuidagi massipsühhoosi ja meediakäraga koos… Ok, välja arvatud see Baltika näide… see oli minu soovmõtlemine, et neil need väikesed muudatused juhtkonnas ja tulevikustrateegias ka tõepoolest mingi positiivse tulemuse annavad ja naad jalgu alla hakkavad saama. Aga mis siin ikka spekuleerida… vaatame vaikselt mis edasi saab… elu on ikka seiklus!

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

2011 Nädal 11: Aktsiainvesteeringud

Viimased kolm nädalat on olnud aktsiabörsidel üsna kindel trend. Asi liigub stabiilselt allamäge.

Tegemist pole küll ilmselgelt miskise Tallinna börsile ainuomase liikusmisega vaid pigem annavad siin tunda sellised globaalsed sündmused nagu naftakriis seoses Liibüaga ning nüüd lisandub “süüdlaste” nimekirja ka ilmselt Jaapani maavärin.

Ühesõnaga, ma ei oota mingisugust kiiret taastumist ja pigem loodan esimesi tõusumärke koos ilmade soojenemise ja üldise kevadese õide puhkemisega.

Kõige suurem “vabalangeja” on hetkel Olympic jällegi, tehes viimase kolme nädalaga languse (-13,7%). Teine langeja on Tallink (-8,1%).

Kaubamaja on aga vapralt vastu pidanud ja langenud neil tormilistel aegadel kõigest (-0,9%).

Kogu portfelli languseks viimase kolme nädalaga (-7,3%). Põhimõtteliselt pole ka veel väga hullu. On mu portfell ennegi selliseid langusi näinud, elab ka selle üle:)

Praegune seis:

2011 Nädal 08: Aktsiainvesteeringud

Erinevalt Taunost, kes on olnud edukas investor juba kaks aastat ja ühe kuu, on minu praeguse porfelli esimeste aktsiate eluiga minu käes olnud 10 kuud. Väike vahekokkuvõte seoses sellega ka minu aktsiainvesteeringute käekäigu osas.

Tallinna börsil kaubeldavatest aktsiatest on jätkuvalt minu portfellis Olympicu, Tallinki ja Tallinna kaubamaja aktsiad. Kaubamaja hetkel juhtimas (+37% soetamisest), Tallink teisel kohal (+26,3% soetamisest) ning Olümpic samuti juba mõne aja plusspoolel püsinud (+11,4% soetamisest).

Kokku kogu portfelli brutotootlikkus praeguse seisuga soetamisest alates +21,39%.

Tegin väikese tagasivaate ka sellele, et kuidas minu soetatud aktsiate hindadel on läinud võrreldes ülejäänud Tallinna börsi aktsiatega.

Ütleme nii, et hea, et mul kõik hetkel plusspoolel on. Samas on veidi kahju näha muidugi mõningaid pikka aega riskantseks peetud (ja peetakse veel praegugi) aktsiate korralikku tootlust, millest mina siis seekord ilma jäin:(

Aga nagu ütleb vanasõna: “Better luck next time:)”

(minu aktsiate read märgitud kollase taustaga)

Lisaks väike pilguheit hõbeda aktsiale SLV, mis on vahepeal “väikese jõnksu” teinud ja on alles nüüd Dow Jonesi keskmisele järele tagasi jõudnud. Võrdlus muidugi jälle minu portfelli vaatevinklist.

(punasega näidatud Dow Jonesi tööstuslik keskmine võrdluseks)

Ühesõnaga võib kokkuvõtteks öelda, et pole hullu ja kõik on enamvähem kontrolli all.

Edasistes plaanides on aktsiaportfelli laiendada veidi erinevamatesse aktsiatesse ja asuda püüdma eesmärki – olla börsi keskmise indeksiga võrreldes tootlikum. Selliste staaraktsiate puhul nagu Silvano ja Baltika seda hetkel on, tähendab see muidugi mõnele sellisele “pihta saamist” tulevikus. Eks näis, kas õnnestub:)

Aktsiaportfell kasumis peale 7. kuud

Sellel nädalal see siis juhtus – minu väike aktsiaportfell jõudis kasumisse! Super!

Kohe teisel päeval peale aktsiate ostu 12. aprillil 2010 läks mu portfell kahjumisse ja tuli sealt välja just täna lõppenud börsinädalal. Hetkel on kõige kehvemaks hetkeks jäänud 2. juuli, mil mu portfell oli kaotanud 25,3% oma väärtusest.

Selle nädala väljatulek oli muidugi elegantse sirutusega kohe, sest kolmepeale kogusid aktsiad +9,35% kasvu, viies kogu portfelli nüüd 5,41% kasumisse.

Kogu portfelli plusspoolele jõudmise pikka sakitamist on näha ka sellelt graafikult:

Nagu ikka jääme põnevusega ootama edasisi arenguid:)

Esimene aasta isepankur.ee investorina

Aasta aega tagasi otsustasin proovida järele investeerimise isepankur.ee keskkonnas. Toona ei julgenud ma sellesse keskkonda mingit märkimisväärset summat investeerida ja nii otsustasin proovida täpselt 1000 krooniga. Selle summa kaotusest halbadele laenajatele poleks olnud väga kahju aga samal ajal on võimalik keskkonna reaalne toimimine järele proovida ainult reaalse rahaga, reaalselt investeerides.

Faktid kõigepealt

  • 2009 Oktoobris isepankur.ee keskkonda ülekantud summa: 1000 krooni
  • 2010 Oktoobriks teenitud kasum investeeringutelt: 221,61 krooni
  • Investeeringu aastane tootlus: 22,16%

Minu tegevused ja ajakulu isePankuris investeerimisele

  • Ebaõnnestunud laenupakkumisi (keegi teine pakkus minust paremat intressi): 8
  • Aasta jooksul probleemseid laene: 3
  • Täielikult tagasi makstud laene mulle: 2
  • Praegu tagasimaksmisel laene mulle: 4

Aasta jooksul logisin ma keskkonda sisse tavaliselt ainult siis, kui mulle tuli teade minu laenupakkumise ebaõnnestumise kohta või kui mu kontole kogunes tagasimaksetest vähemalt 100 krooni kokku jälle. Seda seepärast, et investeerimisel minimaalne summa on vähemalt 100 krooni laenu kohta. Need teated saadab isePankur mu e-mailile, seetõttu ei nõua iseenda seisuga kursis hoidmine mingit ekstrapingutust ja kõik töötab väga väikese vaevaga.

Enamuse keskkonnas käidud ajast kulutasingi laenusoovija taotlusel esitatud andmete vaatamiseks. Seegi on aga tehtud ülimalt lihtsaks ja mugavaks. Palju tööd teeb isePankur investeerija eest ära, vaadates ise laenusoovijate andmed üle ja andes oma hinnangu laenajale.

Kõige rohkem meeldib mulle isePankuri keskkonna juures see, et nad on teinud väga palju arendustööd info visualiseerimiseks ja läbipaistvaks muutmisel. Minule, kui visuaalse juhtimise koolitajale, on selline lähenemine väga südamelähedane – täpselt nii peabki üks selline keskkond välja nägema.

Vaadake näiteks laenupakkumiste ülevaate lehte:

Kokkuvõtteks

See aasta hajutas väga tugevalt mu kahtlusi isepankur.ee keskkonnas investeerimise võimaluste, riskide ja tulu üle. Aasta jooksul teenitud reaalne tulu 22,16%, on päris kindlasti minu viimase aasta kõige tulusam investeering olnud. Seda nii erinevate fondidega võrreldes kui ka minu aktsiainvesteeringutega võrreldes.

Kusjuures 1000 krooni investeerimisel on tulusus kindlasti väiksem kui näiteks 10 000 või 100 000 investeerimisel. Seda seepärast, et kontol seisev raha on osakaalult suurem ja vähendab tootlust. Kehvematel perioodidel seisis kuni 10% sellest 1000 kroonist kontol lihtsalt seepärast, et alla 100 krooni ei saa korraga investeerida (nagu ma eespool juba mainisin). Lisaks muidugi läheb osa niiöelda maksimaalsest tootlusest kaduma ka siis kui teed laenupakkumisi, aga ei võida neid. Sellel ajal, mil pakkumine on jõus, ei saa sa rahaga midagi muud teha. Seetõttu olengi väga positiivselt üllatunud selle saavutatud 22,16% tulususe üle.

Seega – suurendan kindlasti järgmise sammuna oluliselt oma investeeringuid isepankur.ee keskkonnas ja jätkan katsetamist ja tulemuste mõõtmist.

Aitäh sulle Pärtel ja ülejäänud isepankur.ee meeskonnale selle loodud võimaluse eest – teil on suurepärane toode!

www.isepankur.ee

Olen umbes pool aastat tutvunud internetikeskkonnaga www.isepankur.ee.  isePankuri keskkonda tutvustatakse veebilehel nii:

isePankur.ee on eesti kapitalil põhinev finantsportaal, mis soovib arendada ja populariseerida viimastel aastatel maailmas levima hakanud kogukondliku laenamise kontseptsiooni. Kogukondlik laenamine on targem, ausam ning inimlikum viis raha teenimiseks. See on nagu laenamine sõprade ja perekonna vahel, selle erinevusega, et võimalus on laenata tuhandete inimeste vahel. Kõik osalised võidavad: laenuvõtjad saavad laenu potentsiaalselt madalama intressiga, investorid saavad uudse võimaluse oma raha investeerimiseks fikseeritud sissetulekuga varaklassi ning lõppkokkuvõttes võidame me kõik inimestena, sest teame, et oma tegevusega aitame me teisi inimesi, mitte korporatsioone.

Erinevust traditsioonilise ja isePankuri laenumudeli vahel aitab kindlasti hästi mõista ka järgnev skeem nende veebilehelt:

Minu arvamus sellest leheküljest ja miks see kasulik on?

Nagu ma eespool mainisin, siis olen umbes pool aastat investeerinud väikeseid summasid isePankuri keskkonnas. Tegelikkuses ei tähenda minu investeerimine midagi muud, kui et olen kellelegi selle keskkonna kaudu intressidega raha laenanud.

Esmapilgul võiks norida, et mille poolest ma nüüd siis puhtama südametunnistusega olen krediidiasutustest ja SMS-laenu firmadest kuid kui mõelda, et enne sellist teenust polnud neil inimestel, kes siis on jõudnud ühel või teisel põhjusel kurva otsuseni, et tuleb laenu võtta, siis neil on nüüd vähemasti võimalus rääkida isePankuri vahendusel laenu taotledes “oma lugu” laenutaotluse juurde ja saada viisaka ja ausa käitmuse puhul tõepoolest soodsama intressiga kiirlaenu kui igasuguse muu laenupakkuja käest.

Keskkond ise on minu meelest väga normaalse kasutusmugavusega ning igati ülevaatlik. Turvalisuse pärast muretsejatel tasub tutvuda juba isePankuri lehel sellega, kuidas täpsemalt kogu süsteem on üles ehitatud. Lepingud sõlmitakse kõik läbi interneti, kasutades ID kaarti ning digiallkirja küsitakse kenasti igale sõlmitavale dokumendile.

Veel meeldib mulle väga isePankuri avalik statistika. Midagi ei püüta kusagil ilustada, ega numbreid paremaks rääkida. Nii nagu pakkumise-nõudluse suhe intressid määrab, nii need on avalikustatud. Lisaks kõik laenude mahud ja halbade laenude osakaalud jne.

Teenustasud investeerimisel puuduvad. Maksta tuleb vaid 6 krooni teenustasu siis, kui soovid raha välja võtta isepankuri oma kontolt.

Mina usun, et tulevikus tekib selliseid keskkondi maailmas järjest ja järjest juurde, sest sellise mudeli puhul on minimeeritud igasugused tegevuskulud ning pole ka finantsasutust, kelle omanikud kõik kasumit tahavad maksimeerida.