Sildiarhiiv: Investeeringud

Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringud

Võtsin täna plaani teha väike vahekokkuvõte minu Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringutest. Seda eeskätt seepärast, et ise värske pilt ette saada ja et tuleviku tarbeks mõned mõtted kirja panna.

Taustaks siis niipalju, et mõlemad on inimeselt inimesele laenukeskkonnad. Laenuintressi ja tootluse määravad laenu soovija ja pakkuja – ehk, et täpselt nii nagu kokkuleppele jõutakse. Raha vahendamine käib läbi laenukeskkonna.

Tootlused kordi suuremad kui aktsiaturul

Tegelikkuses pole muidugi ilmselt mõtet neid kahte valdkonda väga palju omavahel kõrvutada. Seda nende erinevate riskide ja investeeringute pikkuse ja muude asjaolude pärast.

Sellegipoolest on minu reaalne kogemus see, et nii Isepankuri kui Omaraha keskkondades olen investeerinud inimeste laenudesse ja teeninud kõvasti suuremat tulu kui aktsiaturul.

Kui aktsiaturul on hektel üldse kasumi teenimisega väga viletsad lood, siis neis keskkondades olen teeninud täiesti stabiilselt ja korralikult 15%…30% tulu.

Alguses alustasin loomulikult üsna tagasihoidlike summadega, sest ei olnud veel mingit usaldust süsteemi toimimise osas. Nüüdseks on aga mõni aasta asi täiesti normaalselt töötanud ja minu jaoks ennast tõestanud. Jah, alati on laenajate hulgas ka väheke pätte ja kaabakaid, kes võetud kohustusi täita ei sooviks aga keskmiselt olen ikkagi väga rahul.

Omaraha.ee

Selles keskkonnas tunnen koos teiste investoritega suurt puudust mingisugusestki statistikast või kokkuvõtetest tootlikkuse ja muu sellise olulise info osas. Tänaseni seda pole… tuleb vaadata igat laenu käsitsi.

Laekumised on siiski kõik enamvähem joone peal. Ühel laenul on hilinemine.

Mõnus on see, et keegi teeb minu eest investeerimisvalikute töö ära… arusaadavalt muidugi raha eest:)

Isepankur.ee

Isepankuri tootlus on mul väheke tõusnud võrreldes varasemaga ja see on nüüd juba üle 24% aastas. Alumisel pildil on näha ka see, et olen selle tootlusega investorite hulgas 114. kohal. Olen rahul.

Börsil kauplemise mängureeglid – väärtuse langus

Lugesin täna The Digerati Life blogist Tony Lotoni* artiklit lihtsatest börsil kauplemise mängureeglitest. Mina ise pole mingi börsil kauplemise spetsialist aga mulle meeldis seal artiklis kõige rohkem see, kuidas demonstreeriti investeeringu kaotuse tegelikku tähendust. Mõtlesin, et jagan seda sinuga ka.

Kuulsa investeerimisguru Warren Buffett’iga seostatakse kahte tähtsat reeglit investeerimisel – need reeglid on:

  • Reegel #1 – Ära kaota raha!
  • Reegel #2 – Ära unusta reeglit #1.

Need kuldsed reeglid peaksid meile meenutama seda, et kaotatud väärtus investeeringutes võib vähendada drastiliselt nende tootlust. See tähendab seda, et: kaotades näiteks oma investeeringute väärtusest 50%, on sul vaja järelejäänud väärtusele 100% tootlust, et nulli tagasi jõuda. Niisiis, kui mõni su investeering peaks kaotama 90% oma väärtusest, siis on sul nulli tagasi jõudmiseks vaja kümnekordset tulu teenida järelejäänud varaga.

Kõige parem on mitte kaotada oma investeeringute väärtust oluliselt ja märgata kaotusi võimalikult varakult. Vaata siit tabelist kaotuse ja taastamiseks vajaliku tootluse suhet:

KAOTATUD VÄÄRTUS 10% 20% 50% 75% 90% 99%
VAJALIK TOOTLUS TAASTAMISEKS 11% 25% 100% 300% 900% 9900%

Selleks, et erainvestorina efektiivselt oma investeeringutel silma peal hoida ja suuremaid kaotusi näiteks “STOP ORDER”iga välistada, ei ole mina Eestis kuigi häid võimalusi leidnud. Isegi LHV-l pole selline enda seatud limiidiga müümine võimalik. Seetõttu on eraisikuna ainus võimalus lihtsalt vanamoodne igapäevane/-nädalane investeeringute jälgimine ja vastavalt siis tegutsemine.

Meil Taunoga on aga plaan kuidas see probleem enda jaoks ära lahendada:) Kui sul peaks ka selline mure olema, siis võid kommentaari oma kontakti jätta või kirjutada mulle. Ütlen sulle ka kuidas automaatselt oma portfellist ülevaade saada igapäevaselt või nädalaselt ja kuidas saada hoiatusi, kui mingi vara väärtus peaks kõvasti kukkuma hakkama.

*Tony Loton kaupleb börsil ja on kirjutanud raamatud “Stop Orders” ja “Position Trading (Second Edition)

Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010

Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.

Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.

Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!

Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.

Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%

Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.

See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)

Kokkuvõte investeeringutest

1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil

Brutotootlus 8 kuuga +11%.

Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära

2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond

Brutotootlus 8 kuuga +9,6%

Mustemail päevil käisin ära -16% peal

3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond

Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)

4. Swedbanki Fondifond 100

Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%

Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%

Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.

5. LHV pensionifond L

Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%

Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.

6. isePankuri investeeringud

Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%

Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.

7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt

See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.

Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Aktsiaportfelli arengud

Paar nädalat tagasi oli mu aktsiaportfell kiires languses. Langusele järgnes pisike kosumine ja tänaseks on taastunud paari nädala tagune tase.

Kui Tallinna Kaubamaja oli paari nädala eest see, mis jättis umbes 4% jõnksu allapoole tegemata, siis sellegipoolest on ta minu portfellis kõige enam langenud isend (kahe nädalaga -2%). Tallink ja Olympic ronisid tagasi tasemele, kust nad kaks nädalat tagasi kukkunud olid.

Tundub, et minu lühiajalisest rahapaigutusest tuleb siiski igati kena ja pikk investeering neisse ettevõtetesse:)

Kasulik õppetund: Ehkki ma teadsin, et aktsiad pole lühiajaliseks rahapaigutuseks soovitatud vahend, ei uskunud ma nõuandeid enne kui ikka ise järele proovisin. Järgmine kord tean seda nüüd enda kogemusest:)

Investeeringud aktsiatesse

Avasin täna jälle üle pika aja investeeringuportfelli aktsiatesse. Soetasin endale Tallinna Börsilt kolme aktsiat: Tallink, Olympic ja Tallinna Kaubamaja.

Kogu aktsiaportfell on jagatud võrdselt kõigi kolme aktsia vahel.

On risk, et mul kujuneb selle investeeringu perioodiks ainult pool aastat, sest sügisel võib tänu ühele suuremale väljaminekule rohkem raha vaja minna, aga kui võimalik siis tahaks siiski portfelli säilitada.

Kuna hetkel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad väga-väga madalad, siis valisin pooleaastaseks raha investeerimiseks justnimelt aktsiad.

Tootluseks ootaksin 6 kuu jooksul 10%. See kataks ära tulumaksu, inflatsiooni ja tehingukulud ning jätaks mulle peale seda veel 5% tulu.