Sildiarhiiv: Isepankur

Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010

Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.

Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.

Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!

Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.

Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%

Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.

See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)

Kokkuvõte investeeringutest

1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil

Brutotootlus 8 kuuga +11%.

Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära

2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond

Brutotootlus 8 kuuga +9,6%

Mustemail päevil käisin ära -16% peal

3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond

Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)

4. Swedbanki Fondifond 100

Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%

Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%

Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.

5. LHV pensionifond L

Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%

Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.

6. isePankuri investeeringud

Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%

Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.

7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt

See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.

Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.

Esimene aasta isepankur.ee investorina

Aasta aega tagasi otsustasin proovida järele investeerimise isepankur.ee keskkonnas. Toona ei julgenud ma sellesse keskkonda mingit märkimisväärset summat investeerida ja nii otsustasin proovida täpselt 1000 krooniga. Selle summa kaotusest halbadele laenajatele poleks olnud väga kahju aga samal ajal on võimalik keskkonna reaalne toimimine järele proovida ainult reaalse rahaga, reaalselt investeerides.

Faktid kõigepealt

  • 2009 Oktoobris isepankur.ee keskkonda ülekantud summa: 1000 krooni
  • 2010 Oktoobriks teenitud kasum investeeringutelt: 221,61 krooni
  • Investeeringu aastane tootlus: 22,16%

Minu tegevused ja ajakulu isePankuris investeerimisele

  • Ebaõnnestunud laenupakkumisi (keegi teine pakkus minust paremat intressi): 8
  • Aasta jooksul probleemseid laene: 3
  • Täielikult tagasi makstud laene mulle: 2
  • Praegu tagasimaksmisel laene mulle: 4

Aasta jooksul logisin ma keskkonda sisse tavaliselt ainult siis, kui mulle tuli teade minu laenupakkumise ebaõnnestumise kohta või kui mu kontole kogunes tagasimaksetest vähemalt 100 krooni kokku jälle. Seda seepärast, et investeerimisel minimaalne summa on vähemalt 100 krooni laenu kohta. Need teated saadab isePankur mu e-mailile, seetõttu ei nõua iseenda seisuga kursis hoidmine mingit ekstrapingutust ja kõik töötab väga väikese vaevaga.

Enamuse keskkonnas käidud ajast kulutasingi laenusoovija taotlusel esitatud andmete vaatamiseks. Seegi on aga tehtud ülimalt lihtsaks ja mugavaks. Palju tööd teeb isePankur investeerija eest ära, vaadates ise laenusoovijate andmed üle ja andes oma hinnangu laenajale.

Kõige rohkem meeldib mulle isePankuri keskkonna juures see, et nad on teinud väga palju arendustööd info visualiseerimiseks ja läbipaistvaks muutmisel. Minule, kui visuaalse juhtimise koolitajale, on selline lähenemine väga südamelähedane – täpselt nii peabki üks selline keskkond välja nägema.

Vaadake näiteks laenupakkumiste ülevaate lehte:

Kokkuvõtteks

See aasta hajutas väga tugevalt mu kahtlusi isepankur.ee keskkonnas investeerimise võimaluste, riskide ja tulu üle. Aasta jooksul teenitud reaalne tulu 22,16%, on päris kindlasti minu viimase aasta kõige tulusam investeering olnud. Seda nii erinevate fondidega võrreldes kui ka minu aktsiainvesteeringutega võrreldes.

Kusjuures 1000 krooni investeerimisel on tulusus kindlasti väiksem kui näiteks 10 000 või 100 000 investeerimisel. Seda seepärast, et kontol seisev raha on osakaalult suurem ja vähendab tootlust. Kehvematel perioodidel seisis kuni 10% sellest 1000 kroonist kontol lihtsalt seepärast, et alla 100 krooni ei saa korraga investeerida (nagu ma eespool juba mainisin). Lisaks muidugi läheb osa niiöelda maksimaalsest tootlusest kaduma ka siis kui teed laenupakkumisi, aga ei võida neid. Sellel ajal, mil pakkumine on jõus, ei saa sa rahaga midagi muud teha. Seetõttu olengi väga positiivselt üllatunud selle saavutatud 22,16% tulususe üle.

Seega – suurendan kindlasti järgmise sammuna oluliselt oma investeeringuid isepankur.ee keskkonnas ja jätkan katsetamist ja tulemuste mõõtmist.

Aitäh sulle Pärtel ja ülejäänud isepankur.ee meeskonnale selle loodud võimaluse eest – teil on suurepärane toode!

www.isepankur.ee

Olen umbes pool aastat tutvunud internetikeskkonnaga www.isepankur.ee.  isePankuri keskkonda tutvustatakse veebilehel nii:

isePankur.ee on eesti kapitalil põhinev finantsportaal, mis soovib arendada ja populariseerida viimastel aastatel maailmas levima hakanud kogukondliku laenamise kontseptsiooni. Kogukondlik laenamine on targem, ausam ning inimlikum viis raha teenimiseks. See on nagu laenamine sõprade ja perekonna vahel, selle erinevusega, et võimalus on laenata tuhandete inimeste vahel. Kõik osalised võidavad: laenuvõtjad saavad laenu potentsiaalselt madalama intressiga, investorid saavad uudse võimaluse oma raha investeerimiseks fikseeritud sissetulekuga varaklassi ning lõppkokkuvõttes võidame me kõik inimestena, sest teame, et oma tegevusega aitame me teisi inimesi, mitte korporatsioone.

Erinevust traditsioonilise ja isePankuri laenumudeli vahel aitab kindlasti hästi mõista ka järgnev skeem nende veebilehelt:

Minu arvamus sellest leheküljest ja miks see kasulik on?

Nagu ma eespool mainisin, siis olen umbes pool aastat investeerinud väikeseid summasid isePankuri keskkonnas. Tegelikkuses ei tähenda minu investeerimine midagi muud, kui et olen kellelegi selle keskkonna kaudu intressidega raha laenanud.

Esmapilgul võiks norida, et mille poolest ma nüüd siis puhtama südametunnistusega olen krediidiasutustest ja SMS-laenu firmadest kuid kui mõelda, et enne sellist teenust polnud neil inimestel, kes siis on jõudnud ühel või teisel põhjusel kurva otsuseni, et tuleb laenu võtta, siis neil on nüüd vähemasti võimalus rääkida isePankuri vahendusel laenu taotledes “oma lugu” laenutaotluse juurde ja saada viisaka ja ausa käitmuse puhul tõepoolest soodsama intressiga kiirlaenu kui igasuguse muu laenupakkuja käest.

Keskkond ise on minu meelest väga normaalse kasutusmugavusega ning igati ülevaatlik. Turvalisuse pärast muretsejatel tasub tutvuda juba isePankuri lehel sellega, kuidas täpsemalt kogu süsteem on üles ehitatud. Lepingud sõlmitakse kõik läbi interneti, kasutades ID kaarti ning digiallkirja küsitakse kenasti igale sõlmitavale dokumendile.

Veel meeldib mulle väga isePankuri avalik statistika. Midagi ei püüta kusagil ilustada, ega numbreid paremaks rääkida. Nii nagu pakkumise-nõudluse suhe intressid määrab, nii need on avalikustatud. Lisaks kõik laenude mahud ja halbade laenude osakaalud jne.

Teenustasud investeerimisel puuduvad. Maksta tuleb vaid 6 krooni teenustasu siis, kui soovid raha välja võtta isepankuri oma kontolt.

Mina usun, et tulevikus tekib selliseid keskkondi maailmas järjest ja järjest juurde, sest sellise mudeli puhul on minimeeritud igasugused tegevuskulud ning pole ka finantsasutust, kelle omanikud kõik kasumit tahavad maksimeerida.