Sildiarhiiv: Jõulud

Imede öö ja Kälimehed

Umbes veerand tundi tagasi lõppes Lõuna-Eesti suurimas ostlemiskeskuses “Imede öö”.

Käisin lihtsalt sportlikust huvist ka ise kohapeal vaatamas seda, et mis on see, mis inimesed sellisele üritusele kohale toob. On see suur soov jõulukingitusi osta? On need allahinnatud tooted? On see lihtsalt hea vabandus iseendale ostlemissoovile järele anda?

Rahvast oli muidugi hullult palju. Parkima ei mahtunud mitte kusagile. Kõik viisakad ja ebaviisakad, võimalikud ja mittevõimalikud kohad olid autosid täis pargitud. Sõiduteed, invakohad, ülekäigurajad, sõidurajad, ringristmikud ja muud sarnased ebatavalised kohad olid kõik pargitud sõidukite poolt hõivatud.

Ka majas sees polnud liikumine just kõige vabam, aga samas polnud ka väga viga. Kui seda mitte arvestada, et inimestel endil olid üsna väsinud näod ees, siis oli meeleolu isegi üsna pidulik. Muusika mängis kõikjal ja tunne oli selline justkui oleks peole sattunud.

Kuna mul endal polnud ausalt-öeldes rahakottigi kaasas, siis kaup ja selle ostmine mind nii väga ei huvitanud. Jalutasin lihtsalt müügisaalide vahel ringi ja vaatasin inimesi ja seda mida nad teevad.

ONOFF ja nende super hinnasildid

Vaatasin ja mõtlesin erinevate kaupluste ja nende pakkumiste ja müügitehnikate efektiivsuse peale. Meenus see, kui umbes aasta tagasi kirusin tarbija seisukohast ülipeenelt disainitud ONOFF kaupluste müügietikette.

Nende toodete infosildid on tehtud täpselt sellised, et iga silt KUTSUB sind ostma. Hind näeb välja selline, et sinu alateadvus väidab sulle selle nägemise peale, et tegemist peab olema ühe väga hea soodushinnaga. Seda ilmselt tänu õigele fondile, teksti suurusele, punasele värvile jne. Kes tahab toimivat hinnasilti enda toodetele – minge õppige ONOFF kauplustest! Müügimehed igal juhul tegid joostes tööd ja ei jõudnud klientidele telekaid, läpakaid ja muud head paremat ära pakkida. Väga tubli müügitöö ja kindlasti hea magus tulemus poe jõulumüügi numbrite alustuseks.

Puldiautode müügimeeskonna triumf

Järgmise huvitava kogemuse osaliseks sain Rimi kassade lähedal, kus mingid hakkajad noored müüvad väikese leti tagant puldiautosid ja helikoptereid. Tegemist tundub olevat mingite toodetega mida ilmselt mujal Eestis müügil ei ole. Kaup on kindlasti aus ja hea aga see polnudki see mis mulle silma jäi. Silma jäi hoopiski see, kui need tüübid õhtu müüginumbreid kokku lõid kalkulaatoriga. Märkasin neid siis kui üks noormeestest suure paki viimastelt tšekkidelt summasid liitmiseks tsiteeris: “devjatsot, tõsjats, šestsotvosemdesjat…”.

Võib arvata, et kalkulaatoriga summeerimist teostanud noormehe suu nurgad tõusid ülespoole sama kiiresti nagu kasvas summa ekraanil. Kui kõik summad sisestatud said, näitas tüüp saadud summat ka teistele leti taga olnud noormehele ja neiule. Kõik MÕNULESID ja hoidsid ennast tagasi, et mitte hüppama ja kargama hakata.

Olin ilmselt ainus inimene seal läheduses, kellele nende saavutus huvi pakkus. Oleksin tahtnd küsida, et mis see summa neil siis kokku tuli, mille nad täna ühe õhtuga teenisid. Igal juhul oli mul nende üle väga hea meel ja ma pole põrmugi kade, et keegi suure ostmise asemel hoopiski seal raha teenis.

Ostlemisüritustel osalejate liigitus

Selle mõtte tegevuse peale meenus mulle eile juhuslikult nähtud osa TV3-s näidatavast teleseriaalist “Kälimehed”. Seal on üks tegelane Viks (Andrus Vaarik), kes on kehastab mingisugust rikkurit seal.

Mulle meenus tema huvitav inimeste liigitus:

  1. Inimesed kes Jõulude ajal raha kulutavad (niinimetatud hall mass:)
  2. Inimesed kes Jõulude ajal raha teenivad

See polegi isegi nii tähtis, kas rääkida jõuludest või jaanipäevast või veel mõnest muust sündmusest, mille puhul inimesed kaubandusvõrgustikku ostusooviga ründavad. Tähtis on see, et tõepoolest see ongi ju nii lihtne – ühed inimesed teenivad selliste ürituste organiseerimisel ja teised kulutavad. Mida vingem üritus seda rohkem on kliente, seda rohkem kulutatakse ja seda rohkem keegi teenib. Sellest ka nimi – “Imede öö”, sest usun, et lisaks soodsaid hinnaimesid leidvatele ostjatele näevad imesid ka kaupluste müüjad ja omanikud ning kõige lõpuks ka kogu ürituse organiseerijad. Üks suur ime kõigi jaoks:)

Selle teadmisega asusin välisukse poole teele ja ehkki ma tegelikult oleks soovinud natuke Talupoest põdravorsti osta, olin ma ju rahakoti koju unustanud ja nii jäi minu panus seekordsesse “Imede öösse” tegemata.

Kälimehed: 11 osa

Viks: Nii, sinuga on siis ühel pool!

Raivo: Paljuga ma sul sees olen?

Viks: Sa ei taha teada.

Raivo: Kuradi Jõulud… onjo…

Viks: Kuule tõsiselt! Kuda sinusugune tarkade kulmudega poiss on sattunud äkki selle halli massi sisse, kes Jõulude ajal raha kulutab? Sa peaks olema ikkagi see, kes raha vastu võtab Jõulude ajal, mitte see kellelt see ära võetakse. Pole sa sittagi parem kui see su naabrimees!

Kälimeeste 11 osa (eelmainitud lõik algab 41:05)

Häid jõuluimesid kõigile!

2009. aasta pere-eelarve tulemused

Motiveerituna Tauno postitusest asusin samuti kohe 2009 aasta pere-eelarve tulemusi analüüsima. Õigemini mina panin kokku numbrid ja elukaaslane Bret aitas mul saadud tulemusi “õigesti tõlgendada”:)

Sarnaselt Tauno perega on meidki täpselt 3 inimest hetkel peres.

Negatiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Aed”. Eelarvepuudujääk umbes 187%.

Algse visiooni kohaselt ei olnud siin liigis planeeritud muud kui mõningad “väikesed” tegevused maja ümber ja aias. Suve hakul aga sai tuurid sisse projekt mille kohaselt pidime korda tegema enda muruplatsist välja jäetud maalapid ja vormima neist lillepeenrad. Lõpuks tegime kokku maja ümber 4 lillepeenart, millest kahes kasvavad ainult roosid. Väga ilusad peenrad said ja väga lihtne oli ennast veenda neid lõpuni korralikult valmis tegema. Lisaks tegime maja servas olevate peenarde äärde ka väikesed kõnniteed, mille tarbeks ostsime juurde kõnnitee äärekive. Nii lisanduski algselt planeeritud 5000 kroonile kõvasti muid kulutusi. Ostsime ka aiakäru, mis samuti meie üllatuseks ei maksnud 5.50, vaid väheke üle pooleteise tuhande.

2. Kululiik “Jõulud”. Eelarvepuudujääk umbes 117%.

Mõtlesime, optimeerisime, säästsime ja planeerisime – ja selline tulemus! Tegelikult on selle kululiigiga meil niisugused lood, et me teist aastat järjest panime selle eelarve lihtsalt jonni pärast 2500 krooni. Siia on muuseas siis kaasa arvatud kõik kingitused ja jõulukaunistused ja ehted – kõik ühesõnaga, mis Jõuludega seoses ostetud on. Viimasel kahel aastal aga oleme ostnud mõningaid jõulukaunistusi nii õue kui tuppa ja see on samuti kuludesse oma väikese jälje jätnud. Järgmisel aastal ma arvan paneme kindlasti jälle 2500 krooni selle liigi eelarveks ja proovime kolmandat korda:)

3.  Kululiik “Ravimid ja arstitasud”. Eelarvepuudujääk umbes 103%.

Meie planeeritud eelarveks oli 2400 krooni aastas. Kõik oligi ilusasti graafikus enamvähem, välja arvatud see, et otsustasime suve hakul enda perele lasta teha puugivaktsiinid. Kaks “doosi” igaühele maksis kokku umbes 2200 krooni. Aasta pärast vist tuleb lasta veel üks süst teha, kui ma ei eksi praegu.

4. Kululiik “Kingitused, sünni- ja tähtpäevad”. Eelarvepuudujääk umbes 32%.

Ma oleks võinud siin kirjutises piirduda ju samuti kolme suurima negatiivse üllatajaga, aga leian, et see kululiik on lihtslt nii intrigeeriv teema, et sellest ei saa jätta jälle rääkimata.

Niisiis oli “plaan” kulutada 9600 krooni selles kategoorias. Siia kuuluvad meil siis erinevad kingitused ja lilled jne. Siia ei kuulu meie endi poolt peetavate sünnipäevade pidamise kulu (toit ja jook siis). Ühes kuus oli niisiis plaanis kulutada 800 krooni. Sellega me hakkama ei saanud ja “kulutasime” 1050 krooni. Ma arvan, et ega siin kategoorias samuti mingit väga suurt “koondamist” tegema me ei hakka aga kindlasti sooviks tulevikus teha ise rohkem “päriselt väärtuslikke” kingitusi ning neid ka ise vastu saada. Kingitused on muutunud väga palju justkui sünnipäeva käibemaksuks – kui lähed, siis pead ära maksma ja kui sulle tullakse, siis makstakse sulle.

PS: Ärgu palun nüüd ükski tuttav siinkohal solvugu, kui ma tema kingituse kohta olen siin nüüd “kulutamine” kirjutanud. See on pere-eelarve kontekstis öeldud:)

Positiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Reis kaugele maale”. Eelarveülejääk umbes 94%.

Ma saan seda muidugi väga raske südamega positiivseks üllatuseks nimetama, sest mu elukaaslane Bret nutab selle koha peal suuri krokodillipisaraid ja tegelikkuses oleks tõesti tore olnud kusagil natuke reisimas käia aga heade reisikaaslaste mitte leidmisel jäi kahjuks jah sellel aastal minemata. Kui kasutamata jäänud 10 000 krooni järgmise aasta eelarvele lisada, ei tea kas see lohutaks teda?

2. Kululiik “Viasat satelliittelevisioon”. Eelarveülejääk umbes 54%.

Põhjus väga lihtne – lõpetasime poole aasta pealt lepingu. Tegelikkuses pole kellelgi eriti kahju ka, sest vaatasime sealt saateid väga-väga vähe. Eelarves olnud 3348 kroonist jäi seepärast alles 1542 krooni. Hea meel on selle üle, et järgmisel aastal jääb kogu see summa ju alles:)

3. Kululiik “Perioodika”. Eelarveülejääk umbes 28%.

Sama põhjus mis eelmisel liigilgi. Tellisin kunagi näiteks “Äripäeva” ja “Tehnika Maailma” aga tegelikult oli neid lugeda üsna vähe aega. Lõpetasime tellimused ja tellime edasi ainult selliseid ajalehti/ajakirju, mis meid päriselt ka huvitavad. Planeeritud 4200 kroonist aastas, jäi 1189 kulutamata ja ma ei tunne, et elu oleks nüüd igavaks läinud. Olen “meediakära” asemel asjalikke raamatuid ostnud hoopis ja teen seda ilmselt ka edaspidi.

Kokkuvõtteks:

Tegelikult pean ma aga 2009 aasta kõige suuremaks saavutuseks seda, et suutsime lisaks väga hästi eelarves püsimisele, suunata 19,4% oma kõikidest tuludest terve aasta jooksul, majaehituse lõppfaasis tekkinud suure intressikuluga (18%) krediidi vähendamisele. Varem ei suutnud me seda võlgnevust mitte kroonigi vähendada ja see tekitas pehmeltöeldes stressi. Ilma pere-eelarvet koostamata ja seda jälgimata ning analüüsimata, poleks me kindlasti saanud täna midagi nii toredat nentida.

Aitäh sulle Bret, et sa oled 100% minuga pere-eelarve pidamise vajalikkuses ühel nõul olnud ja ma loodan, et kunagi saabub aeg kui kõik need pere ajast kulutatud tunnid Rahakooli käivitamiseks ja eest vedamiseks sinulgi naeratuse näole ja hea tunde südamesse toovad.

Mina olen jätkuvalt üdini veendunud, et Eesti rahvast on mõtet ja vaja neil teemadel motiveerida ja harida. Tee kommunistlikust sotsialismist  demokraatlikku kapitalismi pole meile kellelegi kerge olnud ja meil on väga palju veel eluks vajalikke oskusi õppida. Heaoluühiskond on hea asi küll, aga ka seal peab omal pea otsas olema, muidu pole seal nii hea ühti.

2010 eelarve pole meie peres veel koostatud. Tuleb lähipäevadel selle raske, ent põneva ülesande kallale asuda.

LED tuled jõulukuusele

Vahetult enne jõule otsisin ma kaubandusvõrgust jõulukuusele riputamiseks ühevärvilisi LED tulesid. Tingimuseks oli see, et tuled peaks olema valged aga kaabel peaks olema tume. Mingit tulede vilkumist me ka ei tahtnud – lihtsalt väikesed põlevad ledikesed.

Poodides oli aga kõike muud kui selliseid tulesid nagu meie soovisime. Vilkuvaid, värvilisi ja valgeid tulukesi valgete kaablitega. Hinnad kõigele lisaks ka päris korralikud pikematel tuledel.

Nii tuligi mõte, et mis siis ikka – ehitan ise endale jõulutuled. Ilmselt ei tule need küll oluliselt soodsamad kui poest ostes, aga saan kogemuse võrra targemaks ja lisaks pole ammu millegi sellise kallal nokitsenud.

Vajalikud materjalid:

  1. Vana jõulutulede komplekt – 1tk. (oli mul olemas)
  2. LED pirnid (3V,20mA,valged) – 96tk (2,4 kr/tk = 230,4 krooni)
  3. Takistid (22Ω, ¼W) – 12tk (1 kr/tk = 12 krooni)
  4. Toiteadapter (24,4V,500mA) – 1tk. (oli mul olemas)
  5. Termokahanev katterüüz (Ø8mm, liimiga) – 50cm (30 krooni)
  6. Kaabel (2*0,35mm) – 15m (oli olemas, muidu maksab 4 kr/m)
  7. Jootetina, isoleerpaela

Planeerimine:

  1. Võtsin oma olemasoleva 96 pirniga vana jõulutulede komplekti. Asendan kõikides pesades hõõgniidiga pirnid LEDidega.
  2. Vaatasin Oomipood kauplusest valmis ledid mis mulle meeldisid ja mis olid soodsa hinnaga.
  3. Lõin algandmed sisse LED massiivi kalkulaatorisse http://led.linear1.org/led.wiz leheküljel. Vaata lisatud pilti (kliki pildil, et suuremalt näha)
  4. Sain teada, et vajan 22 oomiseid, 1/4W takisteid 12 tükki. Veel sain teada, et kogu selle vooluringi voolutugevus on 240mA, seda läheb vaja kaabli ristlõike arvutamiseks ning toiteadapteri valikuks.

  5. Arvutasin, millise ristlõikega lisakaablit vajasin http://www.energymatters.com.au/climate-data/cable-sizing-calculator.php?main_page=wire_calc&calc_action=cable_size selle kalkulaatori abil. Sain teada, et minu vooluringil on minimaalselt vaja 0,27mm² kaablit. Kuna mul oli kodus 0,35mm² kahe soonega kaabel olemas, kasutasin seda.
  6. Mõõtsin täpselt ära olemasoleva 24V adapteri voolutugevuse. Tegelikult oli see siis 24.4V, nagu juba eespool kirjas. Minu adapteri maksimaalne lubatud voolutugevus oli 500mA. Niiet pool jääb ülegi.
  7. Läksin kõiki puuduolevaid asju Oomipoest ostma.

Valmistamine:

  1. Lõikusin olemasoleva tuledekomplekti iga 8 pesa tagant tükkideks ja korjasin vanad pirnid pesadest välja.
  2. Asendasin vanad pirnid LEDidega. NB: LED-idel on tähtis ka suund – kõik peavad olema reas õiget pidi. Läbi LEDi klaasi on näha, kumb on anood ja kumb katood (ehk üks on jäme ja teine peenike jalg klaasi sees:)
  3. Jootsin kaheksaliste juppide otsa takistid. Jootsin kõik joonisel näidatud otsa, et hiljem koostamisel lihtsam oleks ja midagi segamini ei läheks.
  4. Keerutasin järjest 2 soonelise lisakaabli ja vana tulede kaabli omavahel kokku ja lõikasin 2 soonelise kaabli parajaks just siis kui kaablid omavahel keerutatud olid, et kumbki lühem ega pikem ei saaks.
  5. Jootsin kaheksalised vanad jõulutulede kaabli jupid uue kaabli külge nii nagu näidatud teisel pildil. NB: Enne kinni jootmist ära unusta termokahanevat rüüzi juhtmete peale valmis ära panna.

  6. Kui kokku jootmine oli lõpetatud, ühendasin ajutiselt adapteri vooluringi. NB: Ära siis + ja – segamini aja!
  7. Peale edukat testimist isoleerisin ühe joodetud kohtadest ära igas ühenduskohas ja kuumutasin termokahaneva rüüzi paika.
  8. Jootsin vooluringi kinni adapteri pistiku külge ja isoleerisin.

Tulemus ja kokkuvõte:

Tulede valmistamine nõudis umbes 5-6 tundi nokitsemist. Minu jaoks suurimaks probleemiks oli juhtmete kokku jootmine, sest mul ei olnud mingit head rakist, mis hoiaks kolme nelja juhtmeotsa üheskoos sellel ajal kui mina neid joota üritan. Selleks oleks vaja olnud ilmselt mingit statiivil näpitsat aga ma ei hakanud seda selle projekti jaoks ostma ka.

Mõõtsin lõpuks üle ka LEDidega vooluringi võimsuse – 8,2W. Kahjuks ma ei olnud enne mõõtnud oma vanade tulede voolu tarbimist aga netist leidsin, et nonde tarbimine võis olla umbes 40W.

Mina kulutasin tulede peale 272,4 krooni. Kui oleksin pidanud ostma ka adapteri ja vanade tulede komplekti ja 2 soonelise kaabli, siis oleks läinud ilmselt mitusada krooni kallimaks kogu üritus. Ma olen tükimat aega kogunud garaazi ühte kasti endale erinevaid adaptereid mis mingitest tehnikavidinatest üle jäävad. Sellise projekti jaoks ei pea loomulikult olema kasutatud 24V adapterit. Võib olla ükspuha milline pinge, aga soovitavalt mitte suurem kui 24V ohutuse huvides. Väiksemate adapteritega on aga jälle see, et siis peavad need LED massiivi jupid väga lühikesed olema ja rohkem on jootmist ja kokku ühendamist.

Kokkuvõtteks, oli tore projekt. Kindlasti on see põnev nokitsemine mõnele tehnikahuvilisemale pereisale koos oma perepoja (või tütrega) üheks või paariks õhtuks. Minule pakkus see ennekõike väikest huvi erinevate arvutamiste ja nuputamise pärast. Usun, et elektroonikud naeraks siinkohal, aga “tavalise inimese” jaoks on seegi juba paraja keerukusega projekt:)

Eelmisel aastal tegin õue korralikud jõulutuled. Sellel aastal tuppa kuusele. Järgmisel aastal kindlasti jätkan traditsiooni millegi ise valmistamisega:)

PS: lisan siia võimalusel veel mõned pildid valmisproduktist.

Head vana aasta lõppu kõigile!

Jõulukuuse alusjalg

Paigaldasin täna tuppa vastavalt traditsioonidele jõulukuuske. Kuusk oli varem valmis varutud ja seisis õues, et külma ilmaga kohe tuppa tuues okkad küljest ei kukuks.

Vanasti kasutasin ma nõukogude aegset kolme jalaga imeleiutist kuuse püstitamiseks. Olin sellise juraka abil aastaid kuuske püstitanud ja mõtlesin, et aitab! Ostan korraliku kuusejala. Sellise mille abil saab kuuse ilusti püsti panna ja peale seda reguleerida, et see sirgeks ka saada.

Poes müüakse meil erinevaid plastmassist ja metallist kuuse jalgu. Plastmass ei tundunud mulle poes kuidagi usaldusväärne materjal olevat ja seepärast valisin kena väljanägemisega terasest kuusejala.

Kahjuks aga ma poes väga pikalt selle konstruktsiooni ei analüüsinud ning kodus toodet proovima asudes sain ka kohe aru, et olin teinud ränga vea ja ostnud endale just täiesti mõttetu juraka. Võib üsna kindlalt väita, et selle toote disaininud “soss-sepp” ei olnud sellesse kuuske küll kunagi proovinud püstitada.

Mis sellel kuusejalal siis viga oli:

1. Kinnitamiseks mõeldud liblikpeaga poldid on valitud niisuguse pikkusega, et natukenegi peenema tüvega kuusekene ei jää nende vahele kinni isegi siis kui poldid täiesti lõppu anumasse on kruvitud

2. Kinnituspoltide hoidmiseks on löödud auk teraspleki sisse ja see avaus siis keermestatud. See on paras poes poltide sisse välja keeramise harjutamiseks, aga niipea kui asi tõsiseks läheb ja kuuse tüvi nende vahele üritada kinnitada painduvad poldid suvalises suunas koos kuuse tüvega viltu ning ei hoia mitte midagi enam kinni. Lisaks rikub selline viltu murdumine koos kuusega ära ka kohe keerme, nii et poldi võid paari keeramise peale lihtsalt näpuga avast välja tõmmata.

3. Eelmine probleem on ennekõike põhjustatud tegelikult sellest, et anuma põhi on absoluutselt sile ja sinna pole installeeritud mitte mingit abinõud kuuse tüve otsa fikseerimiseks. Mõni püstine teravik või hambad või suunav koonus või midagi sarnast oleks väga abiks olnud. See, et tüve tipp on alt fikseerimata tekitab sarnase olukorra, nagu üritaksime õues lipuvarrast alt otsast pihku pigistades püsti hoida.

4. Kuna kinnituspoltide avad venivad kohe välja ja poldid seal sees hakkavad logisema, siis ei pea kogu konstruktsioon ka enam vett kinni. See omakorda muudab mõttetuks kogu poltidest ülevalpool oleva anuma ja alumisse poltidest allpool olevasse ruumi mahub siis ainult väike tassike vett. Lisaks pead vee kallalmisel seetõttu iga kord panema ka taldriku jala alla, et aru saada millal poldiaukudest vett välja hakkab nirisema ja et seda mitte parketi peale lasta joosta.

Ainus millega ma rahule jään ja mis mulle isegi meeldis, olid selle ilusad jalased ja ilus tumeroheline värv. Kõik muu on ebaõnnestunud.

Nii ei jäänudki mul muud üle, kui minna otsida kuuri alt üles see vana nõukaaegne kuusejalg, mida ma väga vihkan aga mida ma mingil põhjusel ei olnud jõudnud siiski minema visata ja paigaldasin kuuse taaskord selle päevi näinud kuid VÄGA tugeva kuusejala abil. Selle jala ainus probleem ongi tegelikult see, et seda ei saa reguleerida. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb ja kui midagi muuta on vaja, siis tuleb jalg kõigepealt kuuse tüve küljest jälle lahti peksta ning alustada kõike otsast.

Samas sain ma selle nikerdisega kuuse siiski püsti ja ma võin olla kindel, et öösel magamise ajal ei kuule ma kolinat teisest toast, kui kuusk on ümber kukkunud.

Hea meel on, et kuusk paika sai ja praeguseks on ehtedki juba küljes. Homme lähen poodi ja ostan 130 LEDi ning teen endale täpselt seda värvi tuled ka nagu mina soovin, sest mingil põhjusel pole just selliseid saada:)

Seniks, rahulikke Jõule!

Jõulukingi ideed

Snowtubing OtepääIgal aastal olen ma Jõulude ajal kingituste otsimisele mõlenud nii hilja kui veel vähegi võimalik. Seda vist ennekõike seeprärast, et “shoppamine” on vastumeelne ja teiseks pole kunagi häid ideid üldse mida kingiks osta ja kolmandaks ei tea ma mis inimestel olemas ka on juba. Ühesõnaga hunnik peavalu igasse detsembrisse.

Sellel aastal tahaks selle asjaga natuke effektiivsemalt hakkama saada. Mitte närvitseda 22. detsembri õhtul tühjaks ostetud poes, mis sellegipoolest inimesi veel puupüsti täis on, vaid mõelda juba detsembri algusest peale nendele kinkidele mis vaja osta on, ning need juba varakult valmis osta.

Panen siia kirja mõned kinkide ideed, mis mulle internetist silma on jäänud. Minule meeldivad asjadest rohkem elamusega seotud kingiideed:
(mõned lingid ka, aga üldiselt pakutakse igal pool Eestis igasuguseid põnevaid teenuseid ja elamusi. Kasuta Google või Neti otsingut nende üles leidmiseks)

  1. Snowtubingu ja lumekarusselli pilet (Otepääl)
  2. Proovisukeldumine (Tallinnas või Tartus)
  3. Uisutamine (Paljudes kohtades kus on jäähall)
  4. Ratsutamine hobusega (Tallinas või Tartus)
  5. Sõit ralliautoga, Bagiga, ATV-ga, Krossimootorrattaga või Hõljukiga
  6. Massaaž
  7. Kaljuronimine või seiklusrada
  8. Joonistamise või maali kursus
  9. Raamat või ajakirja tellimus
  10. Kino-, kontserdi- või teatripiletid
  11. Spaa või terviseprotseduur, veekeskuse pilet
  12. Kalender enda valitud piltidega
  13. Enda küpsetatud toit või kook
  14. Huvitav lauamäng