Sildiarhiiv: kulud

Kulutused toidule (eurohinnad+suvi)

Kasulik õppetund, Pere-eelarve, , , , , , ,

Põhimõtteliselt võiksin suviste toidukulude analüüsimiseks meie peres kasutada igal aastal sarnast teksti, sest tulemused kordavad ennast aasta-aastalt.

Sellel, 2011 aastal, on aga tavalisele toidukulu suurenemisele jõudsalt kaasa aidanud ka hindade tegelik tõus, eurohindade väiksem tundumine ja tavalisest pikem puhkus ning eelmistest aastatest suurem hulk väikesi minipuhkusi nädalavahetusel jne. Igaks selliseks ürituseks kulub ju ikka väike kogus šaslõkki, mõnd head salatit, kergemaid alkohoolseid jooke jne.

Veerand väljaminekutest suvel tegime toidule

Täpsemalt öeldes kulus toidule 23% meie kuludest suvel. Selle sisse jäävad ka väljas söödud toidukorrad, sõprade juurde ja üritustele kaasa ostetud toit ja igasugune alkohol, mis kusagil on tarbitud.

 

Teiselt graafikult on näha aga seda kurba tõsiasja, et sellel aastal pole me mitte kordagi oma seatud eelarvesse mahtunud. Selle põhjuseks on see, et me pole sellel aastal keskendunud kodus toidu valmistamisele ja täidame oma õhtud pigem hobide ja spordi tegemisega.

Kõigel on oma hind…

Suvekuude toidukulude tõus on siit eriti hästi näha.

 

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Eesti riik ja rahvas, Haridus ja õppimine, Pere-eelarve, Populaarseimad postitused, , , ,

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Pere finantsplaan 2010 – Septembri tulemused

Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

September on möödas ja aeg on “2010 II poolaasta säästuplaani” seerias vahekokkuvõte teha. Nii nagu õpetavad mind inimesed “Lean” (kulusäästlik tootmine) maailmas tööalaselt, sooviks jällegi kõigepealt vaadata seda, mida me õppisime sellest perioodist ja mida annaks järgmisel perioodil paremini teha.

August 2010 tulemused

Nagu ikka, on andmete visuaalsel esitamisel väga tähtis koht minu analüüsides:


Kõige suurem erinevus kuludes…

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 101% rohkem planeeritust (Põhjus: 80 liitri bensiini ost korraga põhjustab paratamatult suuri kõikumisi kuude lõikes)
  • Ravimid ja arstitasud – 96% rohkem planeeritust (Põhjus: Visiit hambaarstile)
  • Riided, jalanõud jms. – 79% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu saalijalatsite erakorraline ost)
  • Pangateenuste, kaartide ja kontode kulud. – 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Breti investeerimiskonto avamine ja esimene investeering. Tubli!)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba neljandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 100% kokkuhoidu (Polnud ühtegi sünni- ega tähtpäeva järelikult…)
  • Maja remont ja ehitus jms. – 100% kokkuhoidu
  • Väljas söödud toidukord – 58% kokkuhoidu (Koju ostetavas toidus oli küll kerge ülekulu. Kokku olid kulutused toidule siiski 6% väiksemad eelarvest)
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 51% kokkuhoidu (Breti töövõit:)

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 8% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – teine tõesti suurepärane saavutus teisel poolaastal, sest algse pere-eelarve kohaselt pidid septembris kulud keskmisest tegelikult natuke suuremadki olema.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
 -9%
2010 September -8%
 -17%
2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
 -16%

Vaheülevaade ka kulutustest toidule. Summa on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra suurem. Võimalik, et põhjuseks oli ka see, et leidus vist üks nädal, mil me nädala toidugraafikut ei jõudnud ette valmistada ja elasime ühe nädala ilma planeerimata. Emotsioon oli see, et poes käies oli tunne nagu peata kanal – midagi ei teadnud mida on vaja osta ja mida ei ole vaja.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Lõpetuseks ka midagi positiivset

Septembris saime täita säästuplaani esimese 4 kuu jooksul säästetud rahast juba esimese eesmärgi – osta ilma välise finantseerimiseta õhksoojuspumba. See teeb meie puiduküttega majas elu kindlasti mugavamaks. Seda nii külmadel talveõhtutel kui ka kuumadel suvepäevadel.

Pumbaks on Fujitsu Nocria Arctic 9,1kW õhk-õhk soojuspump. Siinkohal aitäh Toomasele abi eest nii soetamisel kui sõbraliku hinna eest:)

PS: Kui kellelgi on enda pere-eelarve planeerimisel või pikema finantsplaani koostamisel küsimusi, siis küsige julgesti minu e-maililt (janar[at]rahakool.ee) või kirjutage siiasamasse komentaaridesse. Aitan meeleldi!

Pere finantsplaan 2010 – Augusti tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Jätkan jonnakalt postitusteseeriat – “2010 II poolaasta säästuplaan”. Lühidalt võib sissejuhatuseks tõdeda fakti, et suvi on pere-eelarvele raske periood. Ma ütleks, et isegi Jõulud kahvatuvad tavaliselt suvekuude ees. Suvel on lihtsalt nii palju ahvatlusi ja tegevusi, mis kõik pere-eelarvest oma osa nõuavad.

Mõned näited neist suvekuude riskidest:

  • igasugused väliüritused (kontserdid, vabaõhuetendused, lõbus- ja seikluspargid, jne)
  • sagedasem väljas söömas käimine
  • suvel peetakse rohkem pulmi
  • suvel lõpetavad sugulased/tuttavad/sõbrad koole
  • reisimine suvepuhkuse tõttu
  • rohkem grillimist ja chillimist

August 2010 tulemused

Kõigepealt siis taaskord tulemuste graafiline esitamine. Esmapilgul võiks öelda seda, et äärmuslikud liigid on keskmistest kaugenenud – ehk siis need kulud mis olid üle eelarve, olid rohkem üle kui tavaliselt ja neid kulusid mis on alla eelarve (või täiesti 0 krooni) on samuti rohkem kui eelmistel kuudel.

Kõige suurem erinevus kuludes oligi ilmselt “kingitused, sünni- ja tähtpäevad” kategoorias. Kui eelmisel kuul juhuslikult õnnestus selles kategoorias mitte väga palju kulutada, siis augustis tuli meil oma karmavõlg tasuda ja rahakott korralikult ringile lasta:)

Suurimad ülekulud:

  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 218% rohkem planeeritust (Põhjus: Pulm, sünnipäevad, tähtpäevad)
  • Ravimid ja arstitasud – 85% rohkem planeeritust (Põhjus: Ettevalmistused külmetushaigusteks)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika – 76% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu spordihaigus põhjustas maastikurattaostu, mis polnud üldse muuseas plaanis ka!)
  • Väljas käimised, kino ja teater jms. – 75% rohkem planeeritust (Põhjus: Suvi ja vallatu hing)
  • Riided, jalanõud, jms. – 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu garderoobi osaline otsa lõppemine ja seepeale 3 paari pükste ja 11 T-särgi ost)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba kolmandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Mänguasjad – 100% kokkuhoidu
  • Aed – 100% kokkuhoidu
  • Bensiin – 100% kokkuhoidu (Volvo 80L kütusepaak tekitab kuises arvestuses kõvad kõikumised)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed jne – 98% kokkuhoidu (See on küll väga suur üllatus! Ilmselt trehvas kõiki asju varudes olema)
  • Trennid – 92% kokkuhoidu (Trennid on olnud ette makstud või siis vabas õhus ja tasuta:))

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 1% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – suurepärane! Võiks ju mõelda, et miks nii vähe, aga arvestades kõiki ülekulude valdkondi, ma kartsin ausaltöeldes palju hullemat tulemust:) Aasta alguses tehtud eelarvega võrreldes olime ka augustis 9% plussis. See on täpselt sama tulemus kusjuures nagu eelmiselgi kuul.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
 -9%
2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -4%
 -16%

Teine huvitavam areng meie pere-eelarves oli augustis see, et me viisime läbi kuu ajalise katsetuse – milline näeks välja meie toidueelarve ja igapäevane söögikordade organiseerimine siis kui planeeriksime iga nädal ette, mida me nädala jooksul süüa teeme või kus sööme ja siis külastaks toidukauplust nii vähe kordi kui võimalik. Kuidas see kõik meil välja tuli ja mida me sellest õppisime, sellest kirjutaks järgmises postituses eraldi. Tulemused ja emotsioon kogu üritusest oli igatahes nii minu kui Breti jaoks positiivne ja otsustasime sellise elukorraldusega ka edasi jätkata.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Saadud õppetunnid

  • Vidinate ostmise kulutusi on edukalt võimalik kompenseerida mõnede olemasolevate, kuid kasutust mitte leidvate vidinate maha müümisega. Sellest, mida ma müüsin ja kui palju sellest tulu teenisin, sai lugeda varasemast postitusest garaažimüügi teemal.

  • Toidule ja joogile tehtavad kulutused on sõltuvuses poes käimise kordade arvuga. Mida vähem poodi satud, seda vähem emotsioonioste ostad sealt.

Lõpetuseks

Inimesed, kes te olete lugenud nüüdseks juba Juuni postitust ja Juuli postitust pere-eelarve analüüsimisest ja mõtlete, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et kunagi pole hilja! Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

PS: Ootan teie kõigi kommentaare ja nõuandeid pere-eelarve paremaks planeerimiseks kommentaaridesse.

PS2: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere finantsplaan 2010 – Juuli tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Kaks kuud tagasi, juuni alguses, alustasime operatsiooni “2010 II poolaasta säästuplaan”. Ehkki selles plaanis sisaldus saatuse tahtel ka juunikuu, mis teatavasti ei ole teises poolaastas, ei seganud see plaaniga siiski kuu aega varem alustamist. Sellest kuidas me alustasime eelarve timmimist ja finantsplaani koostamist võib lugeda Pere finantsplaan 2010 Juuni tulemused postitusest.

Juuli 2010 tulemused

Nagu alati – visualiseerimine on kõige tähtsam. Seepärast on mõistlik kõigepealt vaadelda tulemusi meie pere finantsplaani järgnevalt graafikult:

Juulikuu kohta peab kõigepealt kommentaariks ütlema, et nii mina kui Bret viibisime mõlemad tervelt neli nädalat puhkusel. Asjaga kursis olevate inimeste jaoks on see ilmselt ääretult tähtis ääremärkus teatavate kulude suuruse kasvu selgitamiseks:)

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 193% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkuse ajal suurem autoga ringi sõitmine)
  • Väljas käimised, kino, teater jms. – 178% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkus põhimõtteliselt – kontserdi ja teatripiletite suurem hulk)
  • Muu ühekordne väljaminek – 159% rohkem planeeritust (Põhjus: Septiku tühjendamine, lapse pass ja ID kaart)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika – 137% rohkem planeeritust (Põhjus: Trimmeri ost, antenn digi-tv parendamiseks(ebaõnnestunult))
  • Riided, jalanõud jms. – 50% rohkem planeeritust (Põhjus: Paar jooksupükse Xdream’ile minekuks. Püksid said väga head küll, aga eelarve läks lõhki)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed – 49% rohkem planeeritust (Põhjus: Vana Tefali pann suri ära)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba teist kuud järjest)
  • Hobid – 87% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 75% kokkuhoidu
  • Elekter – 68% kokkuhoidu (Osa säästust peaks juuni arvelt tulema, seal oli väike ülekulu)
  • ravimid, arstitasud – 58% kokkuhoidu (Suvel pole väga palju haigusi kummitamas)

Kokkuvõtteks:

Ehkki tegelik tulemus kulude osas ületas 3% meie II poolaastaks seatud säästuplaani, ei ole norutamiseks põhjust, sest aasta alguses seatud eelarvest olime sellegipoolest 9% ees.

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August

2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
 -19%

Saadud õppetunnid

  • Puhkus mõjutab kindlasti kulusid. Pole mõtet ennast petta ega unistada sellest, et äkki ei kulutaks puhkuse ajal tavalisest rohkem. Pisemadki meelelahutused nõuavad siiski teataval määral raha ning puhkuse ajal on vaja ju kõigele vaatamata ka aktiivsemalt puhata – käia väljas söömas, kinos, kontsertitel ja teatris või kasvõi lapsega Vudilas (kuhu me küll Selleri vahendusel poole soodsamad piletid saime).
    Seoses sellega, oleks ilmselt mõistlik järgmisel aastal selleks ajaks kui on plaanis puhkus võtta, tekitada üks lisarida kuludesse, kuhu reserveerida tolle kuu peale vajalikud tuhanded kroonid (nüüd küll vist eurod juba:)).
  • Kodutehnikat sisaldav eelarveliik on üks keerulisemaid liike täpselt eelarvestamiseks. Näiteks tänu suurele ja uhkele digi-tv projektile on meie rahakotist läinud umbes 4000 krooni ja pilt televiisoris on halvem kui vanasti. Kõik tehnikavidinad tekitavad tavaliselt ka poole suurema raksatuse rahakotti kui mõni muu väiksem (emotsioon)ost.

Lõpetuseks

Need inimesed, kes juhtusid lugema Juunikuu postitust finantsplaani pidamise teemal ja mõtlesid, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et terve kuu teie elust on möödas ja ega te homme alustamiseks targemaks ei muutu. Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

Kui sa reisile minnes ootad millal foorides kõik tuled roheliseks lähevad, siis sa tõenäoliselt ei asu sa kunagi teele.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere finantsplaan 2010 – Juuni tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Veidi enam kui kuu aega tagasi asusin ma meie perele tegema esimest põhjalikumat finantsplaani. Plaani algusajaks võtsin 2010 II poolaasta, ehk siis täna lõppev juunikuu oligi esimene periood minu plaanis.

Miks peaks keegi tegema finantsplaani?

Plaan on absoluutselt hädavajalik selleks, et talletada konkreetselt kirjalikult viis kuidas ja millal ma jõuan punktist A punkti B.

Ilma plaanita kukuvad kõik sellised vähegi keerukamad algatused haledalt läbi, sest ununeb siht, ununevad kokkulepped mida sa iseenda või teistega tegid, ununevad tegevused mida sa plaanisid eesmärkide saavutamiseks teha ja kaob ära kontrollimise võimaus saavutatu ja eesmärkide vahel. Mis aga võib-olla isegi kõige tähtsam – kaob võimalus midagi järgmisel korral paremini teha.

Kõik inimesed on kogenud seda, et olete unistanud mingi asja saavutamisest aga selleni jõudmine võttis väga palju kauem aega kui alguses arvasite või ei täitunudki teie plaan kunagi. Sellisel puhul on enamusel juhtudest tegemist just sellega, et on juhtunud mõni järgnevatest asjadest:

  • Teie eesmärk ei olnud hästi püstitatud. Siin kasutatakse tihti väljendit SMART (tõlkes tark). See tähendab, et heas eesmärgipüstituses on mõeldud 5 asja peale:
    1) eesmärk peab olema spetsiifiline ehk käima mingi konkreetse olukorra saavutamise kohta
    2) eesmärk peab olema lihtsasti mõõdetav ehk see peab olema numbriliselt mõõdetav või soovitava olukorra saavutamine peab olema jah/ei küsimusega vastatav
    3) eesmärk peab olema saavutatav ehk sul peab olema viis nendeni jõudmiseks (mingi tegevuste jada, mille tulemusena eesmärgile läheneda)
    4) eesmärk peab olema realistlik ehk sa pead ise (koos teiste pereliikmetega) uskuma, et see on saavutatav
    5) eesmärgil peab olema konkreetne tähtaeg, sest vastasel juhul lükkad sa eesmärgini jõudmise tegevusi lõputult edasi

  • Tegevused, mis te eesmärgini jõudmiseks välja mõtlesite, olid liiga suured ja mahukad. Hakake pihta kõige lihtsamatest ja kergematest tegevustest. Prioriteete võib seada ka sellise kulude ja prioriteetide maatriksi abil.
  • Te ei tegele asjaga regulaarselt. Mingit olulist edu pole võimalik saavutada kui te mõtlete enda eesmärkidele ja nende täitmise viisidele vaid korra kvartalis või aastas. Loomulikult otsime me alati vabandusi ebameeldivate asjadega mitte tegelemiseks aga tuleb mõista, et edusammud ei tule ilma mingi panuseta.

Meie pere finantsplaani esimesed sammud – Juuni 2010

Nagu eelpool mainitud, siis koostasime Bretiga meie perele finantsplaani alates juunikuust. Täna on juuni viimane päev ja paras aeg on teha esimene kokkuvõte tulemustest. Millised olid eesmärgid, milline oli plaan, millised tulid tulemused ja mida sellest tegevusest õppisime järgmiseks perioodiks, et meie planeerimisprotsessi veelgi parendada?

Eesmärgid

Esimeseks eesmärgiks meie finantsplaanis on leida võimalus finantseerida õhk-vesi soojuspumba ostu, ilma investeeringutesse suunatavate summade ära võtmata. Selleks ostuks, me peame küll tunnistama, oleme me planeerima hakanud häbematult hilja aga parem hilja kui mitte kunagi. Igal juhul on puiduküttevõimalused meie perele väga aktiivse eluviisi tõttu jäänud väga ebamugavaks ja oleme otsustanud paigaldada lisaks puiduküttekatlale õhk-vesi soojuspumba enda küttesüsteemi.

Plaan

Esiteks – plaani koostasime me Excelis, kopeerides sinna lihtsalt Rahakoolist pärit pere-eelarve kulude ja tulude numbrid. Võrdluseks jätsime tabelisse alles need eelarveumbrid, mis olidki plaanis enne seda, kui me mingist täiendavast kokkuhoiust üldse rääkima hakkasime.

Teise tegevusena täiendasin faili tuleviku suunal – lisasin sinna sarnaselt praegusele eelarvele veel umbes 50 aasta kulude ja tulude ja investeeringute numbrid. Inflatsiooni ja palgatõusu ei arvestanud, sest oleme päris ausad – kumbagi neist ei tea me täpselt ette ja mõlemad võivad teise mõju üsna ära nullida.

Kolmandaks oli nüüd mul võimalus näha seda, et milline saab olema vaba raha meie perel igal aastal ja kokku kumulatiivselt.

Neljandaks lisasime plaani erinevad lühi, kesk ja pikaajalised eesmärgid ja unistused, mille teostamiseni me jõuda soovime.

Viienda ja viimase tegevusena planeerimise faasis algas nüüd kõige tõsisem ja põnevam töö – kuludest piisava hulga raha vabastamine ja seeläbi võimalikult positiivse rahavoo tekitamine, et meile sobivas tempos rahaliste eesmärkideni jõuda.

NB: Selle viimase faasi juures ongi täiesti normaalne, et kõigepealt tabab teid suur šhokk ja reaalsus virutab teile labidaga kuklasse – vaba rahavoog pole kunagi nii suur nagu te oleks lootnud. Teine šhokk on see, kui proovite ilma kulusid kärpimata oma eesmärgid tabelisse paigutada nii, et te nende täitmiseks laenu ei peaks võtma. Siinkohal kisub asi tavaliselt üsna masendavaks ja tekib suur soov kogu asi pooleli jätta ning püss (Exceli fail) põõsasse visata.

Kui nii juhtub, siis ärge heitke meelt – te olete siiski õigel teel ja teie vahepealne järeldus, et elu ilma laenu võtmata polegi võimalik, on siiski veidi ennatlik. Tuleb asuda lihtsalt järgmise paratamatu punkti kallale – kulude vähendamine ja tulude suurendamine. Tavaliselt on kulusid vähendada kordi lihtsam kui tulusid suurendada.

Proovige oma planeerimisfailis numbritega mängida nii, et te mitte ei loobu kõigist eesmärkidest (mis oleks nukker) vaid vähendate niipalju kulusid, kuni tekitate vaba rahavoo eesmärkideni jõudmiseks teile sobiva aja jooksul. Kusjuures, ärge proovige selle kulunumbrite optimeerimise juures kohe hakata ette kujutama, et kas elu ikka on võimalik peale sellist kärpimist, vaid keskenduge rohkem plaani valmis saamisele. Te ei oskagi ette kujutada kuidas on hakkama saada 10%, 20%, 30% või 40% väiksemate kulutustega kui te seda varem proovinud pole.

Tulemused

Peale plaani tegemist on tähtis vaadata seda, millised tulid tegelikud tulemused võrreldes teie varasema plaaniga. Ega siin muud polegi, kui oma kuisest kulude aruandest võrrelge eelarve ja tegelike numbrite erinevust ja mõelge mis on iga suurema erinevuse taga.

Meie pere kulude optimeerimise esimese perioodi (Juuni 2010) tulemused on näha järgnevalt graafikult:

Suurimad ülekulud:

  • Mänguasjad – 142% rohkem planeeritust (Põhjus: Janari emotsioonost Schipoli lennujaamast Hollandis – Petshopid tütrele:)
  • Perioodika – 81% rohkem planeeritust (Põhjus: Mõnede raamatute emotsioonostud)

PS: Ehkki ka elekter paistab olevat üle eelarvestatu, siis tegelikult on siin põhjuseks mitte päris õigel ajal energianäidu teatamine ja seetõttu kompenseerib seda kulunumbrit järgneva kuu jooksul oluliselt väiksem arve. Sarnane lugu on koju ostetava toidu ja joogiga – seda kompenseerivad teataval määral väljas söödud toidukorrad.

Suurimad kokkuhoiud:

  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu
  • Trennid – 100% kokkuhoidu
  • Õppevahendid – 100% kokkuhoidu
  • Ravimid ja arstitasud – 85% kokkuhoidu
  • Bensiin – 75% kokkuhoidu
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 68% kokkuhoidu
  • Väljas käimised, kino, teater jms – 56% kokkuhoidu

Saadud õppetunnid

No kahtlemata kõige esimene õppetund meie jaoks oli see, et vähesegi pingutuse juures on võimalik kulusid kokku hoida.

Kõigepealt tegime me plaani, kus plaanisime kokku hoida 14% kuludest. Ei tasu ära unustada, et sellel hetkel kui me pere-eelarvet pidama hakkasime, siis tegelikult toimus juba esimene kulude kontrolli alla võtmine, mis isegi tollal raske tundus:)

Saavutus oli aga see, et me mitte ei hoidnud kokku ainult planeeritud mahus, vaid ületasime seda ja tegelikult vähendasime üheainsa kuuga oma kulusid 28%! Seejuures tegime me mitmeid ühekordseid kulutusi, nagu kulud aia korrastamiseks ja talveks küttepuude ostmine.

Teine õppetund/meeldetuletus vähemasti minule oli see, et lapsel oli juuni kuu jooksul sama palju rõõmu emme ostetud mänguasjadest kui minu ostetud mänguasjadest. Ainus vahe oli selles, et mina kulutasin 10 korda nii suure summa kui emme:)

Lõpetuseks

Oma perele finantsplaani tegemine on nagu perele peavarju muretsemine – kaitseb sind vihma ja tuule eest ning annab meelerahu öösel magamise ajal. Soovitan kindlasti aeg leida ja sellega algust teha – muul juhul võin julgelt väita, et te ei jõua kindlasti mitte kunagi oma eesmärkide ja unistuste täitumiseni.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.