Sildiarhiiv: laen

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

2 aastat finantspommist

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/

Fikseerimata Euriboriga laenude intressimäär

Täpselt kümne päeva pärast on jälle käes fikseerimata euribori määraga laenude intresside üle vaatamises kuupäev, ehk siis 15.detsember.

Nagu me kõik teame, siis on euribor vahepeal teinud veel läbi mõningase languse. Kui palju mõjutab see viimane 1.472% pealt näiteks ütleme 1% peale kukkumine kuiseid ja aastast tagasimakset siis, kui laenatud on näiteks üks miljon (1 000 000) krooni?

6 kuud tagasi:

Laenusumma: 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 2.072% (panga marginaal 0.6%)
Kuine tagasimakse: 4 274 krooni

ja nüüd:

Laenusumma 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 1.600% (see on näide, hetkel on euribor isegi natuke alla 1%)
Kuine tagasimakse 4047 krooni

Sääst kuus: 227 kroon
Sääst aastas: 2724 krooni

See sääst pole nüüd küll enam kuigi suur, sest proportsionaalselt avaldab euribori vähenemine nüüd palju vähem mõju intressimäärale kui aasta tagasi näiteks. Siiski on mul jätkuvalt hea meel, et ta siiski on vähenenud. Tegelikult pole küll reaalne, et ta sellisele tasemele pidama jääb ja kindlasti hakkab ta tõusma ülespoole tagasi niipea kui reaalmajanduses ka asjad vähegi hoogu hakkavad sisse võtma jälle.

Seniks nautigemgi siis neid ilusaid väikeseid intresse!

(arvutustes kasutasin Swedbank’i laenukalkulaatorit, Tänan Swedbank)

Minu finantsajalugu [kolmas osa]

Auto, pere, maja ja laenu (nalja) nabani

Ilma silma pilgutamata ning hetkegi kõhklemata võtab noor inimene kellel puudub normaalne finantsharidus endale autoliisingu, kodulaenu, väikelaenu ja krediitkaardi või lausa mitu. Usud, et kui pank arvutab sinu eest välja kas sa võid laenu võtta, siis võidki võtta, sest kõik on järelikult enamvähem korras sinu finantsidega. Lisaks kõigele tahad sa ju kõiki neid asju endale!

Pangaarvele laekuvad suured laenatud summad mille eest lisaks maja ehitamisele on kalduvus ka endale ühte-teist muud “vajalikku” lubada. Esimest korda elu jooksul pole peaaegu aasta aega üldse mingit hirmu selle ees, et kontolt raha kuu lõpus otsa saaks.

See tekitab nüüd veelgi võltsima tunde, et fiantsasjad on korras, kui kunagi varem. Kõik pole ammu korras – kulud on nüüd kordi suuremad kui tulud ja kõike seda saab vabandada enda jaoks sellega, et majaehituse ajal kulubki palju raha ju.

Arvamus elust: “Kui majaehitus on läbi ja selle peale enam ei kulu raha, siis hakkab jälle kõik iseenesest paremaks minema. Palk on samuti kogu aeg tõusnud.”