Sildiarhiiv: maja

Elektrienergia säästmine

Juba mõnda aega olen aktiivsemalt tegelenud elektrienergia säästmisega enda koduses majapidamises.

Täna võtsin vaatluse alla valgustuse.

Millisest hulgast pirnidest jutt käib

Mul on erinevates lampides väga erinevad pirnid ja seetõttu pole kohe kiiresti võimalik ega otstarbekas kõike igal pool vahetama asuda. Loomulikult tuleb alati alustada kõige vähem vaeva ja raha nõudvatest tegevustest ning mis samas toovad kõige rohkem tulu:)

Üleüldse on mul muidugi ilmselt keskmisest rohkem valgusteid majas, sest millalgi projekteerimise ajal tundus olevat see hea mõte panna näiteks ka WC-sse ja esikusse ikka 2 lampi, mitte üks. Kui kokku lugeda, siis peaks mul olema hetkel:

60W hõõglampe – 33tk
50W halogeene – 10tk
40W halogeene – 8tk
20W päevavalguslampe – 6tk
20W hõõglampe – 4tk
20W halogeene – 4tk
11W säästupirne – 13tk (välivalgustuseks) 

See teeb kokku 78 erinevat pirni/lampi minu majapidamises!

Millised pirnid ma vahetama peaks

_A280085Kõndisin niisiis paberi ja pliiatsiga mööda maja ringi ning kaardistasin algatuseks need pirnid, mis on kõige tavalisema E27  sokliga. Kõige rohkem kasutame valgustust koridoris, kabinetis, köögis, elutoas ja teise korruse hallis. Kusjuures ilmselt lambipirnide puudusel oli mul teisel korrusel kasutusel ka kaks 200W hõõglampi 🙂 Need loomulikult tuli esimesena välja visata. Ülejäänud hõõglambid olid kõik 60W.

Tasuvuse arvutus

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Tavaline kasutusaeg: kell 18-24
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh = 1,74 krooni/kWh
Keskmine kasutuse kestvus enamvalgustatavas kohas: 2 tundi päevas

Säästupirni hind: 49 krooni

Vana hõõglambi võimsus: 60W = 0,060kW
Uue säästupirni võimsus: 9W = 0,009kW

Vana hõõglamp kulutas: 0,060 x 2 x 1,74 = 0,2088 krooni/päevas
Uus säästupirn kulutab: 0,009 x 2 x 1,74 = 0,0313 krooni/päevas

Sääst päevas ühe säästupirni kasutusele võtust: 0,2088 – 0,0313 = 0,1775 krooni/päevas

Ühe säästupirni tasuvusaeg: 49 / 0,1775 = 276 päeva

Arvutus on lihtsustatud, sest nädalavahetusi pole arvestatud soodsamaks ja talveaja kehtimisel algab soodsam aeg juba kell 23:00, aga see mõjutab tulemust liiga vähe, et seda siinkohal arvesse võtta.

Uute säästupirnide ost

Üldiselt olen ma millalgi ostnud üsna kalleid ~100 krooni maksvaid ilusaid hõõglambikujulisi pirne terve hunniku aga nood läksid miskipärast üsna kiiresti mul kõik läbi. Ilmselt oli põhjus ka minus endas, sest ma ei teadnud tollal, et enamusi säästupirne ei tohi elektrooniliselt lülitada, ehk et siis neid ei saa kasutada välivalgustuses, kus pimedalüliti neid ise sisse lülitab – lähevad ruttu läbi. Teise portsu säästupirne ostsin nii odavaid kui sain ja nood on pidanud juba mitu aastat õues vastu mul.

_A280084Seega otsustasin ka seekord osta võimalikult soodsaid pirne ja mitte panustada kõige kallimate pirnide pikemaajalisele vastupidamisele.

Ostsin 15 uut säästupirni tuppa. Koguhind oli 695 krooni – see teeb ~46 krooni ühe pirni hinnaks. Kõik pirnid olid 9W või 11W võimsusega. Eks näis kas kusagil jääb pimedaks ka ja on vaja võimsama vastu vahetada hiljem.

Minu oletustele tuginedes võiks nüüd elektriarved väheneda mul 60-80 krooni kuu kohta. Samas muidugi on talv tulemas, ning elektriarved suurenevad seetõttu niikuinii aga ehk siis on sellel talvel natuke väiksemad kui eelmisel:)

Elame näeme…

Sarnasel energiasäästu teemal kirjutatakse ka siin blogis.

Minu finantsajalugu [kolmas osa]

Auto, pere, maja ja laenu (nalja) nabani

Ilma silma pilgutamata ning hetkegi kõhklemata võtab noor inimene kellel puudub normaalne finantsharidus endale autoliisingu, kodulaenu, väikelaenu ja krediitkaardi või lausa mitu. Usud, et kui pank arvutab sinu eest välja kas sa võid laenu võtta, siis võidki võtta, sest kõik on järelikult enamvähem korras sinu finantsidega. Lisaks kõigele tahad sa ju kõiki neid asju endale!

Pangaarvele laekuvad suured laenatud summad mille eest lisaks maja ehitamisele on kalduvus ka endale ühte-teist muud “vajalikku” lubada. Esimest korda elu jooksul pole peaaegu aasta aega üldse mingit hirmu selle ees, et kontolt raha kuu lõpus otsa saaks.

See tekitab nüüd veelgi võltsima tunde, et fiantsasjad on korras, kui kunagi varem. Kõik pole ammu korras – kulud on nüüd kordi suuremad kui tulud ja kõike seda saab vabandada enda jaoks sellega, et majaehituse ajal kulubki palju raha ju.

Arvamus elust: “Kui majaehitus on läbi ja selle peale enam ei kulu raha, siis hakkab jälle kõik iseenesest paremaks minema. Palk on samuti kogu aeg tõusnud.”