Sildiarhiiv: masendav

Sulgemispaelaga prügikotid

Normaalsete sidumispaeltega prügikott

Mõned head aastat tagasi ilmusid poelettidele müügile uuenduslikud – sulgemispaeltega prügikotid. Need on väga mugavad kasutada võrreldes ilma paelata prügikottidega. Saad prügikoti rohkem täis panna, saad seda mugavamalt tõsta ning esteetiliselt sulgeda.

Nüüd on “inseneridest” soss-sepad aga suutnud juurutada säästuversiooni sellest suurepärasest innovatsioonist. Sidumispaelad ei tee prügikotile servas enam täit tiiru peale, vaid lõpevad kusagil poole peale ära. Nii on ilmselt andnud kokku hoida mõnikümmend sentimeetrit seda kilepaela.

Tulemuseks on see, et niikui paeltest sikutama hakata, rebenevad need koti küljest lihtsalt ära. Tõmbejõud millega paelad küljest rebenevad polnud igatahes isegi piisav selleks, et kinni tõmmata paberiga täidetud prügikotti. Raskemal prügikotil, kus olmeprügi sees oli, tulid sangad kohe küljest.

Soss-seppade sitanikerdis

Soss-seppade versioon säästuinnovatsioonist on näha alumisel pildil. Väga kahju on mul sellest, et mul pole alles seda silti, mis toote peal oli. Igal juhul kontrollin ma järgmine kord prügikotte ostes, et nad poleks mustad, roheliste sangadega kotid. Neid ma ei riski osta.

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Eesti finantssektori õppetund

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

Nädala palga teenimine – SMS laenuga

“Nädala palga teenimiseks kulub aega sama palju kui ilmateate ette lugemiseks”.

Sellise lausega reklaamib vähemalt ühes populaarses raadiojaamas üks SMS laene pakkuv firma enda teenust. Parimal juhul ajab see mõnedel inimestel lihtsalt südant pahaks, aga halvimal juhul on see minu meelest ka täiesti eksitav reklaam. Mis siis kui mõni inimene arvabki, et see ongi “palk” mida saab teenida mõne minutiga. Kuidas võib SMS laenu kohta avalikult reklaamis öelda PALK?

Kuulsin hiljem ka mingit jõulukingituste teemaga sarnast reklaami, aga tolle sõnastus ei jäänud meelde ja ei hakka siinkohal huupi pakkuma.

Igal juhul on see minu meelest äärmiselt ebaeetiline ja ebakorrektne reklaam. Isegi siis kui see laenu pakkuv firma võib enda jaoks lohutada asja nõmedat maiku sellega, et sellise reklaami ohvritele ongi selline laen “paras palk”!

Minu finantsajalugu [neljas osa]

Valus tõde rahast ja pimeda ajajärgu lõppmäng

Ka suur summa pangaarvelt saab otsa ootamatult ja kiiresti ning jõudmata ka realiseerida kõiki neid plaane mis selle rahaga on olnud. Kui oled pangale võlgu mitmeid laene, krediitkaardid on tühjad ning pangaarve nullis siis jõuab kätte üsna masendav hetk. Oled olnud suvepuhkusel, kulutanud kogu raha ära varem kui seda oleks võinud teha ning järgmisel palgapäeval saad palka ainult niipalju, et kogu sissetulek läheb kohe laenumakseteks.

Kui sellel masendaval hetkel tekib sul mõni ootamatu lisakulutus, nagu näiteks autoremont, siis viimase asjana oskad veel ainult panga kodulehele logida ning klaasistunud pilguga vajutada avalehel ilutsevale väikelaenupakkumisele. Selle intress on sama suur kui krediitkaartidel aga midagi pole enam teha.

Normaalne mõistlik inimene ei lähe ju ometigi kusagile mujale raha küsima, rääkimata lahenduse küsimisest enda probleemile. Õige jah – probleemi pole ju veel tuvastanudki keegi.

Ja siis jõudis võidujooks raha, asjade, elu ja ajaga finišisse. Pank ei pidanud mind enam laenukõlblikuks ja ei laenanud mulle enam raha.

Võidujooks mis oli alanud rahulikult, kestnud ligikaudu 10 aastat ja lõppenud väga korraliku spurdiga oli läbi. Valitses üldine motivatsioonilangus mu elus ja seistes nüüd kuristiku serval, oli edasiminekuks ainult üks suur samm maad…

Arvamus elust: “Midagi siin maailmas, minu elus, minu teadmistes ja käitumises on VÄGA valesti! See ei saa olla normaalne, et isegi kui mu palk kasvab 10 korda, ei jätku sellest mu kulude katmiseks”