Sildiarhiiv: Pere-eelarve

meie pere 2014 finantsnäitajad

Kuna pisipoja kasvamise kõrval on aega kõigeks ülivähe, siis 2014 lõpu kokkuvõtteks ei hakka pikka juttu ajama…

Arvutan endalegi esimest korda mõned näitajad ja suhtarvud välja. Täitsa põnev:)

  • Passiivse tulu osakaal sissetulekutest – 10,9% @ 2014a.
  • “Säästetud” osakaal aktiivsetest sissetulekutest – 26,8% @ 2014 a. (27,5% @ 2013 a.)
  • “Hädavajalike” kulude osakaal kogukuludest – 45% @ 2014 a.
  • Omakapitali mahu kordaja (“hädavajalikke” kulusid on omakapitalina) – 6,5 aastat @ 2014 a.
  • Passiivse tuluga kaetud “hädavajalik” tarbimine – 33,5% @ 2014 a.
  • Kuine passiivne tulu – 430€/kuus @ 2014

Suhtarvud baseeruvad sellel rahavoo postitusel.

Väike vaade 2014 aasta rahavoole näitab seda, et ainus kuu negatiivse rahavooga oli august. Ülejäänud kuudel kulus vähem kui teenisime.
PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta rahavoog

 

2014 kulude jaotuse kommentaariks võib paar asja välja tuua:

  • Veebruaris olid meil pulmad
  • ~2500€ kulus hambaravile
  • Tavapärasest enam kulus mööbli ostmisele raha
  • Tavapärasest heldemad olime vist kinkide tegemisel:)

PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta pere-eelarve kulude jaotus

10 kuud pausi eelarvestamises

2012 aasta maikuus juhtus nii, et jätsin pere-eelarve jälgimise pooleli.

Põhjuseks oli see, et üks tähtsam valdkond mu elus nõudis rohkem tähelepanu kui see, et mul rahaliselt asjad korras oleks. Võib öelda, et Maslow tegi oma töö ja pere-eelarve jälgimise ega ka sellest hoolimise jaoks ei jäänud üle ei energiat ega motivatsiooni. Rahustasin ennast, et nii vahest juhtub lihtsalt ja kunagi tuleb aeg kui saan jälle asjad tagasi toimima.

Nüüd on siis viiendat kuud pere-eelarve jälgimine ja juhtimine jälle kontrolli all ja selles osas hingerahu tagasi. Natuke imelik tunne on kusjuures seoses sellega, et vahepealse 10 kuu raha liikumisest ei tea mitte midagi. Mõni üksik suur väljaminek tuleb küll kohe meelde aga üldiselt pole mingit ettekujutust kuhu sissetulek läks. Huvitav on mõelda, et vanasti, enne kulude ja tulude jälgimist, oli üldse võimalik rahulikult elada… peab ikka paika, et “ignorance is bliss”:)

Vahepeal on veel aega ära võtnud ka magistratuuri õppeainete läbimine ja mõned keerulisemad ja aeganõudvamad muudatused töö juures. Lisaks teab vist igaüks, kes on mõned aastad mingil teemal bloginud, et vahepeal tuleb loovuse kriis peale ja justkui ei taha enam samal teemal kirjutada. Ise ma mõtlen, et siis ongi paras aeg paus teha või ära lõpetada asi – ei ole mingit vajadust ega mõtet sundida ennast vägisi midagi sellist tegema.

Nüüd on mõnda aega aga järjest peale tulnud sellist tunnet, et midagi tahaks jälle välja öelda finants- ja majandusteemadel. Olgu selleks pere või mõne suurema üksuse rahaline majandamine, ikka kohtab erinevaid huvitavaid “juhtumeid” mida kohe tahaks natuke analüüsida ja lahata…

Mõned teemad näiteks millest tahaks kindlasti kirjutada:

isepankur ja omaraha keskkonnad ja seal investeerimine (mis seis on investeeringutega, kuidas on läinud jne.)

II samba pensioni kogumine (üle 10 aasta kogumist on täis)

Elukindlustuse vajadus ja mõttekus (millisel juhul ja kui suures ulatuses mina kindlustaksin või kindlustanud olen)

Kiirlaenude küüsis olevad inimesed (mõned isiklikud kogemused kuidas situatsiooni analüüsida ja planeerida olukorrast välja pääsemist)

Elukaaslasega raha ühine haldamine ja mida ma sellest õppinud olen

Lastele taskuraha andmine (mis süsteemiga arvutada, kui palju, mis tingimustel jne.)

Investeerimisest (Kuidas läheb näiteks lapse koolifondil või mõnel minu Tallinna Börsi aktsial)

Millise summa eest oleks optimaalne osta auto (Kas osta välja või liisida. Siin kindlasti ei tule ühest vastust vaid pigem sihiks mingit abivahendit arutlemiseks)

Raha teenimine lisaks palgatööle või ettevõtlusega alustamine (Enda kogemuste pealt – kuidas pihta hakata, mida vältida võiks, mis on kerge ja mis on raske)

Enda ökoloogilisest jalajäljest (ja selle vähendamise võimalikkusest)

Kirbukalt asjade ostmisest ja müümisest (ja miks mind see üldse huvitab)

Sekka mõni ülevaade pere-eelarve pidamisest ja kulude optimeerimisest

 

Sellised mõtted siis tulevikuks. Võimalik, et taaskohtun mõnede vanade lugejatega. Võimalik, et otsimootorid toovad siia ka uusi huvilisi… Igal juhul on mul huvi ja vajadus mõnedest asjades siin jälle “suu puhtamaks rääkida” ja heal juhul ka diskussiooni tekitada.

Kõigile head südasuve ja peatse “lugemiseni”:)

Janar Eit Hiiumaal 2013

Unistamine ja unistuste täitmine – vajalik pere-eelarve pidamisel

Enda finantsasjade organiseerimise ja pere-eelarve pidamise jooksul on mind korduvalt tabanud motivatsioonipuudus.

Motivatsiooni tekkimine ja esimene level

Enne seda, kui me oma pere finantsasju väga hästi ei planeerinud oli motivatsioonipuudus põhiliselt tingitud sellest, et asjad polnud hästi ja seetõttu oli selle valdkonnaga ebameeldiv ja ebamotiveeriv tegeleda. Sellist suhtumist olen ka väga paljude teiste inimeste puhul näinud – mida sa ikka planeerid kui lihtsalt rahapuudus on! Polegi ju midagi planeerida.

Siis vahepeal oli periood, kus pere-eelarve pidamine ja finantside planeerimine motiveeris iseenesest seda tegevust tegema. Nägid kuidas asjad läksid järjest paremaks ja kuidas mured ja probleemid rahaga kimbutasid järjest ja järjest vähem. Raha peale mõtlemine ja sellega käitumine muutusid ja see protsess motiveeris meid iseenesest.

See periood aga saab läbi. See saab läbi siis kui miski selle tegevuse juures ei üllata või ei paku enam nii suurt põnevust. Loomulikult on väga hea kui enne seda hetke oled enda finantsasjade eest hoolitsemise omale harjumuseks muutnud. Siis ei suuda sa seda enam nii kergesti ära lõpetada. Sa mäletad veel liiga hästi, et kui paha oli elada üldse ilma planeerimata.

Motivatsiooni teine level

Kui motivatsioon hakkab vähenema ja sa tunned, et enda finantside planeerimine on justkui muutumas kohustuseks tuleb lihtsalt selle tegevuse jaoks motivatsiooniskeem ümber mõelda.

Mis võiks olla selleks “teise leveli” motivatsiooni allikaks?

Minu arvates tuleb vaadata sellel hetkel tõsisemalt nende kaugemate väärtuste ja eesmärkide poole, millest me unistame või unistanud oleme.

Selleks, et midagi naudinguga teha, on väga oluline teada miks seda teha vaja on. Selleks, et pikaajaliselt oma finantsasju korras hoida on seega sarnaselt paljude muude tegevustega teada, milleks ma seda tegema peaksin.

Unistuste realiseerimisega on selline tore asi, et ma pole veel kohanud inimest kes saaks öelda, et on kõik oma unistused täitnud. Maailma rikkamatel inimestel on tõenäoliselt rohkemgi unistusi kui vaesematel.

Vajalik on aga unistada neist asjadest, mille täitumisse me ise usume! Kui ma unistuse täitumisse ei usu, siis on see mõttetu unistus. Sellised võib peast välja visata või siis tegeleda sellega, et kuidas ma saaksin sellesse uskuma hakata.

Seega on sul vaja pere-eelarve pidamiseks ja finantsplaneerimiseks unistada! Ja siis neid unistusi täita ja seejärel ongi nagu võluväel olemas sul uus motivatsioon selleks tegevuseks:) Sa taipad, et kui planeerid oma finantsasju, siis on paljusid unistusi lihtsam täita. Võib-olla saad tänu paremale rahalisele seisule täita neid kiiremini.

Loomulikult ei ole paljud unistused üldse rahaga seotud ja nende teostust ei piira seega ka sinu rahaline seis. Neist unistustest ma siinkohal ei rääkinudki. Pigem neist, mille jaoks siiski tihtilugu on raha vaja – hobid, reisimine, meelelahutuse ja kultuuri tarbimine…

Meie unistused

2011 aasta oli meie jaoks Bretiga mitmete selliste toredate (aga ka raha maksvate) unistuste täitumise aeg. Mina sain lõpuks omale Mac arvuti, mille ostmist ma olin aastaid edasi lükanud… Bret tegi ära mootorratta load, ostis endale kauni ratta ja ei jõua tõenäoliselt ära oodata, millal ükskord kevad saabub, et oma sõbrannadega koos cruisima minna:) Meie pisitütar kogus peaaegu aasta aega raha, et osta endale “Tillupets” – see on üks pehme mänguasi, millesse ta ilmselgelt nii armus, et ta oli nõus münt-mündi haaval koguma 29€ selle ostmiseks. Minulgi võttis pisara silmanurka peaaegu kui ta selle lõpuks kätte sai ja õnnest säras:)

Ahjaa – kõik need asjad ostsime loomulikult säästetud raha eest:)

Bret oma “uue kallimaga” Leedus treileri peal:)

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Ebaõnnestumine

Michael Jordan on üks kuulsamaid korvpallureid NBA ajaloos. Ta on öelnud:

“Ma olen visanud mööda rohkem kui 9000 viset oma karjääri jooksul. Ma olen kaotanud 300 mängu. 26 korral on mulle usaldatud viimane võimalus teha vise, mis tooks võidu ja ma olen selle mööda visanud. Olen ebaõnnestunud kordi ja kordi oma elus. Ja see ongi see, millepärast ma õnnestun.”

Kui sa ebaõnnestud, siis on sul kaks võimalust. Jääda ohvrina maha lamama ning anda alla. Või sa ei anna alla ning proovid edasi. Esimene võimalus ei vii eduni.

Kaks esimest korda kui ma kõrgkooli õppima asusin ma ebaõnnestusin. Ained ei meeldinud ja mul polnud põnev ja ma ei suutnud ennast õppima motiveerida. Kolmandal korral teadsin väga täpselt mida tahan ja lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide ja turundusinseneri eriala 2010 aastal.

Enne 2008 aastat proovisin korduvalt oma rahaasju kuidagimoodi kontrolli alla saada. Sellest ajast on mitmed exceli failid mulle mu ebaõnnestumisi meenutamas. Iga kord jätkus motivatsiooni ja järjepidevust vaid kolmeks neljaks kuuks ja asi jäi pooleli. 2008 sügiseks olin õppinud midagi oma varasematest ebaõnnestumistest ja valmis Rahakool, mida siiamaani kasutan väga suure rõõmuga.

2003 aastast alates olen katsetanud kuidas on raha teenida veebilehtede tegemisega, 3D disainimisega, juhtimisalase nõustamisega, tarkvara edasimüümisega, koolitamisega. Ebaõnnestunud projekte on umbes kümmekond kindlasti. Oma “muusat” pole ma tänaseni leidnud aga ka praegusel ajal on mitmed erinevad projektid katsetamisel ja ma tunnen, et ma pole enam kaugel sellest kui saan tööle täpselt sellise äri, mis on mulle põnev, milles oman väga häid oskusi ja mida on teistele väga vaja.

Isegi paarisuhe on läbi elanud raskemaid ja väga raskeid aegu. On olnud aegu kus probleeme on rohkem kui rõõmsaid hetki. On olnud aegu kus tulevikusoovid ja väärtused on olnud väga erinevad. Paljud väljakutsed on tundunud ületamatud ja motivatsioon asju korda teha on olnud teinekord olematu. Kõik see on aga teinud meid targemaks, tugevamaks, hoolivamaks ja õnnelikumaks täna kui kunagi varem.

Iga ebaõnnestumine on vundament edasistele õnnestumistele kui sellest ainult ise aru saada. Kui mossitada ja alla anda siis lood vundamenti edasistele ebaõnnestumistele. Kui mõelda peale igat ebaõnnestumist, et mis läks valesti ja mida järgmisel korral saad paremini teha, on pidevalt paranevad tulemused lausa paratamatud. Tähtis on teadlikult mitte mõelda ebaõnnestumisest kui lõplikust tulemusest.

Thomas Alva Edisoni kuulus ütlus lambipirni leiutades:

“Ma ei ole ebaõnnestunud, ma olen avastanud 10 000 viisi mis ei tööta.”

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Lõpetasin eile Bodo Schäferi raamatu “Tee finantsvabadusse” lugemise. See raamat on kindlasti üks selliseid, mida ma tulevikus kunagi meenutan ja mõtlen sellele, milliseid teadmisi ma just sellest raamatust päris esmakordselt omandasin.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus –

Info asjakohasus Eesti lugejale –
Motivatsiooni tekitav –
Hind (227 krooni)

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut kindlasti lugeda 4 põhjusel:

Esiteks: Raamatus on hästi palju ülesandeid, mida autorpalub teha otse lugemise vahele. Väheneb võimalus, et loed raamatu läbi ja siis unustad enamuse asjadest, mida palutakse endal järele proovida, üldse teha.

Teiseks:Kasutatakse mitmeid kontroll-nimekirju iseenda kohta rohkem teada saamiseks. See aitab vastata küsimustele, millele sa muidu vastata ei oskaks või valesti vastaks tõenäoliselt.

Kolmandaks: Enda saatuse eest vastutuse võtmise tähtsus on väga hästi lahti seletatud ja selle reaalseks läbiviimiseks on raamatus head nõuanded.

Neljandaks: Kummutatakse mitmeid müüte ja tõekspidamisi. Käsitletakse paljusid taksitusi ja küsimusi, mis meie finantsvabaduse teele kindlsti tekivad.

Iga peatüki lõpus on “Kokkuvõte kõige olulisematest mõtetest”, see teeb terade leidmise väga lihtsaks ning aitab mõelda sellele, et mis igas peatükis öelda taheti.

Tsitaat raamatu üheteistkümnendast peatükist:

Selleks, et ellu jääda, peame õppima. Et finantsiliselt vabaks saada, peame õppima. Isegi selleks, et finantsiliselt vabaks jääda, peame me õppima. Õppimine tähendab erinevuste märkamist. Alles siis, kui te erinevusi näete, saate tarku otsuseid langetada.

Ülevaade sisust

Tänaseks on selle raamatu muretsenud endale umbes 2,5 miljonit inimest, see on tõlgitud 20 erinevasse keelde ja seega on sellest saanud viimase 50 aasta maailma üks edukamatest rahateemalistest raamatutest.

Raamatus on küll tavapäraselt kaetud kõik finantsnõuanded – säästmisest kuni investeerimiseni välja, kuid nende lugemine ei mõju kuivalt ja igavalt. Suure hulga uue materjali sees, on isegi põhiteadmisi omavale inimesele, palju uut ja huvitavat lugemist. Eriti just niiöelda “nippide ja trikkide” osas.

Raamatus tegeletakse kõigile meie rahalistele ja rahasse suhtumise probleemidele põhjuste otsimisega, mitte pelgalt õpetustega, kuidas ühte või teist asja paremini teha. Autor annab meile õnge, mitte ei toida meid kaladega.

Põhialused

  1. Mida te tegelikult tahate?
  2. Mida tähendab vastutus?
  3. Kas üks miljon on ime?
  4. Miks rikkaid inimesi rohkem ei ole?
  5. Mida te tegelikult rahast arvate?

Praktiline juhtnöör esimese miljonini jõudmiseks

  1. Võlad
  2. Kuidas te oma sissetulekut suurendate
  3. Säästmine – endale palga maksmine
  4. Liitintressi ime
  5. Põhimõtted investoritele ja rahastajatele
  6. Finantskaitse, finantskindlus ja finantsvabadus
  7. Teejuht ja ekspertide võrgustik
  8. Te võite raha külvata

Väljavaade: kuidas nüüd elu edasi läheb?

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (227,10 krooni)

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Lõpetasin täna Louis Scatigna kirjutatud ja Äripäeva kirjastuse tõlgitud raamatu “Finantsdoktor” lugemise.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus  –
Info asjakohasus Eesti lugejale –

Motivatsiooni tekitav –
Hind (370 krooni) –

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut lugeda võibolla kahel põhjusel ennekõike:

Esiteks: Eestis pole personaalse finantsplaneerimise alast kirjandust just kuigipalju, et mitte öelda ülivähe. Seepärast on iga raamat mille kätte saate, kindlasti väärt motivatsiooni- ja teadmisteallikas.

Teiseks: Kuna raamat on kirjutatud ameeriklase poolt, siis saabki aimu sellest kui palju keerulisem on tegelikult seal riigis oma rahaasju ajada. Meil siin väikeses ja sõbralikus Eestis on oma pere finantsplaneerimine täna veel ülilihtne Ameerikaga võrreldes.

Ainsaks suuremaks miinuseks Eesti lugejaskonnale jääbki selle raamatu puhul see, et päris mitmed peatükid ja nõuanded on meie riigis täiesti kasutud.

Tsitaat raamatu viimasest peatükist:

Ma teen kõvasti tööd, aga minu jaoks on ka oluline elu nautida. Ma ei soovi olla kõige rikkam laip surnuaias.

Ülevaade sisust

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.
Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (370,50 krooni)

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie arvamust asjadest. Küsitlusele vasta siin: http://www.getresponse.com/survey.html?survey_id=2127

Tulemuste analüüs ning kokkuvõte ilmuvad peale küsitluse lõppu Rahakool.ee portaalis.