Sildiarhiiv: reservid

Rahavoog

Eelmises postituses, mis rääkis vaestest, keskklassist ja rikastest, kujutasin Kiyosaki kurikuulsat rahavoo skeemi. Too skeem aga jäi natuke lihtsakoeliseks minu jaoks ja mõtlesin, et seoses tuleviku ja võimaliku rahakool.ee renoveerimisega, teen veidi täpsema skeemi ja proovin mõisted lihtsustada ja paika saada enda jaoks.

Selline kategoriseerimine võimaldaks enda pere finantsülevaates saada kätte minu arvates olulisi näidikuid:

  1. Passiivse tulu osakaal sissetulekutest (%)
  2. “Säästetud” osakaal “aktiivsest” sissetulekust (%)
  3. Tarbitud kulude osakaal väljaminekutest (%)
  4. “Tahan” kulude osakaal tarbitud väljaminekutest (%)
  5. Reservide mahu kordaja (mitu kuud “aktiivset” sissetulekut on reservides) (kuud)
  6. Omakapitali mahu kordaja (mitu kuud “hädavajalikke” kulusid on omakapitalis) (kuud)
  7. Varade maht (€)
  8. Omakapitali maht (€)
  9. Omakapitali osakaal varadest (%)
  10. Passiivse tuluga kaetud “Hädavajalik” tarbimine (%)
  11. Passiivse tuluga kaetud tarbimine (%)

Nende näidikute baasil saaks juba päris toredasti pere nn. finantstervist hinnata ja mingeid riske välja tuua või midagi tuleviku kohta prognoosida.

Kui need näidikud igakuiselt talletada, siis on võimalik ka trendi näha ja selle pealt omakorda järeldusi teha.

Rahavoog

Mingeid probleeme kindlasti esineb sellise kategoriseerimisega aga ma pisemate nüansside pärast ei muretseks. Ilmaasjata ei tahaks pilti keerulisemaks ajada.

Pere väljaminekute osakaalud 2010

Tulles värskete emotsioonidega Tartu Ülikooli “Eraisikute finantsplaneerimise” kursuselt, asusin eile koostama oma perele lisaks aastasele pere-eelarvele ka pikaajalist finantsplaani.

Tuleb välja, et see on palju põnevam tegevus kui ma arvatagi oskasin. Aastases pere-eelarves, on minu perel suhteliselt lihtsa vaevaga õnnestunud “plussid ja miinused tasakaalu saada”, aga pikaajalise finantsplaani juurde kuulub ka erinevate eesmärkide, unistuste ja vajalike reservide ning investeeringute finantseerimisskeemi välja mõtlemine.

Sellise eesmärkide ja unistuste finantseerimisskeemi koostamisel on esimeseks sammuks aga vabade vahendite leidmine olemasolevast aastasest pere-eelarvest. Hetkel jäimegi sellesse faasi perega toppama, sest üllatus-üllatus, vabu vahendeid eesmärkide täitmiseks ei ole eelarves. Tuleb asuda kulude ja tulude numbrite kallale, et leida nii reservide loomiseks kui ka erinevate eesmärkide täitmiseks vabu vahendeid.

Selleks tarbeks tegin ka vahepealse väljavõtte meie pere hetke kulude ja investeeringute proportsioonidest eelarves. Jagan siinkohal seda pilti ka teile hea meelega.


(kliki pildile, et suuremalt näha)

Nagu näha, siis suurimaks kuluks on tõusnud kulutused toidule (19%) ja laenudele (16%).

Väga-väga hea meel on mul aga selle üle, et oleme saavutanud 2009 aastal seatud eesmärgi, investeerida vähemalt kümnendik oma tuludest. Hetkel investeerime regulaarselt 12% oma sissetulekutest.

Eelmisel aastal kirjutatud artiklist eelarve proportsioonide osas võib meenutada, et alles 2008 aastal ei investeerinud me üldse mitte midagi.

Eks saame näha, milliseks kujunevad osakaalud peale seda kui oleme lõpetanud eelarvenumbrite räsimise ja leidnud praegu puuduvad ressursid oma lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkide finantseerimiseks.