Sildiarhiiv: rikkus

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Propaganda eksperdid, ehk miks ma massimeediat väldin

Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.

Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…

Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.

Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.

Millele järgneb uudis kell 14…

Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse lasta,» täheldas Arrak.

Kõigepealt pean ütlema, et ma olen Andres Arrakuga nõus matemaatilise majandusmudeli koha pealt – tõepoolest selleks, et “majandus taastuks”, oleks vaja laenamist suurendada. See on täiesti loogiline väide ja nii see tõepoolest on, kui arvestada seda, et raha tekkeallikaks ongi laenamine.

Kas see on aga hea ja asjalik õpetus või nõuanne päevalehes?

Kas majanduse taastumine on eesmärk, või on eesmärk inimeste heaolu meie riigis?

Siinkohal muidugi tulebki küsida, et kelle eesmärgist rääkida:)

Rikkuse kogumise juures on paar võimalust:

  • Saa/võida/teeni/vangerda enda kätte rikkust teiste inimeste käest (niiöelda olemasolevast ühisest pajast)
  • Kuna rikkuse tahtjaid on üha rohkem, siis tuleb saadaolevat vara pidevalt suurendada. Selle lihtsaimaks võimaluseks on leida inimesi, kes sinult raha laenavad ja lubavad sulle tagasi maksta. Kui sul aga “juhtub pank olema”, siis on sul luba laenata raha, mida sul olemas polegi:) Nii on kõige mõnusam raha juurde tekitada (ehk suurenda olemasolevat pada ja kindlusta, et osa sellest läheb kohe sinu taskusse)

Siinkohal käib muidugi jutt rahalisest rikkusest. Muud rikkused on õnneks selle salakavala süsteemi suhtes immuunsed.

Ühesõnaga saan ma aru, et leidub inimesi, kellele selline propaganda on otseselt rahaliselt kasulik aga see ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Samuti pole see soovitatud laenamine kindlasti kasulik enamuse inimeste jaoks Eestis. Niigi on inimesed tänu teadmatusele raskesse seisu meelitatud.

Mina igal juhul midagi laenama ei lähe…

…ja nii ongi!

Reegel #2: Mõõda rikkust ainult enda jaoks ja ära võrdle seda teistega

Väga paljude inimeste jaoks tekitab rikkuse tunde puudumine stressi. Mõnede uuringute järgi on raha kõige suuremaks stressiallikaks inimestele (näiteks see uuring 16 riigi elanike hulgas: http://edition.cnn.com/2009/WORLD/americas/09/30/stress.survey.money/index.html)

Sellel stressil on vähemalt 3 lihtsat võimalikku põhjust:

  1. Inimesel või tema perekonnal on katmata baasvajadused (toit, vesi, peavari, tervis, kehakatted, turvalisus. vt. Maslow’ püramiidi) ja tema sissetulekust ei jätkugi nende katmiseks
  2. Rikkuse mõiste on defineeritud kellegi teise järgi ja ei sobi tegelikult sinu väärtuste ja vajadustega kokku
  3. Inimene polegi kunagi enda jaoks rikkuse mõistet üldse defineerinud

Kui sul on mure toidu või peavarju pärast, ära alusta sellest, et unistad rikkaks saamisest

Oma tutvusringkonnas ringi vaadates näen ma seda, et mitmed rahaliselt vähekindlustatud inimesed ostavad regulaarselt loteriipileteid, et “äkki õnn naeratab” ja nad saavad rikkaks. Rahaliselt paremini kindlustatud tuttavate hulgas ei tea ma kedagi kes loteriipileteid ostaks.

Teiseks oleme me kõik kuulnud (ja mõni näinud) neid lugusid, kus keegi saab lotovõidu ja siis mõni aeg hiljem ikka vaene on. Ühtlasi meeldib meile neid siis veidi parastada ja välja naerda, et kuidas võib ikka nii loll olla.

Tegelikult on sellistel inimestel tihti igapäevane stress lihtsalt seeprärast, et nende põhivajadused on katmata. Neil on mure toidu lauale saamise pärast või üüri maksmise pärast, mitte aga sellepärast, et neil pole suurt rikkust ja nad ei saa teha uhkeid asju.

Sellises olukorras peab esimeseks ülesandeks olema enda ja pere esmavajaduste kindlustamine. Jah, see võib olla väga raske ja kindlasti tundub, et keegi teine on selles süüdi, et kõik nii on läinud ja see keegi teine võiks ka nüüd olukorra korda teha. Tegelikult hakkab aga paremaks minema alles siis kui võtta siiski enda homse päeva kujundamine enda peale.

Komistuskivi seisneb muidugi siin selles, et inimene kellel esmavajadused on katmata on tihti kõige vähem motiveeritud midagi paremaks tegema või muutma. Olgu see siis enda või teiste juures.

Ära defineeri endale rikkuse mõistet kellegi teise järgi

Tavaliselt me valime (tahtmatult) kellegi teise definitsiooni rikkusest ja siis asume samuti selle teise inimese eesmärgi või unistuse poole püüdlema. See ei ole hea mõte!

Naabrist suurema maja ehitamist, võimsama auto ostmist ja suurema televiisori ostmist oleme me näinud nii päriselus kui ka telesarjades ja filmides. Suurimaks mõjutajaks on siinkohal ilmselt viimaste aastakümnetega ülesehitatud tarbimiskultuur, mille ohvriteks väga paljud meist langenud on. Väga paljud reklaamid ja tootetutvustused räägivad sulle just seda, et sa peaksid olema kellestki parem mingi x parameetri poolest. Seda korrutatakse meie alateadvusele nii palju, et me ei pane seda tähelegi kui see meie kindlaks usuks ja veendumuseks muutub.

Mulle meeldib siinkohal see küsimus, et “Kas sa ikka tahad olla rikkaim laip surnuaias?”. Võib-olla sind ikkagi ei huvita see, et sul on surres suur hunnik raha või varandust vaid tahaksid mingeid muid väärtusi. Näiteks kirjutada raamatu, käia mingites kohtades reisimas, õppida mingeid asju tegema, õpetada kedagi teist või minupoolest kasvõi muuta maailma:)

Igaüks meist on teistest nii väärtushinnangute kui soovide poolest erinev – pole mõistlik kopeerida teiste eesmärke oma ellu ja siis olla õnnetu nende mitte saavutamise üle.

Kui sind häirib see, et sa pole rikas siis mõtle kas sa üldse oled mõelnud mida see rikkus sinu jaoks täpselt tähendab?

Teine probleem paljude inimeste puhul rikkuse definitsiooniga on see, et see on neil väga puudulik. Jah, nad mõtlevad ja võib-olla ka ütlevad teistele, et tahaks saada rikkaks või tahaks head palka või tahaks maja/autot/suurt televiisorit või midagi muud sellist aga see on ainult osa vajalikust määratlusest.

Kas ikka raha on see rikkus mida sa omada tahad? Võib-olla on sinu jaoks hoopis tähtsamad mittemateriaalsed väärtused?

Kas sinu jaoks on tähtis mingisuguse konkreetse rahasumma olemasolu kindlal kuupäeval või on sinu jaoks tähtis mingi konkreetse summa teenimine regulaarselt? Kas see regulaarselt teenitav summa tekib töö tegemise eest või on see passiivne sissetulek? Milline see summa olema peab, et sa ennast rikkaks peaksid?

Kui sinu rikkuse eesmärk on seotud rahaga, siis mida sa selle raha eest saada tahaksid? Kas see asi mida sa raha eest saada tahad võiks olla hoopiski rikkuse definitsiooniks raha asemel?

Võib-olla on rikkus sinu jaoks teatud vabaduse olemasolu, kindlustunne õnnetuste puhul, võimalus aidata teisi inimesi või veel midagi muud. Igal juhul on see paremini kirjeldatav kui lihtsalt “tahaks olla rikas või väga rikas inimene”.

Palun kirjuta kommentaaridesse ka enda rikkuse tähendus, sest olen kindel et neid on väga palju erinevaid:)

Reegel #1: Igaüks võib teenida niipalju raha kui soovib

Igaühel meist on ööpäevas 24 tundi aega. Iga päeva alguses alustame 24 tunniga ja päeva lõppedes saavad need tunnid otsa. Midagi varuks pole võimalik koguda. Kõik mida sa ei tee täna jääb sul täna tegemata.

Kuidas me selle aja kulutame, see on meie teha.

Kas me kulutame oma päevast töö tegemisele ära 9 tundi ja teenime selle eest 500 krooni, või pole me selle summa eest nõus poolt tundigi töötama – see sõltub meist endist.

See palju meile ollakse meie aja eest nõus maksma sõltub sellest kui palju me kellelegi väärtust suudame pakkuda.

Me vahetame oma aega raha vastu mingisuguse kursiga. See ei ole juhus ega paratamatus ega ka halb õnn, milliseks see kurss kujuneb – see on meie tehtud valikute tulemus elus. Kui see kurss sulle rahuldust ei paku, siis ära rahuldu sellega – tee midagi.

Kõige suuremaks takistuseks mis segab sul soovitud hulgal raha teenimast on sinu uskumused ja eelarvamused raha teenimise kohta.

Kui sa süüdistad kedagi teist selles, et su palk on väike ja kulutused suured siis pole sul kunagi paramat elu loota. Ka miljonikroonine lotovõit sulaks sinu peos nagu pulgajäätis suvise päikese käes.

Kui sa arvad, et sa pole rohkemat raha väärt või usud, et ei saaks rohkema raha teenimisega hakkama, siis päris kindlasti nii lähebki.

Kõik algab mõtlemisest, et sa võid samuti olla rikkam kui soovid ja seejärel tegutsema asumisest.

Kui sa seda ei mõtle ja tegutsema ei asu, siis on kehvasti – tõenäoliselt jäädki teisi süüdistama ja unistusi unistama.

Kirjuta kommentaaridesse: Kui lihtsalt “jah” või “ei” saab vastata, siis kas sina oled täna rahul oma vahetuskursiga (aeg versus tasu selle eest)?