Sildiarhiiv: SEB

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

Pensioni kogumise mõttekus teise sambasse

Olin üks neist “hulludest”, kes liitus II samba pensioni kogumise süsteemiga kohe esimesel hetkel kui seda lubati. See oli 2002 aasta sügisel, täpsemalt 16. septembril 2002 kui minu esimene sissemakse panga fondi arvele laekus ja kus seda kasvatama lubati hakata:)

Esimeseks pensionifondi valikuks oli mul SEB progressiivne pensionifond ja sellesse fondi jäin oma makseid tegema koguni 7 aastaks. Kriisi aastatel põles seal fondis raha nii kiirelt, et otsustasin LHV-sse jalga lasta. Maksed laekuvadki tänaseni LHV “L” pensionifondi.

Seega olen kogunud II samba pensionifondi raha enam kui 10 aastat ja otsustasin sel puhul toimunust väikese kokkuvõtte teha.

Mida uurisin

1) Milline on olnud tootlus fondi kaupa (ehk siis SEB ja LHV hakkama tootluse näitajad)

2) Milline on olnud reaaltootlus neis fondides (ehk siis taandasin kõiki sissemakseid vastavalt inflatsioonile, mis on toimunud alates sissemakse ajast)

3) Milline on olnud minu sissemaksete tootlus (ehk siis rahaline võit puhtalt minu seisukohast vaadatuna. Nii riigipoolsed maksed kui ka fondihalduri teenitud tulu pole olnud minu raha ja käsitlen seda siin tuluna)

Fondides teenitud tulu analüüsi tulemused

2_pensionisammas_10_aastat

 

 

 

 

 

 

 

* – annualiseeritud = aasta baasile viidud

Kokkuvõtteks

Võib teha järgnevaid järeldusi:

1) Minu poolt kasutatud II samba pensionifondid ei ole minu ja riigi seisukohast esimese 10 aasta jooksul tootlust ja inflatsiooni arvesse võttes tulu teeninud vaid on teeninud väikese kahjumi keskmiselt (-0,6%). Isegi ilma inflatsiooni arvesse võtmata on aastatootlus olnud vaid +1,4% keskmiselt.

 

15.10.2014 uuendus:

Tuleb välja, et isegi minusugusel suhteliselt suurel pensionisüsteemi olemuse uurijal on jäänud vähemalt üks oluline aspekt märkamata ja seetõttu kriipsutasin osa varem tehtud järeldusi läbi (aga jätsin alles postituse lõppu).

Ma ei olnud varasemalt teadvustanud endale seda, et riigi poolt makstav raha minu pensionifondi on minu pensionifondi eelfinantseerimine.

See tähendab, et riik lihtsalt maksab minu riikliku pensioni osa lihtsalt varem mu fondi ära. Juhul kui see seal nüüd mingi tootlusega oleks, siis oleks see isegi tore mõte aga praegusel juhul kui tootlus on negatiivne, siis minul isiklikult sellest mingit tulu ei tõuse.

Tegelikud tulusaajad on siin siis kommertspankadest pensionifondihaldurid, kes miljonites eurodes teenustasusid kasseerivad.

 

http://www.pensionikeskus.ee/?id=589

Tsiteerin pensionikeskuse lehte:

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.

 

 

Minu varasemad valed järeldused olid:

2) Samas ainult minu poolt vaadatuna – ehk siis arvestades minu poolt II sambasse paigutatud raha ja arvestades tuluna nii fondi teenitud raha kui ka riigi poolt pandud raha, on tegemist täiesti normaalse investeeringuga. Reaaltootlus sellisel moel on minu jaoks olnud +14%.

Jätkuvalt olen arvamusel, et kui fondide raha riik kuidagi ei omasta, siis on tegemist tulusa investeeringuga.

PS: Siiski ei tohi unustada, et tulumaksuvaba määra ületavatelt väljamaksetelt tuleb kunagi tulevikus ka tulumaksu tasuda. Hetkel on see 21% aga see on muidugi tõenäoliselt minu pensioniikka jõudmiseks muutunud… Seega tuleks paksult võttes seda reaaltootluse +14% veel tulumaksu jagu vähendada (alles jääks +11%) aga selle arvutus läheb rohkem prognoosi valda juba.

Eesti finantssektori õppetund

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?