Sildiarhiiv: Swedbank

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010

Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.

Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.

Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!

Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.

Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%

Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.

See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)

Kokkuvõte investeeringutest

1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil

Brutotootlus 8 kuuga +11%.

Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära

2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond

Brutotootlus 8 kuuga +9,6%

Mustemail päevil käisin ära -16% peal

3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond

Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)

4. Swedbanki Fondifond 100

Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%

Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%

Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.

5. LHV pensionifond L

Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%

Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.

6. isePankuri investeeringud

Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%

Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.

7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt

See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.

Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.

Investeeringute viimased 3 nädalat

Aktsiainvesteeringud

Viimasel kolmel nädalal on minu väike aktsiaportfell liikunud igal nädalal positiivses suunas. Väljas on olnud eriti palavad ilmad ja settõttu ei viitsinud ausaltöeldes kuigi tihti investeeringute saatust ka jälgida, vaid keskendusin rohkem kuumuse peletamisele.

Nädal 29 +0,2%

Nädal 30 +1%

Nädal 31 +6,9%

Kokku viimased 3 nädalat +8,2%

Nagu Tauno kirjutas, siis veab tõenäoliselt Olympic selle nädalal portfelliväärtusi meil alla natuke. Minul küll rohkem kui temal ilmselt, sest mul on Olympicu osakaal portfellis 31% hetkel.

Fondiinvesteeringud

Hetkel oman investeeringuid veel nendes fondides:

1. Swedbank Kesk-Aasia aktsiafond

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.39% -6.80% -0.65% +4.31%

2. Swedbank Fondifond 100

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.15% -1.08% +8.07% +10.46%

3. LHV progressiivne pensionifond L

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+1.47% +3.43% +7.72% +8.81%

2 aastat finantspommist

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/

Swedbank Xdream

2009 Xdreami II etapp Väätsal

Hea meel on teatada, et osalen Promens’i ridades 31.juuli – 1.augustil, koos Lauri ja Ilmariga,  “Swedbank Xdream” sarja Karula osavõistlusel.

Swedbank Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus kolmeliikmelised võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesanded.

Osalen B-rajal, kus tuleb läbida 6km jalgsi, 25km rattaga ja 5km kanuuga. Karula osavõistlus on vahva veel seepärast, et algab kell 22:00 õhtul. Hea siis, et ma pimedat ei karda:) Tõtt-öelda, nii umbes 10 aastat on möödas sellest ajast, kui viimati sai öösiti orienteerumas käidud. Ei tea kas oskabki seda kunsti enam…

Osavõtutasu oli nõus tasuma AS Promens, nii et aitäh tööandjale selle panuse eest tervisesporti! Nüüd tuleb vääriliselt võistlusel esineda:)

Eesti finantssektori õppetund

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie arvamust asjadest. Küsitlusele vasta siin: http://www.getresponse.com/survey.html?survey_id=2127

Tulemuste analüüs ning kokkuvõte ilmuvad peale küsitluse lõppu Rahakool.ee portaalis.

Fikseerimata Euriboriga laenude intressimäär

Täpselt kümne päeva pärast on jälle käes fikseerimata euribori määraga laenude intresside üle vaatamises kuupäev, ehk siis 15.detsember.

Nagu me kõik teame, siis on euribor vahepeal teinud veel läbi mõningase languse. Kui palju mõjutab see viimane 1.472% pealt näiteks ütleme 1% peale kukkumine kuiseid ja aastast tagasimakset siis, kui laenatud on näiteks üks miljon (1 000 000) krooni?

6 kuud tagasi:

Laenusumma: 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 2.072% (panga marginaal 0.6%)
Kuine tagasimakse: 4 274 krooni

ja nüüd:

Laenusumma 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 1.600% (see on näide, hetkel on euribor isegi natuke alla 1%)
Kuine tagasimakse 4047 krooni

Sääst kuus: 227 kroon
Sääst aastas: 2724 krooni

See sääst pole nüüd küll enam kuigi suur, sest proportsionaalselt avaldab euribori vähenemine nüüd palju vähem mõju intressimäärale kui aasta tagasi näiteks. Siiski on mul jätkuvalt hea meel, et ta siiski on vähenenud. Tegelikult pole küll reaalne, et ta sellisele tasemele pidama jääb ja kindlasti hakkab ta tõusma ülespoole tagasi niipea kui reaalmajanduses ka asjad vähegi hoogu hakkavad sisse võtma jälle.

Seniks nautigemgi siis neid ilusaid väikeseid intresse!

(arvutustes kasutasin Swedbank’i laenukalkulaatorit, Tänan Swedbank)

Lapse koolifond

Olen tänaseks nüüd ühe aasta kogunud raha lapse koolifondi. Põhimõtteliselt ei ole ma täna küll päris kindel, et kas selle raha kogumise eesmärk tulevikus ka kuidagi kooliga, või selle lõpetamisega saab seotud olema, aga soov oli lihtsalt kuidagi mingisse “lapse nimelisse” fondi raha koguda.

Aasta tagasi olin ma natuke rohkem Swedpank’i fänn ja seepärast valisin selle fondi haldajaks ka selle panga. Fondi riskitasemeks valisin “Fondifond 100” – see koosneb 100% aktsiatest, seega kõige suurem risk  ja kõige suurem võimalus normaalseks tootluseks. Lisaks kogumisele kindlustasin ka selle fondi sissemaksed, niiet kui ma mingil hullul põhjusel ei peaks olema võimeline sellesse raha maksma, siis pank jätkab minu eest sissemakseid 100%, seda kuni lapse 21. aastaseks saamiseni. Lisaks muutub fondis teenitud intressitulu 12 aastat peale lepingu sõlmimist tulumaksuvabaks.

Kuidas siis mu investeeringul esimesel aastal läks?

Hoolimata igasugu masust ja täpest ei ole häda midagi. Esimene aasta on läinud väga hästi ja kahetseda pole midagi. Olen kogunud sinna rahasumma, mida ma muul juhul vaevalt oleks taibanud või osanud kõrvale panna.

Ehkki pank on võtnud nii fondi haldamise kui ka kindlustuse eest tasud, on teenitud intressitulu 3x suurem olnud. Peale teenustasude maha arvestamist on osakud teeninud mulle 21,3% tulu.

  • Sama perioodi tarbijahinnaindeksi muutus on olnud -2,2%, seega on tegelik investeeringu tootlus olnud esimesel aastal 23,5%.
    (Fondifond 100 tootlus oli 28%)

fondifond100

Olen võibolla oma eelnevates kirjutistes olnud alati kommertspankade vastane ja nende üdini kapitalistlikku mudelit kritiseerinud kuid nagu elu näitab, siis mõned kasulikud asjad saavad ka ikkagi nende abiga tehtud. Sukasäärde kogudes oleks see isiklik tulu mulle tulemata jäänud.

Aitäh Swedpank mu lapse jaoks mõeldud raha kasvatamise eest ja katsuge ikka seda vaest eestlast ka tulevikus mitte täiesti paljaks röövida ikka. Kes see teile muidu raha teenib tulevikus.

Kuidas Swedbank udu ajab

Swedbank ajab uduVõtsin täna Swedbank’i sularahaautomaadist raha välja. Samal ajal kui automaat raha luges, näidati mulle ekraanil reklaamteksti mu ajude pesemiseks. Lause mis mulle puhas vale tundus olevat on pildil kõige alumine:

“Kaardimakse on kiire, turvaline ja tasuta!”

See “tasuta” seal tundubki mulle udu ajamisena. Loomulikult võib see esmapilgul tunduda tõsi olevat, aga kui järele mõtlema hakta, siis tegelikkuses see enamasti nii küll ei ole.

Iga makse pangakaardiga maksab ju tegelikult raha. Selle tasu maksab esialgu küll kaupmees, aga võime päris kindlad olla, et küll see kaupmees selle siis toote hinnale juurde keevitab. Tasud on igal panga kliendil küll ilmselt kokkuleppelised aga need peaks jääma vahemikku 0,4 – 1,2% tehingu suurusest ja lisaks lisandub veel sellele mingi fikseeritud summa.

Niisiis armsad sõbrad – tasuta pole siinkohal küll midagi. Hoopis vastupidi – kui te ka ei maksa poes kaardiga, siis maksate läbi toodete hinna ikkagi osa teiste inimeste kaardimaksetest kinni.

Kui kellelgi on täpsemat infot, palju need protsendid pangale on, palun andke kommentaarides teada.