Sildiarhiiv: tasuvuse arvutus

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Pesumasina energiakulu avastamine

Beko pesumasinEnergiasäästu kord jõudis pesumasina kätte. Paigaldasin pesumasinale “brennenstuhl” energiamõõturi ja plaanisin selle abil ära mõõta, et kui palju kulub keskmiselt ühele pesupesemise korrale energiat. Seda selleks, et välja selgitad, milline võiks olla tulu kui päevase pesu pesemise asemel seda öösel teha.

Tean, et paljud sätivad pesu pesemised lihtsalt nädalavahetusele, mil on kogu päeva soodustariifiga elekter, aga meil on ikkagi üsna tihti vaja ka nädala sees pesu pesta – niiet otsustasin selle ikkagi välja selgitada.

Pesumasin kulutab energiat ka välja lülitatuna

Enda suureks üllatuseks avastasin, et pesumasin tarbib energiat ka siis kui OnOff nupp on välja lülitatud ning ühtegi indikaatortuld ei põle. Meie pesumasin tarbis sellel ajal 8,86W/tunnis. See oli minu jaoks väga suur üllatus, sest ma arvasin varem, et pean kahtlustama väikest energiakulu ainult sellistel kodumasinatel ja elektroonikal, kus mingisugune indikaator põleb, või mis on niiöelda “unerežiimis”. Tuli välja, et eksisin.

Arvutus nr. 1 (välja lülitatud asendis energiakulu):

(me pole siiamaani kunagi pesumasinat pistikust välja kiskunud selleks ajaks kui me teda ei kasuta)

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh
Öise energia hind: 106,58 senti/kWh
Päevaseid tunde: 16 tundi
Öiseid tunde: 8 tundi

Välja lülitatud pesumasina elektrienergia tarbimine: 8,86 W/tunnis = 0,00886 kW/tunnis

Ühe ööga kulutatud summa: 0,00886 x 8 x 106,58 =7,55 senti
Ühe päevaga kulutatud summa: 0,00886 x 16 x 174,14 = 24,69 senti

Ühe ööpäevaga kulutatud summa: 7,55 + 24,69 = 32,24 senti
Ühe kuuga kulutatud summa: 32,24 * 30 = 967 senti = 9,67 krooni
Ühe aastaga kulutatud summa: 32,24 x 365 = 11768 senti = 117,68 krooni 

Kokkuvõtteks – meie pesumasin kulutab ~118 krooni aastas välja lülitatud olekus.

Arvutus nr.2 (sääst sellest, kui pesumasinal on taimer, mis lülitab ta sisse öösel)

Ühe pesukorra jooksul kulutatud energia: 600 Wh = 0,6kWh
Pesukordade hulk ühes kuus: 13 korda

Ühe pesukorra hind kui pesta päeval: 0,6 x 174,14 = 104,48 senti
Ühe pesukorra hind kui pesta öösel: 0,6 x 63,95 senti
Sääst ühelt pesukorralt: 40,53 senti

Võimalik sääst ühes kuus: 13 x 40,53 = 526,9 senti = 5,27 krooni
Võimalik sääst ühes aastas: 5,27 x 12 = 63,24 krooni

Kokkuvõtteks 2 – kui taimer programmeerida pesumasinat sisse lülitama igal öösel siis on maksimaalselt võimalik meil säästa ~63 krooni aastas.
Energiamõõtur pesumasinale(Hetkel meil nii palju võimalik säästa siiski ei oleks, sest me juba peseme osa pesukordi nädalavahetusel ja siis kehtib energiahinna odavam tariif)

Mul oli tegelikult sahtlinurgas üks vajalik taimer juba olemas ja seetõttu paigaldasin selle juba tegelikult pesumasinale ära aga kui ma selle ostma oleks pidanud, siis oleks selle tasuvusajaks tulnud ilmselt 3-4 aastat.

Seda, kui paljude inimeste pesumasinad aga võtavad voolu sellel ajal kui nad välja on lülitatud ei oska mina siin küll praegu spekuleerida. Kui kellelgi on võimalus seda mõõta, andke kommentaarides tagasisidet.

Aastal 2000 loendati Eestis 582 089 leibkonda – seega võib oletada, et meil on umbes 500 000 pesumasinat vast kokku? Paljud neist elektrit röövivad, seda ei tea keegi…

Elektrienergia säästmine

Juba mõnda aega olen aktiivsemalt tegelenud elektrienergia säästmisega enda koduses majapidamises.

Täna võtsin vaatluse alla valgustuse.

Millisest hulgast pirnidest jutt käib

Mul on erinevates lampides väga erinevad pirnid ja seetõttu pole kohe kiiresti võimalik ega otstarbekas kõike igal pool vahetama asuda. Loomulikult tuleb alati alustada kõige vähem vaeva ja raha nõudvatest tegevustest ning mis samas toovad kõige rohkem tulu:)

Üleüldse on mul muidugi ilmselt keskmisest rohkem valgusteid majas, sest millalgi projekteerimise ajal tundus olevat see hea mõte panna näiteks ka WC-sse ja esikusse ikka 2 lampi, mitte üks. Kui kokku lugeda, siis peaks mul olema hetkel:

60W hõõglampe – 33tk
50W halogeene – 10tk
40W halogeene – 8tk
20W päevavalguslampe – 6tk
20W hõõglampe – 4tk
20W halogeene – 4tk
11W säästupirne – 13tk (välivalgustuseks) 

See teeb kokku 78 erinevat pirni/lampi minu majapidamises!

Millised pirnid ma vahetama peaks

_A280085Kõndisin niisiis paberi ja pliiatsiga mööda maja ringi ning kaardistasin algatuseks need pirnid, mis on kõige tavalisema E27  sokliga. Kõige rohkem kasutame valgustust koridoris, kabinetis, köögis, elutoas ja teise korruse hallis. Kusjuures ilmselt lambipirnide puudusel oli mul teisel korrusel kasutusel ka kaks 200W hõõglampi 🙂 Need loomulikult tuli esimesena välja visata. Ülejäänud hõõglambid olid kõik 60W.

Tasuvuse arvutus

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Tavaline kasutusaeg: kell 18-24
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh = 1,74 krooni/kWh
Keskmine kasutuse kestvus enamvalgustatavas kohas: 2 tundi päevas

Säästupirni hind: 49 krooni

Vana hõõglambi võimsus: 60W = 0,060kW
Uue säästupirni võimsus: 9W = 0,009kW

Vana hõõglamp kulutas: 0,060 x 2 x 1,74 = 0,2088 krooni/päevas
Uus säästupirn kulutab: 0,009 x 2 x 1,74 = 0,0313 krooni/päevas

Sääst päevas ühe säästupirni kasutusele võtust: 0,2088 – 0,0313 = 0,1775 krooni/päevas

Ühe säästupirni tasuvusaeg: 49 / 0,1775 = 276 päeva

Arvutus on lihtsustatud, sest nädalavahetusi pole arvestatud soodsamaks ja talveaja kehtimisel algab soodsam aeg juba kell 23:00, aga see mõjutab tulemust liiga vähe, et seda siinkohal arvesse võtta.

Uute säästupirnide ost

Üldiselt olen ma millalgi ostnud üsna kalleid ~100 krooni maksvaid ilusaid hõõglambikujulisi pirne terve hunniku aga nood läksid miskipärast üsna kiiresti mul kõik läbi. Ilmselt oli põhjus ka minus endas, sest ma ei teadnud tollal, et enamusi säästupirne ei tohi elektrooniliselt lülitada, ehk et siis neid ei saa kasutada välivalgustuses, kus pimedalüliti neid ise sisse lülitab – lähevad ruttu läbi. Teise portsu säästupirne ostsin nii odavaid kui sain ja nood on pidanud juba mitu aastat õues vastu mul.

_A280084Seega otsustasin ka seekord osta võimalikult soodsaid pirne ja mitte panustada kõige kallimate pirnide pikemaajalisele vastupidamisele.

Ostsin 15 uut säästupirni tuppa. Koguhind oli 695 krooni – see teeb ~46 krooni ühe pirni hinnaks. Kõik pirnid olid 9W või 11W võimsusega. Eks näis kas kusagil jääb pimedaks ka ja on vaja võimsama vastu vahetada hiljem.

Minu oletustele tuginedes võiks nüüd elektriarved väheneda mul 60-80 krooni kuu kohta. Samas muidugi on talv tulemas, ning elektriarved suurenevad seetõttu niikuinii aga ehk siis on sellel talvel natuke väiksemad kui eelmisel:)

Elame näeme…

Sarnasel energiasäästu teemal kirjutatakse ka siin blogis.