Sildiarhiiv: tõde

Abipakett Kreeklastele

Läheneva Euroraha kasutuselevõtu tuhina raames on üsna huvitav jälgida praeguste Eurotsooni riikide ägamist. Ei saa sugugi öelda, et asjad väga korras oleks, või et nad ka hetkel rohkem korda läheks. Pigem on Eurotsoonil ees tulemas üks raskemaid aegu.

Alles 3 kuud tagasi oli see, kui Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et nende riik ei vaja mingil juhul välist abi ja oma probleemidest saavad nad ise jagu  http://www.e24.ee/?id=208941.

Tänaseks on siiski selge, et see jutt oli sulaselge vale ning Kreeka ei saa oma majanduse “korda tegemisega” mingil juhul ise hakkama. Täna saadi kätte esimene sutsakas laenurahast – 5 miljardit eurot. Sellest, meie riigieelarvega võrreldavast summast, jätkub aga hädas Kreekale vaid Aprillikuu puudujääkide katmiseks http://www.e24.ee/?id=243366.

Terve 2010 aasta jooksul on Kreeka valitsusel vaja veel 53 miljardit eurot. Seda siis lisaks juba sellel aastal laenatud 18 miljardile eurole. Kreeka kurdab aga selle üle, et talle ei taheta raha väga odavalt laenata. Viimasel korral välja antud võlakirjad, 5 miljardi euro väärtuses, suudeti müüa 5,9% intressi ja 7 aastase tähtajaga.

Kui arvutada, et palju Kreekale see konkreetne “abi” maksma läheb, siis on numbrid päris koledad.

71 miljardi euro laenamine 5,9% intressiga, 7 aastaks, läheb maksma 15,8 miljardit eurot. See on 248 miljardit Eesti krooni, ehk 2,75 kogu Eesti riigi eelarvet.

Kreeka rahaprobleemid aga pole kuuldavasti ainsad Eurotsoonis ja järjest rohkem kergitatakse katteloori ka Portugali, Hispaania ja Itaalia eelarvete seisudelt. Ootame põnevusega…

Eesti finantssektori õppetund

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

Nädala palga teenimine – SMS laenuga

“Nädala palga teenimiseks kulub aega sama palju kui ilmateate ette lugemiseks”.

Sellise lausega reklaamib vähemalt ühes populaarses raadiojaamas üks SMS laene pakkuv firma enda teenust. Parimal juhul ajab see mõnedel inimestel lihtsalt südant pahaks, aga halvimal juhul on see minu meelest ka täiesti eksitav reklaam. Mis siis kui mõni inimene arvabki, et see ongi “palk” mida saab teenida mõne minutiga. Kuidas võib SMS laenu kohta avalikult reklaamis öelda PALK?

Kuulsin hiljem ka mingit jõulukingituste teemaga sarnast reklaami, aga tolle sõnastus ei jäänud meelde ja ei hakka siinkohal huupi pakkuma.

Igal juhul on see minu meelest äärmiselt ebaeetiline ja ebakorrektne reklaam. Isegi siis kui see laenu pakkuv firma võib enda jaoks lohutada asja nõmedat maiku sellega, et sellise reklaami ohvritele ongi selline laen “paras palk”!

Minu finantsajalugu [viies osa]

Kuidas karastus teras

HeatTreatmentNikolai Ostrovski romaanis «Kuidas karastus teras» näidatakse, kuidas Suures Oktoobrirevolutsioonis, võitlustes kapitalistide, imperialistide, interventide, mõisnike ja mitut liiki natsionalistide vastu kasvas ja tugevnes tööliste ja külakehvikute klassiteadvus ning sündisid kangelased tööliste ja talupoegade hulgast.

Tallinna Tehnika Kõrgkooli tehnomaterjalide ja turunduse eriala inseneriks õppijana meenus too raamat lapsepõlvest raamaturiiulilt. Nii nagu terase karastamisel tõstsin enda finantsseisu temperatuuri üle kriitilise piiri, millele järgnes väga kiire jahutus – karastamine.

2008 aasta sügisest on muutunud nii mõndagi:)

Lugesin raamatuid ettevõtlusest, vaatasin filme maailma rahandussüsteemi toimimise kohta, surfasin internetis ja lugesin lõpmatul hulgal inimeste finantsblogisid ja erinevate institutsioonide õpetusi kuidas oma rahaasju ajama peaks.

Võtsin vastu otsuse neljandat korda pere-eelarvet pidama hakata. Seekord aga panustasin tõsisemalt ettevõtmise õnnestumisse ning lõin veebilehe mis tänaseks on www.rahakool.ee aadressil asuv keskkond.

Otsin iga päev tõde ja õpin iga päev midagi uut siin elus.

Mõtlen ja usun asju millega pole nõus 99% inimestest keda tunnen ja tean aga see ei ole enam minu jaoks tähtis. Mulle meeldib tegeleda just selle 1% asjadest millega muu maailm tegeleda ei taha:)

Nagu ütles kuulus Itaalia teadlane, matemaatik, füüsik ja astronoom – Galileo Galilei: “Kõiki tõdesid on lihtne mõista kui sa oled nad avastanud; point seisneb nende avastamises”