Sildiarhiiv: töökoht

8 erinevat tööd

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.

Võlanõuete müük

Oksjonikeskkonnas Osta.ee on asutud müüma suurel hulgal ka sellist toodet nagu võlanõuded. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus on sinna müüki paisanud ilmselt võlgade “koorekihi”, mis neile kättesaamatuks on jäänud.

Kokku müüakse seal hetkel 694 võlanõuet, võlgnevuse kogusummas rohkem kui 3 miljonit krooni. Maha müüakse see kupatus umbes 1 miljoni krooni eest, sest enamus võlanõudeid on müügis 3 korda väiksema summa eest kui on nõude suurus.

Võibolla äriidee mõnele hea veenmis- või ähvardamisoskusega või eriti “veenva näoga” töötule? Alustate väiksematest tegelastest, pisemate võlgnevustega. 

Ütleme keegi, kes on võlgu näiteks 53 400 EEK. Selle nõudeõiguse saate osta 15 560 EEK eest. Uurite veel Google-st inimese kohta taustainfot, kus kandis elab jne. Kui “oma raha” kätte saate, olete teeninud  37 840 EEK tulu. Kui te nüüd igati aus ja korralik kodanik olete, siis maksate veel maksud vastavalt sellele, et mis ettevõtlusvormis seda tegevust teostate – no ütleme näiteks kui maksate sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja kindlustused – jääb teile teenitud netopalgaks 22 092 EEK (kui te ei maksa 2% kogumispensionit).

Selline kuupalk oleks igale töötule väga kena sissetulek ma arvan. Niiet kellel on liiga tugevad närvid, väga hea veenmisoskus siiamaani oma laenude tegasisaamisel olnud või väga kuri koer keda kaasa võtta võlgniku juurde – hakake aga pihta:)

Link Osta.ee võlanõuete müük

PS: Kogu selle nimekirja võlgnikud võiks aga tutvuda Rahakooli pere-eelarve pidamise võimalustega. Saate võlast ja stressist vabaks ükskord.

Kuidas vältida tööl läbi põlemist

tööPaljud, kes on käinud pikemat aega tööl ühel ja samal töökohal, on jõudnud millalgi faasi, kus ei mäleta enam, et miks just see töökoht ja kas mitte kusagil mujal äkki parem ei ole. Võibolla ei suuda leida enam motivatsiooni tööülesannete pärast, need ei ole enam huvitavad ja rutiin on surmani ära tüüdanud. Ainus mille pärast iga päev ennast siiski tööle vead, on see, et sa oled harjunud seda tegema ning selle eest makstakse raha ja sa oled liiga laisk, et midagi radikaalselt muutma asuda.

Sellises olukorras aga ei pruugi see, et tunned ennast läbi põlenuna sellel töökohal, seda tegelikult veel tingimata tähendada. Alati leidub võimalus, et mõningase suhtumise muutmise ja uute vaatenurkade uurimise abil muutub töö jällegi huvitavamaks.  Pealegi, nagu öeldakse – “mujal on rohi alati rohelisem”, ehk, et mujale minnes võid samasuguse suhtumisega ennast õige pea jälle täpselt samasugusest olukorrast avastada.

Siin on siis mõned mõtted mida mõelda, või küsimused mida küsida, kui tunned ennast läbi põlenuna.

1. Asu uuesti tegema seda, milleks sa tööle tulid

Tihtilugu liiguvad inimesed ühtede tööülesannete ja kohustuste juurest järgmiste juurde eneselegi märkamatult. Ülemus ja töökaaslased on sind sujuvalt suunanud võibolla täitma ka selliseid ülesandeid, mis sulle vastumeelt on, ning mille tegemiseks sa poleks kunagi tööle läinudki.

Löö võimalusel kand maha ja täida neid tööülesandeid mis ka sinu ametijuhendis kirjas on. Kasvõi selleks ajaks kuni ennast kogud, ära tegele nende asjadega mis on vaikselt sinu kaela veeretatud, kui need sinu ametijuhendis ei kajastu.

2. Planeeri oma järgmine samm

Kui juhtub, et sa otsustadki selle töökohaga lõpparve teha, siis planeeri oma järgmised tegevused nii täpselt kui võimalik. Millised on sinu rahalised reservid, kui kaua saad hakkama ilma sissetulekuta, millist tööd plaanid järgmisena otsida jne. Kunagi ei tee halba vaadata vahelduseks töökuulutusi neile töökohtadele, mis vähemasti kuulutuse järgi tunduvad meeldivat ja tööülesanded sobivat. Pane oma plaan kirja.

Kui sellest tegevusest muud abi ei ole, siis vähemasti saad kindlustunnet juurde, sest sa ei ela teadmatuses ja hirmus, et kui peaksid töö kaotama, siis on see justkui elu lõpp.

3. Otsi uusi tutvusi

Võimalik, et oled aastate jooksul suutnud ennast väga sügavasse rutiini ratta sisse tallata ning käid vaid kodu-kauplus-töökoht vahet, ega leia niiviisi kuidagi ühtegi uut tuttavat rääkimata uutest sõpradest. Uued tutvused ei tule tavaliselt ise sinu juurde – neid tuleb ise luua.

Milleks uusi tutvusi vaja on? Selleks, et leida inimesi, kes annaksid sulle uusi ideid ja pakuksid sulle uusi vaatenurki ja arusaamasid asjadest. Võid leida lahendusi oma probleemidele, saada juurde positiivset energiat või häid nõuandeid ja lihtsalt moraalset tuge “elu elamiseks”.

4. Jaga oma andeid

Kui sa pole suhtleja tüüpi ning sulle ei meeldi uhkustada oma teadmistega mõnes valdkonnas, siis polegi sellest hullu – kasuta suhtlemiseks näiteks internetti. Tee endale Twitterisse või Facebooki konto. Alusta Blogi pidamist ja kirjuta lihtsalt asjadest millest sa tead rohkem kui teised või millest sulle meeldib rääkida. Viita huvitavatele artiklitele ja lehekülgedele mis sind on aidanud selle teema selgeks saamisel. Parimal juhul võid leida interneti vahendusel ka häid mõttekaaslasi ja uusi tuttavaid, kellega nendel teemadel suhelda. Alustuseks võibolla täiesti huvitav ja motiveeriv kirjutada mõnest oma hobist või huvitegevusest.

5. Õpi midagi uut

Tihtilugu mõistame me tööd tehes seda, et on asju, mida me ei tea ja mida saaks teha kindlasti palju paremini, efektiivsemalt ja väiksema vaevaga, kuid meil puuduvad oskused ja teadmised selleks. Ärge jätke iseenda koolitamist ja uute asjade õppimist unarusse – väga, väga palju on inimesi, kes on avastanud selle, et kogu aeg uute teadmiste omandamine ja enda harimine on kõige motiveerivam tegevus üldse.

Raamatuid tasub ka kindlasti lugeda. Kusjuures näiteks inseneridel, teadlastel ja muudel reaalaladel töötavatel inimestel soovitatakse lugeda ka kindlasti just ilukirjandust. See tasakaalustab ajupoolkerade arengut ning soodustab seejuures just mõttetöö tegemist hiljem.

6. Räägi oma ülemusega

Mõnedes ettevõtetes viiakse läbi arenguvestlusi. Need on kindlasti head asjad, aga neid pole igas ettevõttes ja neid ei tehta kahjuks alati kõigile töötajatele. Igal juhul tasub aegajalt võtta ennast kokku ja minna laduda ülemuse lauale kõik mured mis sul tööga seoses on. Muidu juhtub see, et miski asi võib teid väga häirida töö tegemise juures ja te loodate kõigest hingest, et keegi seda märkab, aga kui keegi ei märka seda, siis ongi motivatsioonilangus ja depressioon platsis. Sinu ülemusel on võibolla omakorda ülemus ja omad probleemid veel suuremad, et sinu omi ise märgata.

7. Asu koguma reservfondi

Mõnikord on inimesed õnnetud ka pelgalt selle üle, et palgast ei jätku sellise elu elamiseks nagu seda soovitaks elada. Võibolla pole sinu töö süüdi selles, et sul lemmiktegevuste jaoks raha ei jätku, vaid hoopis sinu mõtlematus rahaga ümber käimisel. Elad palgapäevast palgapäevani, eitad raha tähtsust ja vajalikkust sinu elus ja püüad elada muretut elu.

Hakka parem endale vähehaaval raha reservi koguma. Kasvõi selleks, et kui soovid ükskord töökohta vahetada, siis ei pea nälga jääma. Rääkimata kõigist muudest juhtumitest, mis võivad elus ette tulla ja sinu töölkäimisaega ja palka kärpida. Saad endale rahulolutunde ja enesekindluse, sest tead, et sa ei ole päevapealt hädas kui peaksid mitte palka saama.

8. Valmistu lahkuma

Kui miski siiski ei aita motivatsiooni leidmisel ja jätkuvalt ennast täiesti läbi põlenuna tunned, siis ongi käes aeg lahkuda sellelt töökohalt. Vaata üle oma CV, uuri tööpakkumiste portaale, räägi tuttavatega, kes võivad aidata sul tööd leida ja mõtle valmis millist tööd soovid siis tegelikult teha. Ei ole ju mõtet ära minna töölt selleks, et kohe teise samasugusesse ametisse tormata ja ennast siis veel kehvemini tunda.

Kõige tähtsam, hoia pea püsti. Töökohaga on nagu armastusega – kusagil leidub ikka see õige, tuleb ainult hästi otsida:)

Edu!

Minu finantsajalugu [teine osa]

Teine töökoht, rahalise pärisorjuse algusaastad, õnnis teadmatus

Milleeniumi algusest sattusin tööle tollase AS Tarkon ridadesse. Kuna mul polnud neile mingit erialast töökogemust ette näidata siis võeti mind tööle tegelikult ainult minu hea inglise keele oskuse pärast. Sain tööd liinitöölisena ja minust madalamat palka sai ilmselt ainult kojamees väljas. Esimene palk oli 2000 krooni.

Järgneva nelja aasta jooksul kordus peaaegu perfektselt üksainus tsükkel – käisin tööl, sain palka ja kulutasin kõik ära nii, et juba enne järgmist palgapäeva polnud kroonigi arvel.

Siin graafikul on minu pangakonto saldo 2000-2004 aastal.

saldo 2000-2004

Palk tõusis, aga kulud tõusid veel kiiremini

See periood minu elus oli kindlasti üks kõige mõjutatavamaid rahalises mõttes. Olin nõus võtma endale kaks krediitkaarti pangast (mida mulle peale suruti), võtsin ühe väikelaenu kui ükskord raha puudu oli millegi tasumiseks, ostsin mitmeid tooteid järelmaksuga mis mulle olid meeldima hakanud jne. Tegin kõvasti ületunde regulaarselt mille eest aga mitte alati palka ei saanud. Otsisin igal võimalusel lisatöid mida teha ja kuidas raha teenida.

Arvamus elust: “Usun, et kui kulud on suured, siis tuleb lihtsalt tulusid suurendada. Otsin peale tavatöö võimalusi ka kodus tööd teha. Õpin väga palju aega arvuti taga veetma ja tööd nokitsema”