Sildiarhiiv: tootlus

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringud

Võtsin täna plaani teha väike vahekokkuvõte minu Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringutest. Seda eeskätt seepärast, et ise värske pilt ette saada ja et tuleviku tarbeks mõned mõtted kirja panna.

Taustaks siis niipalju, et mõlemad on inimeselt inimesele laenukeskkonnad. Laenuintressi ja tootluse määravad laenu soovija ja pakkuja – ehk, et täpselt nii nagu kokkuleppele jõutakse. Raha vahendamine käib läbi laenukeskkonna.

Tootlused kordi suuremad kui aktsiaturul

Tegelikkuses pole muidugi ilmselt mõtet neid kahte valdkonda väga palju omavahel kõrvutada. Seda nende erinevate riskide ja investeeringute pikkuse ja muude asjaolude pärast.

Sellegipoolest on minu reaalne kogemus see, et nii Isepankuri kui Omaraha keskkondades olen investeerinud inimeste laenudesse ja teeninud kõvasti suuremat tulu kui aktsiaturul.

Kui aktsiaturul on hektel üldse kasumi teenimisega väga viletsad lood, siis neis keskkondades olen teeninud täiesti stabiilselt ja korralikult 15%…30% tulu.

Alguses alustasin loomulikult üsna tagasihoidlike summadega, sest ei olnud veel mingit usaldust süsteemi toimimise osas. Nüüdseks on aga mõni aasta asi täiesti normaalselt töötanud ja minu jaoks ennast tõestanud. Jah, alati on laenajate hulgas ka väheke pätte ja kaabakaid, kes võetud kohustusi täita ei sooviks aga keskmiselt olen ikkagi väga rahul.

Omaraha.ee

Selles keskkonnas tunnen koos teiste investoritega suurt puudust mingisugusestki statistikast või kokkuvõtetest tootlikkuse ja muu sellise olulise info osas. Tänaseni seda pole… tuleb vaadata igat laenu käsitsi.

Laekumised on siiski kõik enamvähem joone peal. Ühel laenul on hilinemine.

Mõnus on see, et keegi teeb minu eest investeerimisvalikute töö ära… arusaadavalt muidugi raha eest:)

Isepankur.ee

Isepankuri tootlus on mul väheke tõusnud võrreldes varasemaga ja see on nüüd juba üle 24% aastas. Alumisel pildil on näha ka see, et olen selle tootlusega investorite hulgas 114. kohal. Olen rahul.

Börsil kauplemise mängureeglid – väärtuse langus

Lugesin täna The Digerati Life blogist Tony Lotoni* artiklit lihtsatest börsil kauplemise mängureeglitest. Mina ise pole mingi börsil kauplemise spetsialist aga mulle meeldis seal artiklis kõige rohkem see, kuidas demonstreeriti investeeringu kaotuse tegelikku tähendust. Mõtlesin, et jagan seda sinuga ka.

Kuulsa investeerimisguru Warren Buffett’iga seostatakse kahte tähtsat reeglit investeerimisel – need reeglid on:

  • Reegel #1 – Ära kaota raha!
  • Reegel #2 – Ära unusta reeglit #1.

Need kuldsed reeglid peaksid meile meenutama seda, et kaotatud väärtus investeeringutes võib vähendada drastiliselt nende tootlust. See tähendab seda, et: kaotades näiteks oma investeeringute väärtusest 50%, on sul vaja järelejäänud väärtusele 100% tootlust, et nulli tagasi jõuda. Niisiis, kui mõni su investeering peaks kaotama 90% oma väärtusest, siis on sul nulli tagasi jõudmiseks vaja kümnekordset tulu teenida järelejäänud varaga.

Kõige parem on mitte kaotada oma investeeringute väärtust oluliselt ja märgata kaotusi võimalikult varakult. Vaata siit tabelist kaotuse ja taastamiseks vajaliku tootluse suhet:

KAOTATUD VÄÄRTUS 10% 20% 50% 75% 90% 99%
VAJALIK TOOTLUS TAASTAMISEKS 11% 25% 100% 300% 900% 9900%

Selleks, et erainvestorina efektiivselt oma investeeringutel silma peal hoida ja suuremaid kaotusi näiteks “STOP ORDER”iga välistada, ei ole mina Eestis kuigi häid võimalusi leidnud. Isegi LHV-l pole selline enda seatud limiidiga müümine võimalik. Seetõttu on eraisikuna ainus võimalus lihtsalt vanamoodne igapäevane/-nädalane investeeringute jälgimine ja vastavalt siis tegutsemine.

Meil Taunoga on aga plaan kuidas see probleem enda jaoks ära lahendada:) Kui sul peaks ka selline mure olema, siis võid kommentaari oma kontakti jätta või kirjutada mulle. Ütlen sulle ka kuidas automaatselt oma portfellist ülevaade saada igapäevaselt või nädalaselt ja kuidas saada hoiatusi, kui mingi vara väärtus peaks kõvasti kukkuma hakkama.

*Tony Loton kaupleb börsil ja on kirjutanud raamatud “Stop Orders” ja “Position Trading (Second Edition)

Investeeringud aktsiatesse

Avasin täna jälle üle pika aja investeeringuportfelli aktsiatesse. Soetasin endale Tallinna Börsilt kolme aktsiat: Tallink, Olympic ja Tallinna Kaubamaja.

Kogu aktsiaportfell on jagatud võrdselt kõigi kolme aktsia vahel.

On risk, et mul kujuneb selle investeeringu perioodiks ainult pool aastat, sest sügisel võib tänu ühele suuremale väljaminekule rohkem raha vaja minna, aga kui võimalik siis tahaks siiski portfelli säilitada.

Kuna hetkel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad väga-väga madalad, siis valisin pooleaastaseks raha investeerimiseks justnimelt aktsiad.

Tootluseks ootaksin 6 kuu jooksul 10%. See kataks ära tulumaksu, inflatsiooni ja tehingukulud ning jätaks mulle peale seda veel 5% tulu.