Sel sügisel saadud praktiline kogemus näitab, et rehvide mõju auto kütusekulule on olemas ning väga tuntav.
Umbes kuu aega tagasi kirus mu isa, et oli enda auto (Audi A4 2,0 TDI) rattad ära vahetanud ning auto hakkas seepeale pool liitrit sajale kütust lisaks nõudma. Tol hetkel mõtlesin, et ehk on tegu õnnetu juhusega, kuid praeguseks saan väita, et nii see siiski ei olnud.
Alustagem algusest. Juuli lõpus soetasin endale väikese turbodiiselmootoriga BMW 520 d, mille all olid Edition Sport originaalvaluvelgedel suverehvid mõõtudega ees 235/45 R17 ja taga 255/40 R17. Kuna nende rataste laius oli hiiglaslik, oletasin, et auto võtab ilmselt rehvide tõttu ka pisut rohkem kütust kui peaks. Keskmine kütusekulu mõõdetuna nende rehvidega liigeldes oli mu autol 5,7 liitrit 100 km kohta ja seetõttu olin olukorraga rahul nagu siga poris.
Augusti keskpaigas osutus siiski vajalikuks vahetada minu auto all olnud rattad ümber M+S rehvidega varustatud originaalplekkvelgede vastu. Uueks rehvimõõduks sai 205/65 R15. Mõistagi eeldasin, et oluliselt vähenenud rehvilaius päädib kahaneva kütusekuluga. Paraku ei osutunud see siiski tõeks ning auto keskmine kütusekulu alates sellest hetkest oli konstantselt 5,8 liitrit 100 km kohta. Sellele ei osanud ma leida muud seletust, kui et ilmselt on probleem M+S rehvide mustris ja seetõttu ei liigu auto vaatamata kitsamale rehvimõõdule kergemalt ning omakorda sellest tulenevalt ei tekkinud mingit kütusesäästu.
Plekkvelgede tõttu oluliselt kahanenud juhitavus ja auto tagasihoidlikum välimus kombineerituna muutumatu kütusekuluga ei lubanud mul tehtud rataste vahetusest rõõmu tunda. Seetõttu alustasin läbirääkimisi oma vennaga, kelle abil õnnestus septembris plekkveljed ja eelkirjeldatud Edition Sport valuveljed vahetada ümber väga kenade Edition Exclusive originaalvaluvelgede vastu, millel peal auto kohta täiesti mõistlikus mõõdus 225/55 R16 M+S rehvid. Vahetus oli mõistlik, sest saan nende ratastega vajadusel kogu talve sõita ning auto näeb sealjuures piisavalt viisakas välja, mis lubab seda vajadusel ka mõnele ostuhuvilisele näidata.
Kuna eelmise rehvivahetuse juures mingit tuntavat kütusekuluerinevust ei tekkinud, ei eeldanud ma ka nüüd mingit muutust. Paraku ei jäänud see tulemata. Lisanenud rehvilaius kombineerituna M+S mustriga tähendab, et auto veereb nüüd oluliselt raskemini. Seda on maanteel selgelt tunda ja see tähendab, et auto kütusekulu pole kasvanud mingid tühised 0,1 liitrit, vaid on täna reaalselt keskmiselt 6,4 liitrit 100 km kohta.
See on 0,6 liitrit rohkem kütust, mis tähendab sisuliselt 6 liitri juures kütusekulu kasvamist 10% võrra. Kas seda on vähe või palju? Minu läbisõidu juures teeb see aastas lisaks 216 liitrit kütust ning see tähendab aastaeelarves tänast diiselkütusehinda (~17,5 kr/l) arvestades umbes 3 780 kr lisakulu. Seda ei ole väga vähe, aga selle vahe kannatab mu eelarve siiski välja.
Samas oli palju meeldivam sõita autoga, mis võttis alla 6 l kütust sajale ja seda rõõmu enam kahjuks ei ole.
Käesolevaga loen empiiriliselt tõestatuks kaks tõsiasja:
1. M+S mustriga rehvid suurendavad auto kütusekulu märgatavalt.
2. Laiemad rattad suurendavad auto kütusekulu märgatavalt.
Õhku jääb veel küsimus, kui palju võib kütusekulu mõjutada erinevus erinevate rehvitootjate toodete vahel, kuid pean seda seni siiski teisejärguliseks probleemiks. Endale uusi rehve valima minnes jääksin siiski kindlasti ökonoomsemate variantide juurde.
Googeldamise tulemusena leidsin, et rehvide veeretakistus on lausa energiamärgise saanud Euroopa riikides. Eestis pole küll kusagil silma veel hakanud ja kehtima hakkamise algust ei suutnud ka lehelt tuvastada hetkel. Dokument ise on siin: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0779:FIN:ET:PDF
PS: Sõiduautode rehvid on C1 klass.
Selles, 178 leheküljelises uuringus, on võrreldud muuhulgas erinevate tootjate rehvide veeretakistusi http://onlinepubs.trb.org/onlinepubs/sr/sr286.pdf
See on küll 4 aastat tagasi tehtud uuring, aga värskemat midagi ei hakanud silma.
Rehvide veeretakistusest üldse saab uurida loomulikult ka wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/Rolling_resistance
Kui järgmine kord rehve ostma lähen, siis igal juhul küsin müüjalt, et millised on nende pakutavate rehvide veeretakistuste klassid (või takistuste väärtused) – näis, kas osatakse vastata ja millised need siis on:)
Üks mõte seoses valuvelgedega… Nimelt on nõnda, et valuvelgede plussiks märgitakse tihtipeale ka seda, et nad on kergemast metallist kui plekkveljed ja seetõttu peaks ka auto ökonoomsem olema ning juhitavuse paranemist võiks soodustada ka väiksem vedrustamata mass, seda lisaks velje jäikusele ja rehvi laiusele. Tõepoolest, võidusõidus kasutatavad valuveljed ongi väga kerged, kuid tavalised nn tänavasõidu valuveljed võivad mõnikord olla väga väga rasked, eriti siis kui nad suurt mõõtu on. Kütusekulu erinevusi ma küll mõõta pole saanud, aga selliseid velgi oma kätega tõstes olen küll tunda saanud, et vahe võib olla üüratu. Ma ei usu, et BMW originaalvaluveljed on mingist halvast ja raskest sulamist valatud, kuid mingeid “noname” tootja velgi soetades tuleks küll silmad pidada nende kaalu ja vaadata mis materjalist nad on tehtud. Kui seda üldse on võimalik aru saada.