{"id":195,"date":"2010-02-04T16:59:36","date_gmt":"2010-02-04T14:59:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/?p=195"},"modified":"2011-08-24T12:14:17","modified_gmt":"2011-08-24T09:14:17","slug":"energiakulu-saastmine-vee-keetmisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/energiakulu-saastmine-vee-keetmisel","title":{"rendered":"Energiakulu s\u00e4\u00e4stmine vee keetmisel"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/strong><\/strong>Mitmelt poolt internetis v\u00f5ib leida “s\u00e4\u00e4stunippe” ja “vihjeid” selle kohta, et pliidil kastrulis vee keetmine on energiakulukam kui veekeetjaga sama koguse vee keema ajamine. Selliste nippide juures pole aga tavaliselt mingeid fakte toodud ja seet\u00f5ttu otsustasin teha ise testi enda majapidamises asuvate vee keetmiseks sobilike seadmete v\u00f5rdlemiseks.<\/p>\n

V\u00f5tsin testimiseks veekraanist 10\u00b0C kaevuvee<\/strong> ning m\u00f5\u00f5tsin igaks testiks t\u00e4pselt 300ml<\/strong> koguse. Testisin temperatuuri t\u00f5stmist 10\u00b0C pealt<\/strong> keemistemperatuurini<\/strong>. Valisin v\u00e4lja p\u00f5hjaplaadiga veekeedukannu, keraamilise t\u00f6\u00f6pinnaga k\u00f6\u00f6gipliidi ning mikrolaineahju.<\/p>\n

Algandmed<\/h2>\n

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2<\/strong><\/a>
\nP\u00e4evase energia hind: 174,14 senti\/kWh <\/strong>(eeldame, et ma keedan vett p\u00e4evasel ajal)<\/em><\/p>\n

Vajalikud valemid<\/strong><\/h2>\n

P = w\/t <\/strong><\/strong>, ehk t = w\/P
\nP – v\u00f5imsus, <\/strong><\/strong>vattides (W)
\nw – energia, <\/strong><\/strong>d\u0161aulides (J)
\nt – aeg,<\/strong><\/strong> sekundites (s)<\/p>\n

1 kalor = energia hulk, mida on tarvis 1 grammi vee temperatuuri t\u00f5stmiseks 1 kraadi v\u00f5rra.
\n1 kalor = 4,184 J<\/strong> (d\u0161auli)
\n1 tund = 3600 s<\/strong> (sekundit)<\/p>\n

Arvutused<\/strong><\/strong><\/h2>\n

1. P\u00f5hjaplaadiga veekeedukann “Stollar”
\n<\/strong><\/strong><\/p>\n

Tarbitav v\u00f5imsus: 2,2 kW <\/strong>(kilovatti)
\nSoojendatava vee kogus : 0,3 l <\/strong>(liitrit)
\nVajalik energia temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ <\/strong>(kilod\u0161auli)
\n<\/strong>Teoreetiline aeg sellise v\u00f5imsusega sellise enegia andmine veele: 113 \/ 2,2 = 51,3 s<\/strong> (sekundit)
\nTegelikult kulunud aeg vee temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra:\u00a0 70 s<\/strong> (sekundit)
\nKulutatud energia kasutamise efektiivsus: 51,3 \/ 70 = 73%
\n<\/strong>Kokku kasutati energiat: 2,2 x (70 \/ 3600) = 0,043 kW\/h<\/strong> (kilovatt tundi)
\nKokku 0,3 liitri vee temperatuuri t\u00f5stmise 90\u00b0C v\u00f5rra hind: 0,043 x 1,7414 = 0,074 krooni = 7,4 senti<\/strong><\/p>\n


\n2. Mirkolaineahi “Samsung”<\/strong><\/strong><\/p>\n

Tarbitav v\u00f5imsus: 1,2 kW <\/strong>(kilovatti)
\nSoojendatava vee kogus : 0,3 l <\/strong>(liitrit)
\nVajalik energia temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ <\/strong>(kilod\u0161auli)
\n<\/strong>Teoreetiline aeg sellise v\u00f5imsusega sellise enegia andmine veele: 113 \/ 1,2 = 94,1 s<\/strong> (sekundit)
\nTegelikult kulunud aeg vee temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra:\u00a0 190 s<\/strong> (sekundit)
\nKulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 \/ 190 = 50%
\n<\/strong>Kokku kasutati energiat: 1,2 x (190 \/ 3600) = 0,063 kW\/h<\/strong> (kilovatt tundi)
\nKokku 0,3 liitri vee temperatuuri t\u00f5stmise 90\u00b0C v\u00f5rra hind:
\n0,063 x 1,7414 = 0,110 krooni = 11 senti (48% rohkem kui keedukannuga)<\/span>
\n<\/strong><\/p>\n


\n3. Keraamilise t\u00f6\u00f6pinnaga pliit “Electrolux”
\n<\/strong><\/strong><\/p>\n

Tarbitav v\u00f5imsus: 1,2 kW <\/strong>(kilovatti)
\nSoojendatava vee kogus : 0,3 l <\/strong>(liitrit)
\nVajalik energia temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ <\/strong>(kilod\u0161auli)
\nTeoreetiline aeg sellise v\u00f5imsusega sellise enegia andmine veele: 113 \/ 1,2 = 94,1 s<\/strong> (sekundit)
\nTegelikult kulunud aeg vee temperatuuri t\u00f5stmiseks 90\u00b0C v\u00f5rra:\u00a0 270 s<\/strong> (sekundit)
\nKulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 \/ 270 = 35%
\n<\/strong>Kokku kasutati energiat: 1,2 x (270 \/ 3600) = 0,09 kW\/h<\/strong> (kilovatt tundi)
\nKokku 0,3 liitri vee temperatuuri t\u00f5stmise 90\u00b0C v\u00f5rra hind:
\n0,09 x 1,7414 = 0,157 krooni = 15,7 senti (110% rohkem kui keedukannuga)<\/span><\/strong><\/p>\n

PS: Keraamilisel pliidil valisin v\u00e4iksema kuumuti, sest see sobis v\u00e4iksemale potile.<\/em><\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/h2>\n

Korraliku p\u00f5hjaplaadiga veekeedukannuga on vett keema ajada v\u00e4hemalt poole efektiivsem kui keraamilisel pliidil. Mina tegin katsetuse \u00fcsna v\u00e4ikese koguse veega, mis on paras ehk paari tassi tee joomiseks aga kui vaja on keeta n\u00e4iteks liiter vett kartulite v\u00f5i riisi keetmiseks, siis antud n\u00e4ite puhul s\u00e4\u00e4stsime me 27,4 senti \u00fche keetmise korra pealt. Kui kodune perenaine iga p\u00e4ev keedab kokku n\u00e4iteks 2 liitrit vett, siis \u00fche kuu<\/strong> jooksul on see 16,44 krooni<\/strong> ja aastas<\/strong> t\u00e4pselt 200 krooni<\/strong> s\u00e4\u00e4stu.<\/p>\n

Teiseks saab antud n\u00e4ites vee kannus keema 3,8 korda kiiremini <\/strong>kui keraamilisel pliidil.<\/p>\n

Eks iga\u00fcks v\u00f5ib ise otsustada kas see on piisav tulu selle harjumuse kujundamise eest v\u00f5i mitte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mitmelt poolt internetis v\u00f5ib leida “s\u00e4\u00e4stunippe” ja “vihjeid” selle kohta, et pliidil kastrulis vee keetmine on energiakulukam kui veekeetjaga sama koguse vee keema ajamine. Selliste nippide juures pole aga tavaliselt mingeid fakte toodud ja seet\u00f5ttu otsustasin teha ise testi enda majapidamises asuvate vee keetmiseks sobilike seadmete v\u00f5rdlemiseks. V\u00f5tsin testimiseks veekraanist 10\u00b0C kaevuvee ning m\u00f5\u00f5tsin igaks … Loe edasi Energiakulu s\u00e4\u00e4stmine vee keetmisel<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[23,342],"tags":[122,124,120,116,118,117,119,123,121],"class_list":["post-195","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-elektrienergia-saastmine","category-populaarseimad_postitused","tag-bomann","tag-electrolux","tag-elektrienergia","tag-keedukann","tag-keraamiline-pliit","tag-mikrolaineahi","tag-saastmine","tag-samsung","tag-voimsus"],"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":200,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195\/revisions\/200"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}