{"id":457,"date":"2010-12-10T11:56:56","date_gmt":"2010-12-10T09:56:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/?p=457"},"modified":"2010-12-10T12:41:26","modified_gmt":"2010-12-10T10:41:26","slug":"reegel-2-mooda-rikkust-ainult-enda-jaoks-ja-ara-vordle-seda-teistega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/reegel-2-mooda-rikkust-ainult-enda-jaoks-ja-ara-vordle-seda-teistega","title":{"rendered":"Reegel #2: M\u00f5\u00f5da rikkust ainult enda jaoks ja \u00e4ra v\u00f5rdle seda teistega"},"content":{"rendered":"

V\u00e4ga paljude inimeste jaoks tekitab rikkuse tunde puudumine stressi. <\/strong>M\u00f5nede uuringute j\u00e4rgi on raha k\u00f5ige suuremaks stressiallikaks inimestele (n\u00e4iteks see uuring 16 riigi elanike hulgas: http:\/\/edition.cnn.com\/2009\/WORLD\/americas\/09\/30\/stress.survey.money\/index.html<\/a>)<\/p>\n

Sellel stressil on v\u00e4hemalt 3 lihtsat v\u00f5imalikku p\u00f5hjust<\/strong>:<\/p>\n

    \n
  1. Inimesel v\u00f5i tema perekonnal on katmata baasvajadused (toit, vesi, peavari, tervis, kehakatted, turvalisus. vt. Maslow’ p\u00fcramiidi) ja tema sissetulekust ei j\u00e4tkugi nende katmiseks<\/strong><\/li>\n
  2. Rikkuse m\u00f5iste on defineeritud kellegi teise j\u00e4rgi ja ei sobi tegelikult sinu v\u00e4\u00e4rtuste ja vajadustega kokku<\/strong><\/li>\n
  3. Inimene polegi kunagi enda jaoks rikkuse m\u00f5istet \u00fcldse defineerinud<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

    Kui sul on mure toidu v\u00f5i peavarju p\u00e4rast, \u00e4ra alusta sellest, et unistad rikkaks saamisest<\/h2>\n

    \"\"<\/a>Oma tutvusringkonnas ringi vaadates n\u00e4en ma seda, et mitmed rahaliselt v\u00e4hekindlustatud inimesed ostavad regulaarselt loteriipileteid, et “\u00e4kki \u00f5nn naeratab” ja nad saavad rikkaks. Rahaliselt paremini kindlustatud tuttavate hulgas ei tea ma kedagi kes loteriipileteid ostaks.<\/p>\n

    Teiseks oleme me k\u00f5ik kuulnud (ja m\u00f5ni n\u00e4inud) neid lugusid, kus keegi saab lotov\u00f5idu ja siis m\u00f5ni aeg hiljem ikka vaene on. \u00dchtlasi meeldib meile neid siis veidi parastada ja v\u00e4lja naerda, et kuidas v\u00f5ib ikka nii loll olla.<\/p>\n

    Tegelikult on sellistel inimestel tihti igap\u00e4evane stress lihtsalt seepr\u00e4rast, et nende p\u00f5hivajadused on katmata.<\/strong> Neil on mure toidu lauale saamise p\u00e4rast v\u00f5i \u00fc\u00fcri maksmise p\u00e4rast, mitte aga sellep\u00e4rast, et neil pole suurt rikkust ja nad ei saa teha uhkeid asju.<\/p>\n

    Sellises olukorras peab esimeseks \u00fclesandeks olema enda ja pere esmavajaduste kindlustamine. Jah, see v\u00f5ib olla v\u00e4ga raske ja kindlasti tundub, et keegi teine on selles s\u00fc\u00fcdi, et k\u00f5ik nii on l\u00e4inud<\/strong> ja see keegi teine v\u00f5iks ka n\u00fc\u00fcd olukorra korda teha. Tegelikult hakkab aga paremaks minema alles siis kui v\u00f5tta siiski enda homse p\u00e4eva kujundamine enda peale<\/strong>.<\/p>\n

    Komistuskivi seisneb muidugi siin selles, et inimene kellel esmavajadused on katmata on tihti k\u00f5ige v\u00e4hem motiveeritud midagi paremaks tegema v\u00f5i muutma. Olgu see siis enda v\u00f5i teiste juures.<\/p>\n

    \u00c4ra defineeri endale rikkuse m\u00f5istet kellegi teise j\u00e4rgi<\/h2>\n

    \"\"<\/a>Tavaliselt me valime (tahtmatult) kellegi teise definitsiooni rikkusest <\/strong>ja siis asume samuti selle teise inimese eesm\u00e4rgi v\u00f5i unistuse poole p\u00fc\u00fcdlema. See ei ole hea m\u00f5te!<\/p>\n

    Naabrist suurema maja ehitamist, v\u00f5imsama auto ostmist ja suurema televiisori ostmist oleme me n\u00e4inud nii p\u00e4riselus kui ka telesarjades ja filmides. Suurimaks m\u00f5jutajaks on siinkohal ilmselt viimaste aastak\u00fcmnetega \u00fclesehitatud tarbimiskultuur, mille ohvriteks v\u00e4ga paljud meist langenud on. V\u00e4ga paljud reklaamid ja tootetutvustused r\u00e4\u00e4givad sulle just seda, et sa peaksid olema kellestki parem mingi x parameetri poolest. Seda korrutatakse meie alateadvusele nii palju, et me ei pane seda t\u00e4helegi kui see meie kindlaks usuks ja veendumuseks muutub.<\/p>\n

    Mulle meeldib siinkohal see k\u00fcsimus, et “Kas sa ikka tahad olla rikkaim laip surnuaias?”. V\u00f5ib-olla sind ikkagi ei huvita see, et sul on surres suur hunnik raha v\u00f5i varandust vaid tahaksid mingeid muid v\u00e4\u00e4rtusi. N\u00e4iteks kirjutada raamatu, k\u00e4ia mingites kohtades reisimas, \u00f5ppida mingeid asju tegema, \u00f5petada kedagi teist v\u00f5i minupoolest kasv\u00f5i muuta maailma:)<\/p>\n

    Iga\u00fcks meist on teistest nii v\u00e4\u00e4rtushinnangute kui soovide poolest erinev – pole m\u00f5istlik kopeerida teiste eesm\u00e4rke oma ellu ja siis olla \u00f5nnetu nende mitte saavutamise \u00fcle<\/strong>.<\/p>\n

    Kui sind h\u00e4irib see, et sa pole rikas siis m\u00f5tle kas sa \u00fcldse oled m\u00f5elnud mida see rikkus sinu jaoks t\u00e4pselt t\u00e4hendab?<\/h2>\n

    \"\"<\/a>Teine probleem paljude inimeste puhul rikkuse definitsiooniga on see, et see on neil v\u00e4ga puudulik. Jah, nad m\u00f5tlevad ja v\u00f5ib-olla ka \u00fctlevad teistele, et tahaks saada rikkaks v\u00f5i tahaks head palka v\u00f5i tahaks maja\/autot\/suurt televiisorit v\u00f5i midagi muud sellist aga see on ainult osa vajalikust m\u00e4\u00e4ratlusest<\/strong>.<\/p>\n

    Kas ikka raha on see rikkus mida sa omada tahad?<\/strong> V\u00f5ib-olla on sinu jaoks hoopis t\u00e4htsamad mittemateriaalsed v\u00e4\u00e4rtused?<\/p>\n

    Kas sinu jaoks on t\u00e4htis mingisuguse konkreetse rahasumma olemasolu kindlal kuup\u00e4eval v\u00f5i on sinu jaoks t\u00e4htis mingi konkreetse summa teenimine regulaarselt? Kas see regulaarselt teenitav summa tekib t\u00f6\u00f6 tegemise eest v\u00f5i on see passiivne sissetulek? Milline see summa olema peab, et sa ennast rikkaks peaksid?<\/p>\n

    Kui sinu rikkuse eesm\u00e4rk on seotud rahaga, siis mida sa selle raha eest saada tahaksid? Kas see asi mida sa raha eest saada tahad v\u00f5iks olla hoopiski rikkuse definitsiooniks raha asemel?<\/p>\n

    V\u00f5ib-olla on rikkus sinu jaoks teatud vabaduse olemasolu, kindlustunne \u00f5nnetuste puhul, v\u00f5imalus aidata teisi inimesi v\u00f5i veel midagi muud. Igal juhul on see paremini kirjeldatav kui lihtsalt “tahaks olla rikas v\u00f5i v\u00e4ga rikas inimene”.<\/p>\n

    \"\"<\/a><\/em><\/strong><\/p>\n

    Palun kirjuta kommentaaridesse ka enda rikkuse t\u00e4hendus, sest olen kindel et neid on v\u00e4ga palju erinevaid:)<\/em><\/strong><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    V\u00e4ga paljude inimeste jaoks tekitab rikkuse tunde puudumine stressi. M\u00f5nede uuringute j\u00e4rgi on raha k\u00f5ige suuremaks stressiallikaks inimestele (n\u00e4iteks see uuring 16 riigi elanike hulgas: http:\/\/edition.cnn.com\/2009\/WORLD\/americas\/09\/30\/stress.survey.money\/index.html) Sellel stressil on v\u00e4hemalt 3 lihtsat v\u00f5imalikku p\u00f5hjust: Inimesel v\u00f5i tema perekonnal on katmata baasvajadused (toit, vesi, peavari, tervis, kehakatted, turvalisus. vt. Maslow’ p\u00fcramiidi) ja tema sissetulekust ei j\u00e4tkugi … Loe edasi Reegel #2: M\u00f5\u00f5da rikkust ainult enda jaoks ja \u00e4ra v\u00f5rdle seda teistega<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[234],"tags":[241,244,242,89,239,245,110,243,246],"class_list":["post-457","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-reeglid","tag-maslow-vajaduste-puramiid","tag-naabrist-parem","tag-peavari","tag-raha","tag-rikkus","tag-stress","tag-toit","tag-vaesus","tag-vajadused"],"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=457"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":463,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions\/463"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rahakool.ee\/pere_eelarve\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}