Selline mõtlemine on omane vaid vähestele. Siiski ei mõtle me sageli tegelikult sellele, mis pärast meid tuleb ja kahjuks on veeuputus üsna vähetõeline võimalus. Tavaliselt jäävad meist maha lähedased, kes peavad kujunenud olukorraga vaatamata kaotusvalule ikkagi praktiliselt toime tulema. Kas minu pere teab, mis saab, kui peaks juhtuma kõige halvem? Sellele küsimusele on isegi raske eelarvamuseta mõelda. Samas on teema väga oluline ja kindlasti ei tohiks perele jätta kaela topelt murekoormat. Töökohad tulevad ja lähevad, aga inimesed ei ole asendatavad. Mis saab, kui üks pereliikmetest üldse kaob?

Rahakool on koht, kus ei pea rääkima vaid sellest, mis on lõbus, mis meeldib meediale või millest on tavaks kirjutada. Seetõttu võtsin kokku julguse panna kirja soovitused kõige halvemateks ootamatusteks, mida elu tuua võib. Ärgu lähedased, kes teadmatult seda artiklit lugema juhtuvad, arvaku, et ma isiklikus plaanis sellistel teemadel sõna võtan. Tegemist on lihtsalt valdkonnaga, millest keegi ei soovi kirjutada, aga mis minu arvates on väga oluline.

Perega koos tuleks igaks juhuks läbi mõelda vähemalt järgmised asjad:

1. Kas minu elukindlustused katavad minu laenukohustused ja kas minu pere teab, kust leida mu elukindlustuspoliis või vähemalt millisesse kindlustusseltsi pöörduda? Kui kõigi nende küsimuste vastuseks on jah, siis on juba peaaegu kõik mured murtud. Sageli see aga nii ei ole. Elukindlustuspoliisi asukoht on siiski oluline, sest kui kindlustus katab laenukohustused osaliselt, on see ikkagi hea uudis.

2. Kas minu laenude tõttu võib peret ähvardada elukohast ilmajäämine? Kui kiiresti see juhtub ja milliste varade müügi abil on seda võimalik vältida? Kui perele on võetud eluasemelaen ja tagatiseks on seesama kodu, siis tõepoolest on selline oht reaalselt olemas. On kaheldav, kas pere teine liige oma ainsast palgast laenu ära teenindada suudab. Seetõttu pange kirja umbkaudse suurusjärguna kõik varad, mida oleks perel võimalik ja mõistlik müüa elukoha säilitamiseks.

Varade alla kuuluvad näiteks:
- raha pangakontol (umbkaudne sularahareserv);
- aktsiad (Kas Teie pereliikmed teavad, kui palju Teil on vara aktsiates?);
- mittevajalikud autod ja muu hinnaline tehnika (Kas Teie pereliikmed teavad, kus on Teie autode dokumendid ja kui palju need umbkaudselt kiirest müües väärt on?);
- kinnisvara (Kas Teie pere teab, kus on Teie kinnisvaradokumendid ja kui palju see kinnisvara umbkaudselt kiiresti müües väärt on?);
- muud varad, mis on olulised kinnisvara hinda ja Teie laenude suurust arvestades.

3. Kas pere saab pöörduda lähedaste poole abi saamiseks? Kes ja mis osas saaks aidata?
Abipalved ei pea olema tingimata rahalist laadi. Üksinda jäänud naisterahva jaoks on oluline juba see, kui keegi usaldusväärne saab enda peale võtta teatud asjade müügi korraldamise õiglase hinnaga. Samuti võib keegi lähedalseisjatest olla huvitatud õiglase hinnaga Teie kinnisvara ise ära ostma, mis tähendaks, et kiirmüüki ei olegi tarvis. Pere peab sellistest võimalustest teadma.

4. Kui elukohavahetus ei ole vältimatu, siis kas pere teab, kuidas see läbi viia kõige valutumalt?
Mõelge läbi skeem, kuidas oma senine kodu müüa ja soetada uus ning odavam nõnda, et pere vahepeal peavarjuta ei jääks ja liigselt raha ei kaotaks.

5. Millised igakuised kulutused on mõistlik elimineerida? Võimalik, et kodus käib ajakirju, mida enam ei ole tarvis. Samuti võib olla mingite müüdud varade hooldamise või ülalpidamisega seotud lepinguid, millest võiks koheselt loobuda. Tänapäeval võivad näiteks kuluallikad olla internetiteenustega seotud. Kõike seda on mõistlik teada, et vajadusel koheselt ebavajalikud kulutused nulli viia.

6. Tehke testament ja muutke seda jooksvalt ning andke lähedastele teada, kust selle leida võib. Isegi kui see ei ole ametlik juriidiline dokument, on hea, kui kõige halvema puhul osatakse talitada varem selgelt läbimõeldud juhtnööride järgi. Ühtlasi on see hea võimalus jätta mõned varad ka neile lähedastele, kes muidu midagi ei päriks, aga kes teie arvates on midagi teile kuuluvat ära teeninud.

Võimalik, et unustasin midagi olulist. Siiski on juba sellele teemale mõtlemine oluline samm edasi ja soovi korral võib igaüks neid mõtteid meie Foorumis täiendada või ümber lükata.

"Parem karta kui kahetseda" ei ole selline vanasõna, mis elus kuigi tihti paika peab. Ometi on varem või hiljem vaja mõelda ka sellele, mida elus tegelikult karta tuleb. Parem teha seda aegsasti, sest see annab elamiseks ja oma finantsasjade korraldamiseks oluliselt kindlama tunde. Kõige tähtsam on ju see, et vaatamata meie tegudele meie kõige kallimatega kõik hästi oleks.