Mitmelt poolt internetis võib leida “säästunippe” ja “vihjeid” selle kohta, et pliidil kastrulis vee keetmine on energiakulukam kui veekeetjaga sama koguse vee keema ajamine. Selliste nippide juures pole aga tavaliselt mingeid fakte toodud ja seetõttu otsustasin teha ise testi enda majapidamises asuvate vee keetmiseks sobilike seadmete võrdlemiseks.
Võtsin testimiseks veekraanist 10°C kaevuvee ning mõõtsin igaks testiks täpselt 300ml koguse. Testisin temperatuuri tõstmist 10°C pealt keemistemperatuurini. Valisin välja põhjaplaadiga veekeedukannu, keraamilise tööpinnaga köögipliidi ning mikrolaineahju.
Algandmed
Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh (eeldame, et ma keedan vett päevasel ajal)
Vajalikud valemid
P = w/t , ehk t = w/P
P – võimsus, vattides (W)
w – energia, dšaulides (J)
t – aeg, sekundites (s)
1 kalor = energia hulk, mida on tarvis 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
1 kalor = 4,184 J (dšauli)
1 tund = 3600 s (sekundit)
Arvutused
1. Põhjaplaadiga veekeedukann “Stollar”
Tarbitav võimsus: 2,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 2,2 = 51,3 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 70 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 51,3 / 70 = 73%
Kokku kasutati energiat: 2,2 x (70 / 3600) = 0,043 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind: 0,043 x 1,7414 = 0,074 krooni = 7,4 senti
2. Mirkolaineahi “Samsung”
Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 190 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 190 = 50%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (190 / 3600) = 0,063 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,063 x 1,7414 = 0,110 krooni = 11 senti (48% rohkem kui keedukannuga)
3. Keraamilise tööpinnaga pliit “Electrolux”
Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 270 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 270 = 35%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (270 / 3600) = 0,09 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,09 x 1,7414 = 0,157 krooni = 15,7 senti (110% rohkem kui keedukannuga)
PS: Keraamilisel pliidil valisin väiksema kuumuti, sest see sobis väiksemale potile.
Kokkuvõtteks
Korraliku põhjaplaadiga veekeedukannuga on vett keema ajada vähemalt poole efektiivsem kui keraamilisel pliidil. Mina tegin katsetuse üsna väikese koguse veega, mis on paras ehk paari tassi tee joomiseks aga kui vaja on keeta näiteks liiter vett kartulite või riisi keetmiseks, siis antud näite puhul säästsime me 27,4 senti ühe keetmise korra pealt. Kui kodune perenaine iga päev keedab kokku näiteks 2 liitrit vett, siis ühe kuu jooksul on see 16,44 krooni ja aastas täpselt 200 krooni säästu.
Teiseks saab antud näites vee kannus keema 3,8 korda kiiremini kui keraamilisel pliidil.
Eks igaüks võib ise otsustada kas see on piisav tulu selle harjumuse kujundamise eest või mitte.
Mina olen seda nippi ikka vahel kasutanud, et potti viskan ainult törtsu vett, et kõrbema ei läheks ja enamiku vett ajan kannuga kõrval keema. Alati aga painas küsimus, et kas kiirkeedukann pole äkki ebaefektiivsem. Tore kuulda, et pole.
Kas pildilt on õigesti aru saada, et veekannu küljed on metallist? Huvitav oleks seda arvutust kõrvutada plastikkannuga – ühest küljest metall juhib paremini sooja keeduplaadilt ära ja annab seda kogu oma pinnaga veele edasi. Teisest küljest jälle neelab metall ka ise rohkem sooja ja annab seda oma välispinnaga keskkonda. Sama põhjus ka pliidil vee keetmisel – poti enda mass, mis tuleb ka 100 °C juurde soojendada, on suurem (eriti veel nn paksupõhjalisel potil, mis meil tavaliselt kasutusel on).
Mikrolaine ahju kohta on aga ettepanek, et korda seda katset erinevate anumatega. Mikrolaine on selline huvitav nähtus, mille neeldumine on erinevates materjalides väga erinev ja mõni kruus läheb ise oluliselt kuumemaks kui tema sees soojendatav vedelik, seega neelab/raiskab asjatult energiat. Samuti, kõrgeservalised anumad lihtsalt varjavad kiirgust, kuna see pääseb vett soojendama peamiselt ainult avause kaudu.
Seega võiks mikroahjus tulla oluliselt erinev tulemus, kui ajada vesi keema plastikust/klaasist taldrikul vmt madalaservalises laias nõus, mis ise kiirgust ei neela.
PS. Kas arvutustes kasutatav tarbitav võimsus on see, mis dokumentides kirjas, või mõõtsid ise? Huvitav, kui täpselt dokumentatsioon tegelikku olukorda kajastab?
Arvutustes kasutatav võimsus on dokumentides näidatud võimsus. Polnud selle eksperimendi raames neid kontrollida plaanis:)
Väga hea küsimus on see dokumentides näidatud ja tegeliku võimsuse näitajate klappimine. Võimalik, et teen millalgi mingi sellise testi ka… laon kodutehnika kettsaest ja veepumbast kuni miksrini ritta ja mõõdan tarbimised ära. Ei oska enne midagi väga isegi ennustada siin…
Induktsioon pliit koos korraliku kannuga on kordades tõhusam.
Heiti, äkki täpsustad. Millest on induktsioonpliit kordades tõhusam ja mitu korda siis? Kuidas sa seda mõõtsid?
Kui ma umbes aasta tagasi induktsioonpliidi ostsin, siis tegin kohe sarnase katse. Võrdlesin ühe liitri vee keema ajamise aega 2,1kw veekeetja ja 2,8kw inuktsioonpliidi vahel. Aegu enam ei mäleta aga pliit oli umbes niipalju kiirem, kui ta võimsuse järgi pidigi olema.
Sinu katsel elektripiidiga on see viga, et vee kogus on väga väike. Pliidi osade ja poti mass on liiga suur võrreldes vee massiga. Suurema veegakogusega näitaks pliit ennast mõnevõrra paremast küljest,
Jah, sellega ma olen nõus, et suurema koguse puhul väheneks poti ja pliidi tööpinna soojendamisele kuluva energia osakaal vee hulka. Seega suurema koguse puhul peaks tegema ilmselt eraldi katse, et seda võrrelda.