Rubriigiarhiiv: Võlast vabaks

Fikseerimata Euriboriga laenude intressimäär

Võlast vabaks, ,

Täpselt kümne päeva pärast on jälle käes fikseerimata euribori määraga laenude intresside üle vaatamises kuupäev, ehk siis 15.detsember.

Nagu me kõik teame, siis on euribor vahepeal teinud veel läbi mõningase languse. Kui palju mõjutab see viimane 1.472% pealt näiteks ütleme 1% peale kukkumine kuiseid ja aastast tagasimakset siis, kui laenatud on näiteks üks miljon (1 000 000) krooni?

6 kuud tagasi:

Laenusumma: 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 2.072% (panga marginaal 0.6%)
Kuine tagasimakse: 4 274 krooni

ja nüüd:

Laenusumma 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 1.600% (see on näide, hetkel on euribor isegi natuke alla 1%)
Kuine tagasimakse 4047 krooni

Sääst kuus: 227 kroon
Sääst aastas: 2724 krooni

See sääst pole nüüd küll enam kuigi suur, sest proportsionaalselt avaldab euribori vähenemine nüüd palju vähem mõju intressimäärale kui aasta tagasi näiteks. Siiski on mul jätkuvalt hea meel, et ta siiski on vähenenud. Tegelikult pole küll reaalne, et ta sellisele tasemele pidama jääb ja kindlasti hakkab ta tõusma ülespoole tagasi niipea kui reaalmajanduses ka asjad vähegi hoogu hakkavad sisse võtma jälle.

Seniks nautigemgi siis neid ilusaid väikeseid intresse!

(arvutustes kasutasin Swedbank’i laenukalkulaatorit, Tänan Swedbank)

Minu finantsajalugu [viies osa]

Võlast vabaks, ,

Kuidas karastus teras

HeatTreatmentNikolai Ostrovski romaanis «Kuidas karastus teras» näidatakse, kuidas Suures Oktoobrirevolutsioonis, võitlustes kapitalistide, imperialistide, interventide, mõisnike ja mitut liiki natsionalistide vastu kasvas ja tugevnes tööliste ja külakehvikute klassiteadvus ning sündisid kangelased tööliste ja talupoegade hulgast.

Tallinna Tehnika Kõrgkooli tehnomaterjalide ja turunduse eriala inseneriks õppijana meenus too raamat lapsepõlvest raamaturiiulilt. Nii nagu terase karastamisel tõstsin enda finantsseisu temperatuuri üle kriitilise piiri, millele järgnes väga kiire jahutus – karastamine.

2008 aasta sügisest on muutunud nii mõndagi:)

Lugesin raamatuid ettevõtlusest, vaatasin filme maailma rahandussüsteemi toimimise kohta, surfasin internetis ja lugesin lõpmatul hulgal inimeste finantsblogisid ja erinevate institutsioonide õpetusi kuidas oma rahaasju ajama peaks.

Võtsin vastu otsuse neljandat korda pere-eelarvet pidama hakata. Seekord aga panustasin tõsisemalt ettevõtmise õnnestumisse ning lõin veebilehe mis tänaseks on www.rahakool.ee aadressil asuv keskkond.

Otsin iga päev tõde ja õpin iga päev midagi uut siin elus.

Mõtlen ja usun asju millega pole nõus 99% inimestest keda tunnen ja tean aga see ei ole enam minu jaoks tähtis. Mulle meeldib tegeleda just selle 1% asjadest millega muu maailm tegeleda ei taha:)

Nagu ütles kuulus Itaalia teadlane, matemaatik, füüsik ja astronoom – Galileo Galilei: “Kõiki tõdesid on lihtne mõista kui sa oled nad avastanud; point seisneb nende avastamises”

Minu finantsajalugu [neljas osa]

Võlast vabaks, ,

Valus tõde rahast ja pimeda ajajärgu lõppmäng

Ka suur summa pangaarvelt saab otsa ootamatult ja kiiresti ning jõudmata ka realiseerida kõiki neid plaane mis selle rahaga on olnud. Kui oled pangale võlgu mitmeid laene, krediitkaardid on tühjad ning pangaarve nullis siis jõuab kätte üsna masendav hetk. Oled olnud suvepuhkusel, kulutanud kogu raha ära varem kui seda oleks võinud teha ning järgmisel palgapäeval saad palka ainult niipalju, et kogu sissetulek läheb kohe laenumakseteks.

Kui sellel masendaval hetkel tekib sul mõni ootamatu lisakulutus, nagu näiteks autoremont, siis viimase asjana oskad veel ainult panga kodulehele logida ning klaasistunud pilguga vajutada avalehel ilutsevale väikelaenupakkumisele. Selle intress on sama suur kui krediitkaartidel aga midagi pole enam teha.

Normaalne mõistlik inimene ei lähe ju ometigi kusagile mujale raha küsima, rääkimata lahenduse küsimisest enda probleemile. Õige jah – probleemi pole ju veel tuvastanudki keegi.

Ja siis jõudis võidujooks raha, asjade, elu ja ajaga finišisse. Pank ei pidanud mind enam laenukõlblikuks ja ei laenanud mulle enam raha.

Võidujooks mis oli alanud rahulikult, kestnud ligikaudu 10 aastat ja lõppenud väga korraliku spurdiga oli läbi. Valitses üldine motivatsioonilangus mu elus ja seistes nüüd kuristiku serval, oli edasiminekuks ainult üks suur samm maad…

Arvamus elust: “Midagi siin maailmas, minu elus, minu teadmistes ja käitumises on VÄGA valesti! See ei saa olla normaalne, et isegi kui mu palk kasvab 10 korda, ei jätku sellest mu kulude katmiseks”

Minu finantsajalugu [kolmas osa]

Võlast vabaks, , ,

Auto, pere, maja ja laenu (nalja) nabani

Ilma silma pilgutamata ning hetkegi kõhklemata võtab noor inimene kellel puudub normaalne finantsharidus endale autoliisingu, kodulaenu, väikelaenu ja krediitkaardi või lausa mitu. Usud, et kui pank arvutab sinu eest välja kas sa võid laenu võtta, siis võidki võtta, sest kõik on järelikult enamvähem korras sinu finantsidega. Lisaks kõigele tahad sa ju kõiki neid asju endale!

Pangaarvele laekuvad suured laenatud summad mille eest lisaks maja ehitamisele on kalduvus ka endale ühte-teist muud “vajalikku” lubada. Esimest korda elu jooksul pole peaaegu aasta aega üldse mingit hirmu selle ees, et kontolt raha kuu lõpus otsa saaks.

See tekitab nüüd veelgi võltsima tunde, et fiantsasjad on korras, kui kunagi varem. Kõik pole ammu korras – kulud on nüüd kordi suuremad kui tulud ja kõike seda saab vabandada enda jaoks sellega, et majaehituse ajal kulubki palju raha ju.

Arvamus elust: “Kui majaehitus on läbi ja selle peale enam ei kulu raha, siis hakkab jälle kõik iseenesest paremaks minema. Palk on samuti kogu aeg tõusnud.”

Minu finantsajalugu [teine osa]

Võlast vabaks,

Teine töökoht, rahalise pärisorjuse algusaastad, õnnis teadmatus

Milleeniumi algusest sattusin tööle tollase AS Tarkon ridadesse. Kuna mul polnud neile mingit erialast töökogemust ette näidata siis võeti mind tööle tegelikult ainult minu hea inglise keele oskuse pärast. Sain tööd liinitöölisena ja minust madalamat palka sai ilmselt ainult kojamees väljas. Esimene palk oli 2000 krooni.

Järgneva nelja aasta jooksul kordus peaaegu perfektselt üksainus tsükkel – käisin tööl, sain palka ja kulutasin kõik ära nii, et juba enne järgmist palgapäeva polnud kroonigi arvel.

Siin graafikul on minu pangakonto saldo 2000-2004 aastal.

saldo 2000-2004

Palk tõusis, aga kulud tõusid veel kiiremini

See periood minu elus oli kindlasti üks kõige mõjutatavamaid rahalises mõttes. Olin nõus võtma endale kaks krediitkaarti pangast (mida mulle peale suruti), võtsin ühe väikelaenu kui ükskord raha puudu oli millegi tasumiseks, ostsin mitmeid tooteid järelmaksuga mis mulle olid meeldima hakanud jne. Tegin kõvasti ületunde regulaarselt mille eest aga mitte alati palka ei saanud. Otsisin igal võimalusel lisatöid mida teha ja kuidas raha teenida.

Arvamus elust: “Usun, et kui kulud on suured, siis tuleb lihtsalt tulusid suurendada. Otsin peale tavatöö võimalusi ka kodus tööd teha. Õpin väga palju aega arvuti taga veetma ja tööd nokitsema”

Minu finantsajalugu [esimene osa]

Võlast vabaks, ,

Minu finantsajalugu on kindlasti väga heaks näiteks kuidas ma mitte mingil juhul mitte kellelgi ei soovita oma elu elada. Kõik on muidugi loogiline siis kui teadmised ja kogemused lihtsalt kõrgemale ei küüni aga kui keegi noor inimene peaks juhtuma lugema seda või keegi kavatseb oma lapsi õpetada rahaliselt õigesti käituma või vähemalt mitte väga valesti käituma, siis see postitus on tehtud just teile mõeldes.

Koolis käies käisin suvevaheaegadel töötamas oma isa ehitusettevõttes, peale kooli töötasin samuti aasta aega isa juures ehitajana.  Tollel ajal teenitud raha kulus kõik mingite lolluste peale, sest elasin ema-isa katuse all ning toit ja riided olid tasuta käes. Ühesõnaga ei mingit enda raha lugemist.

Esimene töökoht linnas, müügimeeste kleepuv võrk ja 3 päeva tasuta tööd

salesmanPeale sõjaväes käimist tahtsin kangesti linnas õnne otsida ning sattusin tööle ukselt-uksele müügifirmasse müügimeheks. Seal lubati tolle aja kohta enam-vähem 2x suuremat palka kui kusagil mujal pakuti. Läksin ja proovisin. Kolme päeva pärast olin emotsionaalselt räbaldunud ning ei läinud enam sinna töökohta isegi head aega ütlema. Palka ma muidugi ka ei saanud selle eest ning juba tehtud kulutused jäid mu enda mureks.  Sealne vaestelt inimestelt raha sõna otseses mõttes välja petmine ajas mind oksele ja ma lõpetasin hea meelega seal töö.

Arvamus elust: “Kui ma leian mingisugusegi töökoha, siis saan raha ja vaatan kuidas kõik kujunema hakkab. Mingeid erilisi unistusi ega ootusi ei ole.”