Pere väljaminekute osakaalud 2010

Pere-eelarve, , , , , ,

Tulles värskete emotsioonidega Tartu Ülikooli “Eraisikute finantsplaneerimise” kursuselt, asusin eile koostama oma perele lisaks aastasele pere-eelarvele ka pikaajalist finantsplaani.

Tuleb välja, et see on palju põnevam tegevus kui ma arvatagi oskasin. Aastases pere-eelarves, on minu perel suhteliselt lihtsa vaevaga õnnestunud “plussid ja miinused tasakaalu saada”, aga pikaajalise finantsplaani juurde kuulub ka erinevate eesmärkide, unistuste ja vajalike reservide ning investeeringute finantseerimisskeemi välja mõtlemine.

Sellise eesmärkide ja unistuste finantseerimisskeemi koostamisel on esimeseks sammuks aga vabade vahendite leidmine olemasolevast aastasest pere-eelarvest. Hetkel jäimegi sellesse faasi perega toppama, sest üllatus-üllatus, vabu vahendeid eesmärkide täitmiseks ei ole eelarves. Tuleb asuda kulude ja tulude numbrite kallale, et leida nii reservide loomiseks kui ka erinevate eesmärkide täitmiseks vabu vahendeid.

Selleks tarbeks tegin ka vahepealse väljavõtte meie pere hetke kulude ja investeeringute proportsioonidest eelarves. Jagan siinkohal seda pilti ka teile hea meelega.


(kliki pildile, et suuremalt näha)

Nagu näha, siis suurimaks kuluks on tõusnud kulutused toidule (19%) ja laenudele (16%).

Väga-väga hea meel on mul aga selle üle, et oleme saavutanud 2009 aastal seatud eesmärgi, investeerida vähemalt kümnendik oma tuludest. Hetkel investeerime regulaarselt 12% oma sissetulekutest.

Eelmisel aastal kirjutatud artiklist eelarve proportsioonide osas võib meenutada, et alles 2008 aastal ei investeerinud me üldse mitte midagi.

Eks saame näha, milliseks kujunevad osakaalud peale seda kui oleme lõpetanud eelarvenumbrite räsimise ja leidnud praegu puuduvad ressursid oma lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkide finantseerimiseks.

Aktsiainvesteeringute esimesed 6 nädalat

Investeeringud, , , , ,

6 nädalat tagasi investeerisin Tallinna börsi kaudu veidi vaba raha kolme ettevõtte aktsiatesse. Nendeks ettevõteteks olid Olympic Entertainment Group, Tallink Grupp ja Tallinna Kaubamaja.

Ehkki ma olen jooksvalt igapäevaselt jälginud aktsiate väärtuse liikumist, pole ma päris iga nädal viitsinud mingeid kommentaare ja ennustusi enda investeeringu saatuse kohta teha. Tundub aga, et see on olnud suur viga.

Viga seepärast, et ilmselgelt ei ole läinud mu investeeringutel tänaseni just kõige paremini. Või mis asja ma siin keerutan – neil on läinud väga kehvasti! Kogu portfelli väärtuse langus on tänaseks -15%. Huvitav on veel see, et erinevad aktsiad minu portfellis tunduvad börsil käivat täpselt sama rada mööda. Tallink üksi üritas küll aprilli lõpus mind plussi vedada, kuid seegi üritus lõppes kiiresti.

Mai algusest alates tundub justkui erinevate ettevõtete endi tulemused ei mõjutaks üldse aktsiahindu, vaid kogu liikumine on “suuremate jõudude” poolt põhjustatud.

See pidi mul lühiajaline investeering olema, vaja oleks nüüd nina juba ülespoole keerama hakata?

Eesti kaubandus välisriikidega

Eesti riik ja rahvas, Kaubandus, , , ,

Euro Eestis käibele võtmise valguses räägitakse täna jällegi väga palju sellest, et kas see samm “päästab Eesti majanduse” või ei päästa.

Selliste küsimuste püstituste puhul jääb minu jaoks aga alati arusaamatuks see, et ma ei näe kuidas Euro meie majandust päästa saaks? Ma olen täiesti nõus sellega, et Euro kasutusele võtuga kaasneb mitmeid positiivseid ja samas ka mitmeid negatiivseid efekte, kuid kuidas see kõik meie majanduse tugevaks muutmisega seotud on?

Kuidas see, kui me Euro kasutusele võtame, annab meie majanduskasvule uue hoo (ja seekord paluks valemit ilma kinnisvara- ja finantssektori buumita)?

Kui mõelda riigist, kui ühest perekonnast, kes müüb teistele mingeid tooteid/teenuseid ja tarbib teiste poolt valmistatud tooteid/teenuseid, siis kui kaua saab kesta mudel, kus ostetakse oluliselt rohkem kui ise müüa suudetakse?

Selline mudel riigi puhul kestab tänu sellele, et majandust elavdavad investeeringud väljastpoolt riiki, võetakse laenu, toimub inflatsioon jne.

Eksport vs. Import

Joonistasin 2009 aasta kohta graafiku Eesti kauplemise kohta teiste riikidega, kaubagruppide lõikes.

Graafikult on selgelt näha seda, et on ainult kaks valdkonda, mis meie riiki raha sisse toovad ja on terve rida valdkondi, mis meie riigist raha välja viivad.

Ekspordi elavdamine on üks tähtsamaid küsimusi mida me lahendama peaks. Uurima, mis valdkondades oleks potensiaali midagi paremini müüa välisriikidesse.

Näiteks põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ostame me rohkem kui 4 miljardi krooni eest rohkem sisse, kui ise välja müüa suudame.

Miks me ei suuda eksportida paberit ja paberitooteid maailmale? Miks meie paberipuit kõik välismaale rändas (või rändab siiamaani)?

Andmed: Statistikaamet

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Arvamus, Haridus ja õppimine, Raamatud, , , , , , , , ,
Louis Scatigna: Finantsdoktor

Lõpetasin täna Louis Scatigna kirjutatud ja Äripäeva kirjastuse tõlgitud raamatu “Finantsdoktor” lugemise.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus  –
Info asjakohasus Eesti lugejale –
Motivatsiooni tekitav –
Hind (370 krooni) –

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut lugeda võibolla kahel põhjusel ennekõike:

Esiteks: Eestis pole personaalse finantsplaneerimise alast kirjandust just kuigipalju, et mitte öelda ülivähe. Seepärast on iga raamat mille kätte saate, kindlasti väärt motivatsiooni- ja teadmisteallikas.

Teiseks: Kuna raamat on kirjutatud ameeriklase poolt, siis saabki aimu sellest kui palju keerulisem on tegelikult seal riigis oma rahaasju ajada. Meil siin väikeses ja sõbralikus Eestis on oma pere finantsplaneerimine täna veel ülilihtne Ameerikaga võrreldes.

Ainsaks suuremaks miinuseks Eesti lugejaskonnale jääbki selle raamatu puhul see, et päris mitmed peatükid ja nõuanded on meie riigis täiesti kasutud.

Tsitaat raamatu viimasest peatükist:

Ma teen kõvasti tööd, aga minu jaoks on ka oluline elu nautida. Ma ei soovi olla kõige rikkam laip surnuaias.

Ülevaade sisust

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.
Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (370,50 krooni)

Sulgemispaelaga prügikotid

Insenerid ja soss-sepad, ,
Normaalsete sidumispaeltega prügikott

Mõned head aastat tagasi ilmusid poelettidele müügile uuenduslikud – sulgemispaeltega prügikotid. Need on väga mugavad kasutada võrreldes ilma paelata prügikottidega. Saad prügikoti rohkem täis panna, saad seda mugavamalt tõsta ning esteetiliselt sulgeda.

Nüüd on “inseneridest” soss-sepad aga suutnud juurutada säästuversiooni sellest suurepärasest innovatsioonist. Sidumispaelad ei tee prügikotile servas enam täit tiiru peale, vaid lõpevad kusagil poole peale ära. Nii on ilmselt andnud kokku hoida mõnikümmend sentimeetrit seda kilepaela.

Tulemuseks on see, et niikui paeltest sikutama hakata, rebenevad need koti küljest lihtsalt ära. Tõmbejõud millega paelad küljest rebenevad polnud igatahes isegi piisav selleks, et kinni tõmmata paberiga täidetud prügikotti. Raskemal prügikotil, kus olmeprügi sees oli, tulid sangad kohe küljest.

Soss-seppade sitanikerdis

Soss-seppade versioon säästuinnovatsioonist on näha alumisel pildil. Väga kahju on mul sellest, et mul pole alles seda silti, mis toote peal oli. Igal juhul kontrollin ma järgmine kord prügikotte ostes, et nad poleks mustad, roheliste sangadega kotid. Neid ma ei riski osta.

Investeeringud aktsiatesse

Investeeringud, , , , , ,

Avasin täna jälle üle pika aja investeeringuportfelli aktsiatesse. Soetasin endale Tallinna Börsilt kolme aktsiat: Tallink, Olympic ja Tallinna Kaubamaja.

Kogu aktsiaportfell on jagatud võrdselt kõigi kolme aktsia vahel.

On risk, et mul kujuneb selle investeeringu perioodiks ainult pool aastat, sest sügisel võib tänu ühele suuremale väljaminekule rohkem raha vaja minna, aga kui võimalik siis tahaks siiski portfelli säilitada.

Kuna hetkel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad väga-väga madalad, siis valisin pooleaastaseks raha investeerimiseks justnimelt aktsiad.

Tootluseks ootaksin 6 kuu jooksul 10%. See kataks ära tulumaksu, inflatsiooni ja tehingukulud ning jätaks mulle peale seda veel 5% tulu.

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

Pere-eelarve, Populaarseimad postitused, , , , ,
2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Swedbank Xdream

Vaba aeg ja sport, , , , ,
2009 Xdreami II etapp Väätsal

Hea meel on teatada, et osalen Promens’i ridades 31.juuli – 1.augustil, koos Lauri ja Ilmariga,  “Swedbank Xdream” sarja Karula osavõistlusel.

Swedbank Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus kolmeliikmelised võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesanded.

Osalen B-rajal, kus tuleb läbida 6km jalgsi, 25km rattaga ja 5km kanuuga. Karula osavõistlus on vahva veel seepärast, et algab kell 22:00 õhtul. Hea siis, et ma pimedat ei karda:) Tõtt-öelda, nii umbes 10 aastat on möödas sellest ajast, kui viimati sai öösiti orienteerumas käidud. Ei tea kas oskabki seda kunsti enam…

Osavõtutasu oli nõus tasuma AS Promens, nii et aitäh tööandjale selle panuse eest tervisesporti! Nüüd tuleb vääriliselt võistlusel esineda:)

Abipakett Kreeklastele

Arvamus, Välismaal, , , , ,

Läheneva Euroraha kasutuselevõtu tuhina raames on üsna huvitav jälgida praeguste Eurotsooni riikide ägamist. Ei saa sugugi öelda, et asjad väga korras oleks, või et nad ka hetkel rohkem korda läheks. Pigem on Eurotsoonil ees tulemas üks raskemaid aegu.

Alles 3 kuud tagasi oli see, kui Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et nende riik ei vaja mingil juhul välist abi ja oma probleemidest saavad nad ise jagu  http://www.e24.ee/?id=208941.

Tänaseks on siiski selge, et see jutt oli sulaselge vale ning Kreeka ei saa oma majanduse “korda tegemisega” mingil juhul ise hakkama. Täna saadi kätte esimene sutsakas laenurahast – 5 miljardit eurot. Sellest, meie riigieelarvega võrreldavast summast, jätkub aga hädas Kreekale vaid Aprillikuu puudujääkide katmiseks http://www.e24.ee/?id=243366.

Terve 2010 aasta jooksul on Kreeka valitsusel vaja veel 53 miljardit eurot. Seda siis lisaks juba sellel aastal laenatud 18 miljardile eurole. Kreeka kurdab aga selle üle, et talle ei taheta raha väga odavalt laenata. Viimasel korral välja antud võlakirjad, 5 miljardi euro väärtuses, suudeti müüa 5,9% intressi ja 7 aastase tähtajaga.

Kui arvutada, et palju Kreekale see konkreetne “abi” maksma läheb, siis on numbrid päris koledad.

71 miljardi euro laenamine 5,9% intressiga, 7 aastaks, läheb maksma 15,8 miljardit eurot. See on 248 miljardit Eesti krooni, ehk 2,75 kogu Eesti riigi eelarvet.

Kreeka rahaprobleemid aga pole kuuldavasti ainsad Eurotsoonis ja järjest rohkem kergitatakse katteloori ka Portugali, Hispaania ja Itaalia eelarvete seisudelt. Ootame põnevusega…

Inimväärne elu

Arvamus, Välismaal, , ,

Olen juhuste ja töökohustuste tõttu suhteliselt palju väliskomandeeringutel sunnitud viibima. Ehkki komandeeringutes viibimine pole minu jaoks just meelistegevus, katsun iga kord selles riigis kus ma viibin, midagi enda jaoks kasulikku õppida või tähele panna.

Eesti pensionäridKirjutan seda juttu just ühest mõnusast, reedeõhtusest melust sumisevast restoranist, mis asub Hollandis, Duiveni lähedal. Õhtustan restoranis olude sunnil – MacDonald’sites ei saa siin riigis miskipärast peaaegu kunagi krediitkaardiga maksta ja eurosid mul pole kaasas. Muid toidukohti pole ka läheduses.

Miks ma kirjutan mingist Hollandi restoranist?

Restoranis iseenesest polegi midagi erilist. Selles mõttes, et kõik on küll väga kena ja teenindus on super ning toit on maitsev. Pooleliitrine õlu maksab 3,5€, mis ei olegi hull hind. Eestis maksab see umbes sama palju sellises kenas restoranis.

Mind võlub aga hoopis see, milliseid inimesi ma siin restoranis näen. Rohkem kui pool külastajatest on pensionärid või siis lihtsalt vanemad inimesed. Selliseid pensionäre, nagu siin, Eestis ei ole väga palju. Kõik istuvad rõõmsalt laudades ja jutustavad ning teevad nalja. Enamusel pensionäridest on siin hoolitsetud välimus, tõesti viisakad riided ja korralik juukselõikus.

"Välismaa" pensionäridAastaid tagasi, kui esimesi kordi laevaga näiteks Rootsi ja Eesti vahet sõitsin, siis mõtlesin mitmel korral, et miks ma skandinaaviast pärit pensionäri kohe ära tunnen. Mille poolest nad siis nii erinevad on? Ongi selle poolest erinevad, et inimeste näos on mingisugune teistsugune säde. Eestis tähendab pensionile jäämine täna suurt sissetulekute langemist, tõenäoliselt hunnikut terviseprobleeme jne.

Arenenud Euroopa riikides aga ringi vaadates annab vähemalt minule iga kord motivatsiooni see, et siiski on ka vana inimesena võimalik inimväärset elu elada – on võimalik õnnelik olla, on võimalik elu nautida ja naerda ja positiivne olla. Eestis kipub selline mõtlemine ununema ja võimatu tunduma.

Muret teeb ainult see, et see probleem ei alga ju pensionile jäämisega, vaid selle juured ulatuvadki tagasi täiskasvanu- ja noorukiikka. Mõtleme tagasi kohustusliku pensionifondi maksete jätkamise otsusele – selle tegid umbes pooled inimesed kes varem kogusid raha oma pensionifondi. Ma mõistan inimeste umbusku meie “pensionisüsteemi” osas, aga ei mõista seda, et kustkohast küll need inimesed plaanivad oma sissetuleku võtta pensionieas. Eestis on pensionile mõtlemine noorena ja keskeas mingil põhjusel “tabu” teema ja vähesed teevad seda. Liiga vähesed.