Pere finantsplaan 2010 – Septembri tulemused

September on möödas ja aeg on “2010 II poolaasta säästuplaani” seerias vahekokkuvõte teha. Nii nagu õpetavad mind inimesed “Lean” (kulusäästlik tootmine) maailmas tööalaselt, sooviks jällegi kõigepealt vaadata seda, mida me õppisime sellest perioodist ja mida annaks järgmisel perioodil paremini teha.

August 2010 tulemused

Nagu ikka, on andmete visuaalsel esitamisel väga tähtis koht minu analüüsides:


Kõige suurem erinevus kuludes…

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 101% rohkem planeeritust (Põhjus: 80 liitri bensiini ost korraga põhjustab paratamatult suuri kõikumisi kuude lõikes)
  • Ravimid ja arstitasud96% rohkem planeeritust (Põhjus: Visiit hambaarstile)
  • Riided, jalanõud jms.79% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu saalijalatsite erakorraline ost)
  • Pangateenuste, kaartide ja kontode kulud.74% rohkem planeeritust (Põhjus: Breti investeerimiskonto avamine ja esimene investeering. Tubli!)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba neljandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 100% kokkuhoidu (Polnud ühtegi sünni- ega tähtpäeva järelikult…)
  • Maja remont ja ehitus jms. – 100% kokkuhoidu
  • Väljas söödud toidukord – 58% kokkuhoidu (Koju ostetavas toidus oli küll kerge ülekulu. Kokku olid kulutused toidule siiski 6% väiksemad eelarvest)
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 51% kokkuhoidu (Breti töövõit:)

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 8% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – teine tõesti suurepärane saavutus teisel poolaastal, sest algse pere-eelarve kohaselt pidid septembris kulud keskmisest tegelikult natuke suuremadki olema.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
-9%
2010 September -8%
-17%
2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
-16%

Vaheülevaade ka kulutustest toidule. Summa on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra suurem. Võimalik, et põhjuseks oli ka see, et leidus vist üks nädal, mil me nädala toidugraafikut ei jõudnud ette valmistada ja elasime ühe nädala ilma planeerimata. Emotsioon oli see, et poes käies oli tunne nagu peata kanal – midagi ei teadnud mida on vaja osta ja mida ei ole vaja.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Lõpetuseks ka midagi positiivset

Septembris saime täita säästuplaani esimese 4 kuu jooksul säästetud rahast juba esimese eesmärgi – osta ilma välise finantseerimiseta õhksoojuspumba. See teeb meie puiduküttega majas elu kindlasti mugavamaks. Seda nii külmadel talveõhtutel kui ka kuumadel suvepäevadel.

Pumbaks on Fujitsu Nocria Arctic 9,1kW õhk-õhk soojuspump. Siinkohal aitäh Toomasele abi eest nii soetamisel kui sõbraliku hinna eest:)

PS: Kui kellelgi on enda pere-eelarve planeerimisel või pikema finantsplaani koostamisel küsimusi, siis küsige julgesti minu e-maililt (janar[at]rahakool.ee) või kirjutage siiasamasse komentaaridesse. Aitan meeleldi!

Pere finantsplaan 2010 – Augusti tulemused

Jätkan jonnakalt postitusteseeriat – “2010 II poolaasta säästuplaan”. Lühidalt võib sissejuhatuseks tõdeda fakti, et suvi on pere-eelarvele raske periood. Ma ütleks, et isegi Jõulud kahvatuvad tavaliselt suvekuude ees. Suvel on lihtsalt nii palju ahvatlusi ja tegevusi, mis kõik pere-eelarvest oma osa nõuavad.

Mõned näited neist suvekuude riskidest:

  • igasugused väliüritused (kontserdid, vabaõhuetendused, lõbus- ja seikluspargid, jne)
  • sagedasem väljas söömas käimine
  • suvel peetakse rohkem pulmi
  • suvel lõpetavad sugulased/tuttavad/sõbrad koole
  • reisimine suvepuhkuse tõttu
  • rohkem grillimist ja chillimist

August 2010 tulemused

Kõigepealt siis taaskord tulemuste graafiline esitamine. Esmapilgul võiks öelda seda, et äärmuslikud liigid on keskmistest kaugenenud – ehk siis need kulud mis olid üle eelarve, olid rohkem üle kui tavaliselt ja neid kulusid mis on alla eelarve (või täiesti 0 krooni) on samuti rohkem kui eelmistel kuudel.

Kõige suurem erinevus kuludes oligi ilmselt “kingitused, sünni- ja tähtpäevad” kategoorias. Kui eelmisel kuul juhuslikult õnnestus selles kategoorias mitte väga palju kulutada, siis augustis tuli meil oma karmavõlg tasuda ja rahakott korralikult ringile lasta:)

Suurimad ülekulud:

  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 218% rohkem planeeritust (Põhjus: Pulm, sünnipäevad, tähtpäevad)
  • Ravimid ja arstitasud85% rohkem planeeritust (Põhjus: Ettevalmistused külmetushaigusteks)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika76% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu spordihaigus põhjustas maastikurattaostu, mis polnud üldse muuseas plaanis ka!)
  • Väljas käimised, kino ja teater jms.75% rohkem planeeritust (Põhjus: Suvi ja vallatu hing)
  • Riided, jalanõud, jms. 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu garderoobi osaline otsa lõppemine ja seepeale 3 paari pükste ja 11 T-särgi ost)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba kolmandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Mänguasjad – 100% kokkuhoidu
  • Aed – 100% kokkuhoidu
  • Bensiin – 100% kokkuhoidu (Volvo 80L kütusepaak tekitab kuises arvestuses kõvad kõikumised)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed jne – 98% kokkuhoidu (See on küll väga suur üllatus! Ilmselt trehvas kõiki asju varudes olema)
  • Trennid – 92% kokkuhoidu (Trennid on olnud ette makstud või siis vabas õhus ja tasuta:))

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 1% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – suurepärane! Võiks ju mõelda, et miks nii vähe, aga arvestades kõiki ülekulude valdkondi, ma kartsin ausaltöeldes palju hullemat tulemust:) Aasta alguses tehtud eelarvega võrreldes olime ka augustis 9% plussis. See on täpselt sama tulemus kusjuures nagu eelmiselgi kuul.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
-9%
2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -4%
-16%

Teine huvitavam areng meie pere-eelarves oli augustis see, et me viisime läbi kuu ajalise katsetuse – milline näeks välja meie toidueelarve ja igapäevane söögikordade organiseerimine siis kui planeeriksime iga nädal ette, mida me nädala jooksul süüa teeme või kus sööme ja siis külastaks toidukauplust nii vähe kordi kui võimalik. Kuidas see kõik meil välja tuli ja mida me sellest õppisime, sellest kirjutaks järgmises postituses eraldi. Tulemused ja emotsioon kogu üritusest oli igatahes nii minu kui Breti jaoks positiivne ja otsustasime sellise elukorraldusega ka edasi jätkata.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Saadud õppetunnid

  • Vidinate ostmise kulutusi on edukalt võimalik kompenseerida mõnede olemasolevate, kuid kasutust mitte leidvate vidinate maha müümisega. Sellest, mida ma müüsin ja kui palju sellest tulu teenisin, sai lugeda varasemast postitusest garaažimüügi teemal.

  • Toidule ja joogile tehtavad kulutused on sõltuvuses poes käimise kordade arvuga. Mida vähem poodi satud, seda vähem emotsioonioste ostad sealt.

Lõpetuseks

Inimesed, kes te olete lugenud nüüdseks juba Juuni postitust ja Juuli postitust pere-eelarve analüüsimisest ja mõtlete, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et kunagi pole hilja! Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

PS: Ootan teie kõigi kommentaare ja nõuandeid pere-eelarve paremaks planeerimiseks kommentaaridesse.

PS2: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Garaažimüük #1 lõppenud – 1900 krooni

Täna öösel, kell 00:16 lõppes osta.ee keskkonnas edukalt minu esimene “Garaažimüük” – Bassikomplekt autosse. Vaatasin viimaseid minuteid oksjoni kulgu ka ise pealt, sest mis seal pattu salata – päris põnev oli vaadata kui keegi mõne sinule ebavajaliku asja eest raha välja soovib käia:) Ma arvan, et isegi põnevam kui lotopileti ostjatel tavaliselt televiisori ees – seda seepärast, et minu võit oli juba kindel.

Olen lõpphinnaga 1900 krooni kindlasti rahul, sest tõtt-öelda lootsin saada selle asjanduse eest 1500 krooni. Seega läks esimesel korral kõik minu jaoks üle ootuste hästi. See ongi väga hea, sest isegi siis kui see oli puhas juhus, on mul nüüd olemas vähemalt hea motivatsioon selle seeriaga jätkata.

Siinkohal pean kindlasti tänama ka sõber Aret, kes soovitas mul teha justnimelt 1-kroonise alghinnaga oksjoni ja piirhinda mitte määrata. See tundub alguses hirmuäratav aga on selles osas kindlasti õige lähenemisviis, et siis saab su kuulutus palju rohkem huvilisi ja leidub rohkem pakkujaid, kes saavad mõne pakkumise teha. Pärast kui nende pakkumine on aga üle pakutud, siis on neil rohkem huvi tulla uuesti vaatama, et mis hind teinud on ja võibolla pakuvad seepeale veel kui soovi on.

Minu oksjonit vaadati 1071 korda ja tehti 66 pakkumist 17 erineva inimese poolt. Seda kõike eseme osas, mis minul mitu aastat lihtsalt mõttetult garaažis vedelenud on. See oli minu jaoks üllatus. Ei oleks osanud arvata, et leidub nii palju inimesi, kes ühe nädala jooksul satuvad juhuslikult osta.ee keskkonnast minu subwoofrit ostma.

Siia juurde ka üks väike võrdlus, mis oleks tõenäoliselt juhtunud kui ma oleksin teinud oksjoni alghinnaga 1500 krooni. Siis poleks ma enda hinnangul võib-olla ühtegi pakkumist saanud. Tõtt-öelda on hetkel just üks selline pakkumine osta.ee keskkonnas mulle näite tegemiseks olemas. Ma arvan, et pildil olev subwoofer on ilmselt rohkem väärt, kui minu enda ehitatud subwoofer, aga nagu näha, siis kaks tundi enne oksjoni lõppu pole mitte keegi veel ühtegi pakkumist teinud. Loomulikult hetkel on veel aega paar tundi, niiet huvilised pole veel midagi maha maganud:)

Hetkel on nimekirjas veel umbes kümmekond eset ootamas maha müümist. Soovite teada mis veel müüki läheb? Väga hea:) Hoidke mu blogil aegajalt silma peal ja saategi teada.

Garaažimüük #1 – Subwoofer + võimendus autosse

Nagu igas korralikus finantsblogis on kaetud garaažimüügi teema, nii ka siin – käivitan aastalõpu projekti:

Müün maha asjad mida meie pere ei kasuta kuid mis võivad mõne teise inimese jaoks piisavalt väärtust omada.

Asja mõte on loomulikult see, et vabastada lihtsalt nurgas seisev raha millegi muu mõistlikuma jaoks. Näiteks uute, hetkel vajalikumate asjade ostmiseks või investeerimiseks või veel millekski muuks ägedaks:)

Kuidas garaažimüüki läbi viia?

Väga lihtne – internetis! Mina proovin algatuseks osta.ee oksjonit. Vaatame kuidas läheb esimese esemega minu nimekirjas. Kui jään rahule, siis pole ju põhjust uut viisi otsida ja kui ei jää rahule, siis proovin kusagil mujal järgmist tehingut läbi viies paremaid tulemusi saavutada.

Esimene ese minu garaažimüügis on üks niiöelda bassikomplekt autosse – ehk siis subwoofer + kõlar + vajalikud juhtmed. Ehitasin selle “supika” kunagi ise, siis kui ma veel lapsevanem polnud ja pagasiruumis polnud vaba ruumi vaja lapsevankrite ja jalgrataste ja kõige muu jaoks:) Bassikasti disainisin spetsiaalse programmiga, mis andis ette vajalikud mõõdud nii kasti ehitamiseks kui toru pikkuse ja asukoha valimiseks.

Päris täpselt ma ei mäleta, aga see asi on seisnud mul garaažinurgas vähemalt 3-4 aastat. Ehkki natuke kahju on enda kätetööd müüa, siis niimoodi nurgas edasi seistes ei ole sellest ka mitte kellelegi kasu ja lisaks raiskab ta mul ka väärtuslikku põrandapinda garaažis.

Komplekt ise läks müüki siia http://www.osta.ee/14161867 ja kuulutus näeb välja selline:

Müün mõned aastad tagasi ise komplekteeritud bassikomplekti autosse.

Komplekti kuuluvad:

  1. BOSCHMANN 400W võimendus
  2. JVC POWER DIGIFINE 500W bassivaljuhääldi
  3. ALFATEC I10 “high level to low level” konverter (selleks, et võtta heli otse olemasoleva stereo kõlariväljunditest)
  4. SUBWOOFRI KAST (ise ehitatud, kõik mõõdud toruga woofri kalkulaatoriga projekteeritud, kaetud musta riidega)
  5. 40A sulavkaitse akust tulevale voolule
  6. Toitejuhtmed võimendusele (~4,5m pikk)
  7. Võimenduse sisselülituse lisasoonega stereokaabel (~4,5m pikk)

Kaal 17,5 kg.

Laius: 670 mm (koos võimendusega, mis on kasti ühes otsas)

Kõrgus: 390 mm

Paksus: 380 mm põhjast ja 270 mm pealt

Müün komplekti maha, sest koos lapsevankri ja jalgratta ja muude pudinatega pole enam pagasiruumis tehnikale ruumi jätkunud:(

Kogu komplekt töötab ideaalselt. Sobib nii neile, kes on tšikkidel tagaistmel südant pahaks tahavad ajada kui ka neile, kellel autos muidu kehvakesed kõlarid ja bass muusikast ära kaob.

Mulle endale meeldiski kõige rohkem see, et ka vaikselt muusikat kuulates andis bassikõlar väga palju kvaliteedile juurde.

Kuna komplektis on olemas kõik juhtmed ja ka sulavkaitse, siis pole sul tarvis midagi lisaks muretseda, vaid lihtsalt juhtmed külge ühendada ja kõik on valmis nautimiseks!

Kaugelt nurga meestele on võimalus kaup saata postiga. Siis lisandub oksjoni lõpphinnale transpordikulu 150 EEK.

Investeeringute viimased 3 nädalat

Aktsiainvesteeringud

Viimasel kolmel nädalal on minu väike aktsiaportfell liikunud igal nädalal positiivses suunas. Väljas on olnud eriti palavad ilmad ja settõttu ei viitsinud ausaltöeldes kuigi tihti investeeringute saatust ka jälgida, vaid keskendusin rohkem kuumuse peletamisele.

Nädal 29 +0,2%

Nädal 30 +1%

Nädal 31 +6,9%

Kokku viimased 3 nädalat +8,2%

Nagu Tauno kirjutas, siis veab tõenäoliselt Olympic selle nädalal portfelliväärtusi meil alla natuke. Minul küll rohkem kui temal ilmselt, sest mul on Olympicu osakaal portfellis 31% hetkel.

Fondiinvesteeringud

Hetkel oman investeeringuid veel nendes fondides:

1. Swedbank Kesk-Aasia aktsiafond

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.39% -6.80% -0.65% +4.31%

2. Swedbank Fondifond 100

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.15% -1.08% +8.07% +10.46%

3. LHV progressiivne pensionifond L

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+1.47% +3.43% +7.72% +8.81%

2 aastat finantspommist

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/

Pere finantsplaan 2010 – Juuli tulemused

Kaks kuud tagasi, juuni alguses, alustasime operatsiooni “2010 II poolaasta säästuplaan”. Ehkki selles plaanis sisaldus saatuse tahtel ka juunikuu, mis teatavasti ei ole teises poolaastas, ei seganud see plaaniga siiski kuu aega varem alustamist. Sellest kuidas me alustasime eelarve timmimist ja finantsplaani koostamist võib lugeda Pere finantsplaan 2010 Juuni tulemused postitusest.

Juuli 2010 tulemused

Nagu alati – visualiseerimine on kõige tähtsam. Seepärast on mõistlik kõigepealt vaadelda tulemusi meie pere finantsplaani järgnevalt graafikult:

Juulikuu kohta peab kõigepealt kommentaariks ütlema, et nii mina kui Bret viibisime mõlemad tervelt neli nädalat puhkusel. Asjaga kursis olevate inimeste jaoks on see ilmselt ääretult tähtis ääremärkus teatavate kulude suuruse kasvu selgitamiseks:)

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 193% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkuse ajal suurem autoga ringi sõitmine)
  • Väljas käimised, kino, teater jms.178% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkus põhimõtteliselt – kontserdi ja teatripiletite suurem hulk)
  • Muu ühekordne väljaminek159% rohkem planeeritust (Põhjus: Septiku tühjendamine, lapse pass ja ID kaart)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika137% rohkem planeeritust (Põhjus: Trimmeri ost, antenn digi-tv parendamiseks(ebaõnnestunult))
  • Riided, jalanõud jms.50% rohkem planeeritust (Põhjus: Paar jooksupükse Xdream’ile minekuks. Püksid said väga head küll, aga eelarve läks lõhki)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed 49% rohkem planeeritust (Põhjus: Vana Tefali pann suri ära)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba teist kuud järjest)
  • Hobid – 87% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 75% kokkuhoidu
  • Elekter – 68% kokkuhoidu (Osa säästust peaks juuni arvelt tulema, seal oli väike ülekulu)
  • ravimid, arstitasud – 58% kokkuhoidu (Suvel pole väga palju haigusi kummitamas)

Kokkuvõtteks:

Ehkki tegelik tulemus kulude osas ületas 3% meie II poolaastaks seatud säästuplaani, ei ole norutamiseks põhjust, sest aasta alguses seatud eelarvest olime sellegipoolest 9% ees.

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August

2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
-19%

Saadud õppetunnid

  • Puhkus mõjutab kindlasti kulusid. Pole mõtet ennast petta ega unistada sellest, et äkki ei kulutaks puhkuse ajal tavalisest rohkem. Pisemadki meelelahutused nõuavad siiski teataval määral raha ning puhkuse ajal on vaja ju kõigele vaatamata ka aktiivsemalt puhata – käia väljas söömas, kinos, kontsertitel ja teatris või kasvõi lapsega Vudilas (kuhu me küll Selleri vahendusel poole soodsamad piletid saime).
    Seoses sellega, oleks ilmselt mõistlik järgmisel aastal selleks ajaks kui on plaanis puhkus võtta, tekitada üks lisarida kuludesse, kuhu reserveerida tolle kuu peale vajalikud tuhanded kroonid (nüüd küll vist eurod juba:)).
  • Kodutehnikat sisaldav eelarveliik on üks keerulisemaid liike täpselt eelarvestamiseks. Näiteks tänu suurele ja uhkele digi-tv projektile on meie rahakotist läinud umbes 4000 krooni ja pilt televiisoris on halvem kui vanasti. Kõik tehnikavidinad tekitavad tavaliselt ka poole suurema raksatuse rahakotti kui mõni muu väiksem (emotsioon)ost.

Lõpetuseks

Need inimesed, kes juhtusid lugema Juunikuu postitust finantsplaani pidamise teemal ja mõtlesid, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et terve kuu teie elust on möödas ja ega te homme alustamiseks targemaks ei muutu. Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

Kui sa reisile minnes ootad millal foorides kõik tuled roheliseks lähevad, siis sa tõenäoliselt ei asu sa kunagi teele.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere finantsplaan 2010 – Juuni tulemused

Veidi enam kui kuu aega tagasi asusin ma meie perele tegema esimest põhjalikumat finantsplaani. Plaani algusajaks võtsin 2010 II poolaasta, ehk siis täna lõppev juunikuu oligi esimene periood minu plaanis.

Miks peaks keegi tegema finantsplaani?

Plaan on absoluutselt hädavajalik selleks, et talletada konkreetselt kirjalikult viis kuidas ja millal ma jõuan punktist A punkti B.

Ilma plaanita kukuvad kõik sellised vähegi keerukamad algatused haledalt läbi, sest ununeb siht, ununevad kokkulepped mida sa iseenda või teistega tegid, ununevad tegevused mida sa plaanisid eesmärkide saavutamiseks teha ja kaob ära kontrollimise võimaus saavutatu ja eesmärkide vahel. Mis aga võib-olla isegi kõige tähtsam – kaob võimalus midagi järgmisel korral paremini teha.

Kõik inimesed on kogenud seda, et olete unistanud mingi asja saavutamisest aga selleni jõudmine võttis väga palju kauem aega kui alguses arvasite või ei täitunudki teie plaan kunagi. Sellisel puhul on enamusel juhtudest tegemist just sellega, et on juhtunud mõni järgnevatest asjadest:

  • Teie eesmärk ei olnud hästi püstitatud. Siin kasutatakse tihti väljendit SMART (tõlkes tark). See tähendab, et heas eesmärgipüstituses on mõeldud 5 asja peale:
    1) eesmärk peab olema spetsiifiline ehk käima mingi konkreetse olukorra saavutamise kohta
    2) eesmärk peab olema lihtsasti mõõdetav ehk see peab olema numbriliselt mõõdetav või soovitava olukorra saavutamine peab olema jah/ei küsimusega vastatav
    3) eesmärk peab olema saavutatav ehk sul peab olema viis nendeni jõudmiseks (mingi tegevuste jada, mille tulemusena eesmärgile läheneda)
    4) eesmärk peab olema realistlik ehk sa pead ise (koos teiste pereliikmetega) uskuma, et see on saavutatav
    5) eesmärgil peab olema konkreetne tähtaeg, sest vastasel juhul lükkad sa eesmärgini jõudmise tegevusi lõputult edasi

  • Tegevused, mis te eesmärgini jõudmiseks välja mõtlesite, olid liiga suured ja mahukad. Hakake pihta kõige lihtsamatest ja kergematest tegevustest. Prioriteete võib seada ka sellise kulude ja prioriteetide maatriksi abil.
  • Te ei tegele asjaga regulaarselt. Mingit olulist edu pole võimalik saavutada kui te mõtlete enda eesmärkidele ja nende täitmise viisidele vaid korra kvartalis või aastas. Loomulikult otsime me alati vabandusi ebameeldivate asjadega mitte tegelemiseks aga tuleb mõista, et edusammud ei tule ilma mingi panuseta.

Meie pere finantsplaani esimesed sammud – Juuni 2010

Nagu eelpool mainitud, siis koostasime Bretiga meie perele finantsplaani alates juunikuust. Täna on juuni viimane päev ja paras aeg on teha esimene kokkuvõte tulemustest. Millised olid eesmärgid, milline oli plaan, millised tulid tulemused ja mida sellest tegevusest õppisime järgmiseks perioodiks, et meie planeerimisprotsessi veelgi parendada?

Eesmärgid

Esimeseks eesmärgiks meie finantsplaanis on leida võimalus finantseerida õhk-vesi soojuspumba ostu, ilma investeeringutesse suunatavate summade ära võtmata. Selleks ostuks, me peame küll tunnistama, oleme me planeerima hakanud häbematult hilja aga parem hilja kui mitte kunagi. Igal juhul on puiduküttevõimalused meie perele väga aktiivse eluviisi tõttu jäänud väga ebamugavaks ja oleme otsustanud paigaldada lisaks puiduküttekatlale õhk-vesi soojuspumba enda küttesüsteemi.

Plaan

Esiteks – plaani koostasime me Excelis, kopeerides sinna lihtsalt Rahakoolist pärit pere-eelarve kulude ja tulude numbrid. Võrdluseks jätsime tabelisse alles need eelarveumbrid, mis olidki plaanis enne seda, kui me mingist täiendavast kokkuhoiust üldse rääkima hakkasime.

Teise tegevusena täiendasin faili tuleviku suunal – lisasin sinna sarnaselt praegusele eelarvele veel umbes 50 aasta kulude ja tulude ja investeeringute numbrid. Inflatsiooni ja palgatõusu ei arvestanud, sest oleme päris ausad – kumbagi neist ei tea me täpselt ette ja mõlemad võivad teise mõju üsna ära nullida.

Kolmandaks oli nüüd mul võimalus näha seda, et milline saab olema vaba raha meie perel igal aastal ja kokku kumulatiivselt.

Neljandaks lisasime plaani erinevad lühi, kesk ja pikaajalised eesmärgid ja unistused, mille teostamiseni me jõuda soovime.

Viienda ja viimase tegevusena planeerimise faasis algas nüüd kõige tõsisem ja põnevam töö – kuludest piisava hulga raha vabastamine ja seeläbi võimalikult positiivse rahavoo tekitamine, et meile sobivas tempos rahaliste eesmärkideni jõuda.

NB: Selle viimase faasi juures ongi täiesti normaalne, et kõigepealt tabab teid suur šhokk ja reaalsus virutab teile labidaga kuklasse – vaba rahavoog pole kunagi nii suur nagu te oleks lootnud. Teine šhokk on see, kui proovite ilma kulusid kärpimata oma eesmärgid tabelisse paigutada nii, et te nende täitmiseks laenu ei peaks võtma. Siinkohal kisub asi tavaliselt üsna masendavaks ja tekib suur soov kogu asi pooleli jätta ning püss (Exceli fail) põõsasse visata.

Kui nii juhtub, siis ärge heitke meelt – te olete siiski õigel teel ja teie vahepealne järeldus, et elu ilma laenu võtmata polegi võimalik, on siiski veidi ennatlik. Tuleb asuda lihtsalt järgmise paratamatu punkti kallale – kulude vähendamine ja tulude suurendamine. Tavaliselt on kulusid vähendada kordi lihtsam kui tulusid suurendada.

Proovige oma planeerimisfailis numbritega mängida nii, et te mitte ei loobu kõigist eesmärkidest (mis oleks nukker) vaid vähendate niipalju kulusid, kuni tekitate vaba rahavoo eesmärkideni jõudmiseks teile sobiva aja jooksul. Kusjuures, ärge proovige selle kulunumbrite optimeerimise juures kohe hakata ette kujutama, et kas elu ikka on võimalik peale sellist kärpimist, vaid keskenduge rohkem plaani valmis saamisele. Te ei oskagi ette kujutada kuidas on hakkama saada 10%, 20%, 30% või 40% väiksemate kulutustega kui te seda varem proovinud pole.

Tulemused

Peale plaani tegemist on tähtis vaadata seda, millised tulid tegelikud tulemused võrreldes teie varasema plaaniga. Ega siin muud polegi, kui oma kuisest kulude aruandest võrrelge eelarve ja tegelike numbrite erinevust ja mõelge mis on iga suurema erinevuse taga.

Meie pere kulude optimeerimise esimese perioodi (Juuni 2010) tulemused on näha järgnevalt graafikult:

Suurimad ülekulud:

  • Mänguasjad – 142% rohkem planeeritust (Põhjus: Janari emotsioonost Schipoli lennujaamast Hollandis – Petshopid tütrele:)
  • Perioodika81% rohkem planeeritust (Põhjus: Mõnede raamatute emotsioonostud)

PS: Ehkki ka elekter paistab olevat üle eelarvestatu, siis tegelikult on siin põhjuseks mitte päris õigel ajal energianäidu teatamine ja seetõttu kompenseerib seda kulunumbrit järgneva kuu jooksul oluliselt väiksem arve. Sarnane lugu on koju ostetava toidu ja joogiga – seda kompenseerivad teataval määral väljas söödud toidukorrad.

Suurimad kokkuhoiud:

  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu
  • Trennid – 100% kokkuhoidu
  • Õppevahendid – 100% kokkuhoidu
  • Ravimid ja arstitasud – 85% kokkuhoidu
  • Bensiin – 75% kokkuhoidu
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 68% kokkuhoidu
  • Väljas käimised, kino, teater jms – 56% kokkuhoidu

Saadud õppetunnid

No kahtlemata kõige esimene õppetund meie jaoks oli see, et vähesegi pingutuse juures on võimalik kulusid kokku hoida.

Kõigepealt tegime me plaani, kus plaanisime kokku hoida 14% kuludest. Ei tasu ära unustada, et sellel hetkel kui me pere-eelarvet pidama hakkasime, siis tegelikult toimus juba esimene kulude kontrolli alla võtmine, mis isegi tollal raske tundus:)

Saavutus oli aga see, et me mitte ei hoidnud kokku ainult planeeritud mahus, vaid ületasime seda ja tegelikult vähendasime üheainsa kuuga oma kulusid 28%! Seejuures tegime me mitmeid ühekordseid kulutusi, nagu kulud aia korrastamiseks ja talveks küttepuude ostmine.

Teine õppetund/meeldetuletus vähemasti minule oli see, et lapsel oli juuni kuu jooksul sama palju rõõmu emme ostetud mänguasjadest kui minu ostetud mänguasjadest. Ainus vahe oli selles, et mina kulutasin 10 korda nii suure summa kui emme:)

Lõpetuseks

Oma perele finantsplaani tegemine on nagu perele peavarju muretsemine – kaitseb sind vihma ja tuule eest ning annab meelerahu öösel magamise ajal. Soovitan kindlasti aeg leida ja sellega algust teha – muul juhul võin julgelt väita, et te ei jõua kindlasti mitte kunagi oma eesmärkide ja unistuste täitumiseni.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Aktsiaportfelli arengud

Paar nädalat tagasi oli mu aktsiaportfell kiires languses. Langusele järgnes pisike kosumine ja tänaseks on taastunud paari nädala tagune tase.

Kui Tallinna Kaubamaja oli paari nädala eest see, mis jättis umbes 4% jõnksu allapoole tegemata, siis sellegipoolest on ta minu portfellis kõige enam langenud isend (kahe nädalaga -2%). Tallink ja Olympic ronisid tagasi tasemele, kust nad kaks nädalat tagasi kukkunud olid.

Tundub, et minu lühiajalisest rahapaigutusest tuleb siiski igati kena ja pikk investeering neisse ettevõtetesse:)

Kasulik õppetund: Ehkki ma teadsin, et aktsiad pole lühiajaliseks rahapaigutuseks soovitatud vahend, ei uskunud ma nõuandeid enne kui ikka ise järele proovisin. Järgmine kord tean seda nüüd enda kogemusest:)

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Lõpetasin eile Bodo Schäferi raamatu “Tee finantsvabadusse” lugemise. See raamat on kindlasti üks selliseid, mida ma tulevikus kunagi meenutan ja mõtlen sellele, milliseid teadmisi ma just sellest raamatust päris esmakordselt omandasin.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus –

Info asjakohasus Eesti lugejale –
Motivatsiooni tekitav –
Hind (227 krooni)

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut kindlasti lugeda 4 põhjusel:

Esiteks: Raamatus on hästi palju ülesandeid, mida autorpalub teha otse lugemise vahele. Väheneb võimalus, et loed raamatu läbi ja siis unustad enamuse asjadest, mida palutakse endal järele proovida, üldse teha.

Teiseks:Kasutatakse mitmeid kontroll-nimekirju iseenda kohta rohkem teada saamiseks. See aitab vastata küsimustele, millele sa muidu vastata ei oskaks või valesti vastaks tõenäoliselt.

Kolmandaks: Enda saatuse eest vastutuse võtmise tähtsus on väga hästi lahti seletatud ja selle reaalseks läbiviimiseks on raamatus head nõuanded.

Neljandaks: Kummutatakse mitmeid müüte ja tõekspidamisi. Käsitletakse paljusid taksitusi ja küsimusi, mis meie finantsvabaduse teele kindlsti tekivad.

Iga peatüki lõpus on “Kokkuvõte kõige olulisematest mõtetest”, see teeb terade leidmise väga lihtsaks ning aitab mõelda sellele, et mis igas peatükis öelda taheti.

Tsitaat raamatu üheteistkümnendast peatükist:

Selleks, et ellu jääda, peame õppima. Et finantsiliselt vabaks saada, peame õppima. Isegi selleks, et finantsiliselt vabaks jääda, peame me õppima. Õppimine tähendab erinevuste märkamist. Alles siis, kui te erinevusi näete, saate tarku otsuseid langetada.

Ülevaade sisust

Tänaseks on selle raamatu muretsenud endale umbes 2,5 miljonit inimest, see on tõlgitud 20 erinevasse keelde ja seega on sellest saanud viimase 50 aasta maailma üks edukamatest rahateemalistest raamatutest.

Raamatus on küll tavapäraselt kaetud kõik finantsnõuanded – säästmisest kuni investeerimiseni välja, kuid nende lugemine ei mõju kuivalt ja igavalt. Suure hulga uue materjali sees, on isegi põhiteadmisi omavale inimesele, palju uut ja huvitavat lugemist. Eriti just niiöelda “nippide ja trikkide” osas.

Raamatus tegeletakse kõigile meie rahalistele ja rahasse suhtumise probleemidele põhjuste otsimisega, mitte pelgalt õpetustega, kuidas ühte või teist asja paremini teha. Autor annab meile õnge, mitte ei toida meid kaladega.

Põhialused

  1. Mida te tegelikult tahate?
  2. Mida tähendab vastutus?
  3. Kas üks miljon on ime?
  4. Miks rikkaid inimesi rohkem ei ole?
  5. Mida te tegelikult rahast arvate?

Praktiline juhtnöör esimese miljonini jõudmiseks

  1. Võlad
  2. Kuidas te oma sissetulekut suurendate
  3. Säästmine – endale palga maksmine
  4. Liitintressi ime
  5. Põhimõtted investoritele ja rahastajatele
  6. Finantskaitse, finantskindlus ja finantsvabadus
  7. Teejuht ja ekspertide võrgustik
  8. Te võite raha külvata

Väljavaade: kuidas nüüd elu edasi läheb?

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (227,10 krooni)