Kinnisvaraportaalis kv.ee tegi pakkumiste hinnaindeks küll vägeva jõnksu üheainsa päevaga – kinnisvara hind tõusis 19% euro tulekuga.
Mulle tundub uskumatu, et selline hetkeline tõus võiks ka pidama jääda aga mine sa tea. Sellise tõusu kõrval on Statoili tänaöine (50 kroonisendine) hinnatõus küll poisike.
Kangesti ei tahaks halada ja vinguda mingite hindade tõusu üle ja luban, et ma seda siin blogis tegema ei hakka ka, aga tahtsin euro tuleku puhul tõe ja õiguse huvides siiski sellise väikese märgi maha saada siia. Juhuks kui keegi kunagi väidab, et hinnad ei tõusnud meil euro tulekuga.
Kui paljud inimesed tegelevad regulaarselt heategevusega? Kui paljud inimesed tahavad sellega regulaarselt tegeleda? Kui paljudel on selleks võimalus?
Minu jaoks on heategevus olnud üks neist asjadest, millest olen alati mõelnud nii – kui saan rikkamaks ja oma eluga rohkem järjel olen, siis hakkan heategevusega regulaarselt tegelema.
Rohkem kui 10 aastase tööl käimise perioodi jooksul pole aga seda aega niisugusel viisil kätte jõudnud. Ikka mõtlesin vanaviisi, ikka lükkasin alustamist edasi.
Mulle on aasta-aastalt hakanud rohkem meeldima mõte elust, kus ma saaksin enamuse oma ajast või energiast heategevusele pühendada. Alati olen ma aga alustamisega oodanud, sest olen arvanud, et näiteks ettevõtjana võiksin teenida oluliselt suuremaid summasid ja seeläbi oleks mul oluliselt suurem võimalus kedagi aidata läbi heategevuse.
2010 aasta jooksul olen mõistnud paari asja:
Esiteks – mul pole heategevuse tegemiseks ka praegu kindlasti rahalistest vahenditest puudust. Ka ajast poleks puudus, kui mõni looderdamise periood asendada näiteks sellega, et kellelegi sellel ajal hoopis mõni heategu teha. Kui raha annetamisest rääkida, siis ei peakski mõtlema summast mida annetad näiteks, vaid mingist protsendist pigem.
Teiseks – heategevust on parem mõtestada hoopis hea tegevusena. Siis on justkui valikuvõimalused tegutsemisel palju suuremad ja selle tegevuse mõte joonistub palju selgemini välja. Eesmärk pole ju kusagile purki vastumeelselt raha toppida, vaid teha tõepoolest head kellelegi. Mõnikord ongi head palju lihtsam ilma rahata teha:) See mõttekäik sai hoo sisse viimaselt TEDx konverentsilt Tartus, kus Märt Treier just sedalaadi heast tegevusest rääkis.
Sellepärast võtsingi sügisel vastu otsuse, et asun hiljemalt 2011 regulaarselt annetama neile tegevustele, abivajajatele või projektidele, mis mulle meeldivad. Rahaliste annetuste tegemisel ei pea need olema ju üldse mitte väga suured olema. Kui mul on 25 krooni Statoilis kohvi ostmiseks, siis on mul kindlasti ka 25 krooni mõne asjaliku projekti toetamiseks annetada.
Olen teinud ka juba algust ja võin kinnitada, et kellegi aitamine või siis see niinimetatud “hea tegevus” on tõepoolest hea:) Ja seda just annetaja seisukohast – väga mõnus tunne on!
Minu tänane annetus ühele minu meelest väga õigele asjale – Wikipedia‘le.
Kirjutage kommentaariumisse julgelt huvitavaid soovitusi – kellele võiks hea inimene raha annetada või keda mina saaksin 2011 aastal aidata.
Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.
Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…
Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.
Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.
Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse lasta,» täheldas Arrak.
Kõigepealt pean ütlema, et ma olen Andres Arrakuga nõus matemaatilise majandusmudeli koha pealt – tõepoolest selleks, et “majandus taastuks”, oleks vaja laenamist suurendada. See on täiesti loogiline väide ja nii see tõepoolest on, kui arvestada seda, et raha tekkeallikaks ongi laenamine.
Kas see on aga hea ja asjalik õpetus või nõuanne päevalehes?
Kas majanduse taastumine on eesmärk, või on eesmärk inimeste heaolu meie riigis?
Siinkohal muidugi tulebki küsida, et kelle eesmärgist rääkida:)
Rikkuse kogumise juures on paar võimalust:
Saa/võida/teeni/vangerda enda kätte rikkust teiste inimeste käest (niiöelda olemasolevast ühisest pajast)
Kuna rikkuse tahtjaid on üha rohkem, siis tuleb saadaolevat vara pidevalt suurendada. Selle lihtsaimaks võimaluseks on leida inimesi, kes sinult raha laenavad ja lubavad sulle tagasi maksta. Kui sul aga “juhtub pank olema”, siis on sul luba laenata raha, mida sul olemas polegi:) Nii on kõige mõnusam raha juurde tekitada (ehk suurenda olemasolevat pada ja kindlusta, et osa sellest läheb kohe sinu taskusse)
Siinkohal käib muidugi jutt rahalisest rikkusest. Muud rikkused on õnneks selle salakavala süsteemi suhtes immuunsed.
Ühesõnaga saan ma aru, et leidub inimesi, kellele selline propaganda on otseselt rahaliselt kasulik aga see ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Samuti pole see soovitatud laenamine kindlasti kasulik enamuse inimeste jaoks Eestis. Niigi on inimesed tänu teadmatusele raskesse seisu meelitatud.
Umbes veerand tundi tagasi lõppes Lõuna-Eesti suurimas ostlemiskeskuses “Imede öö”.
Käisin lihtsalt sportlikust huvist ka ise kohapeal vaatamas seda, et mis on see, mis inimesed sellisele üritusele kohale toob. On see suur soov jõulukingitusi osta? On need allahinnatud tooted? On see lihtsalt hea vabandus iseendale ostlemissoovile järele anda?
Rahvast oli muidugi hullult palju. Parkima ei mahtunud mitte kusagile. Kõik viisakad ja ebaviisakad, võimalikud ja mittevõimalikud kohad olid autosid täis pargitud. Sõiduteed, invakohad, ülekäigurajad, sõidurajad, ringristmikud ja muud sarnased ebatavalised kohad olid kõik pargitud sõidukite poolt hõivatud.
Ka majas sees polnud liikumine just kõige vabam, aga samas polnud ka väga viga. Kui seda mitte arvestada, et inimestel endil olid üsna väsinud näod ees, siis oli meeleolu isegi üsna pidulik. Muusika mängis kõikjal ja tunne oli selline justkui oleks peole sattunud.
Kuna mul endal polnud ausalt-öeldes rahakottigi kaasas, siis kaup ja selle ostmine mind nii väga ei huvitanud. Jalutasin lihtsalt müügisaalide vahel ringi ja vaatasin inimesi ja seda mida nad teevad.
ONOFF ja nende super hinnasildid
Vaatasin ja mõtlesin erinevate kaupluste ja nende pakkumiste ja müügitehnikate efektiivsuse peale. Meenus see, kui umbes aasta tagasi kirusin tarbija seisukohast ülipeenelt disainitud ONOFF kaupluste müügietikette.
Nende toodete infosildid on tehtud täpselt sellised, et iga silt KUTSUB sind ostma. Hind näeb välja selline, et sinu alateadvus väidab sulle selle nägemise peale, et tegemist peab olema ühe väga hea soodushinnaga. Seda ilmselt tänu õigele fondile, teksti suurusele, punasele värvile jne. Kes tahab toimivat hinnasilti enda toodetele – minge õppige ONOFF kauplustest! Müügimehed igal juhul tegid joostes tööd ja ei jõudnud klientidele telekaid, läpakaid ja muud head paremat ära pakkida. Väga tubli müügitöö ja kindlasti hea magus tulemus poe jõulumüügi numbrite alustuseks.
Puldiautode müügimeeskonna triumf
Järgmise huvitava kogemuse osaliseks sain Rimi kassade lähedal, kus mingid hakkajad noored müüvad väikese leti tagant puldiautosid ja helikoptereid. Tegemist tundub olevat mingite toodetega mida ilmselt mujal Eestis müügil ei ole. Kaup on kindlasti aus ja hea aga see polnudki see mis mulle silma jäi. Silma jäi hoopiski see, kui need tüübid õhtu müüginumbreid kokku lõid kalkulaatoriga. Märkasin neid siis kui üks noormeestest suure paki viimastelt tšekkidelt summasid liitmiseks tsiteeris: “devjatsot, tõsjats, šestsotvosemdesjat…”.
Võib arvata, et kalkulaatoriga summeerimist teostanud noormehe suu nurgad tõusid ülespoole sama kiiresti nagu kasvas summa ekraanil. Kui kõik summad sisestatud said, näitas tüüp saadud summat ka teistele leti taga olnud noormehele ja neiule. Kõik MÕNULESID ja hoidsid ennast tagasi, et mitte hüppama ja kargama hakata.
Olin ilmselt ainus inimene seal läheduses, kellele nende saavutus huvi pakkus. Oleksin tahtnd küsida, et mis see summa neil siis kokku tuli, mille nad täna ühe õhtuga teenisid. Igal juhul oli mul nende üle väga hea meel ja ma pole põrmugi kade, et keegi suure ostmise asemel hoopiski seal raha teenis.
Ostlemisüritustel osalejate liigitus
Selle mõtte tegevuse peale meenus mulle eile juhuslikult nähtud osa TV3-s näidatavast teleseriaalist “Kälimehed”. Seal on üks tegelane Viks (Andrus Vaarik), kes on kehastab mingisugust rikkurit seal.
Mulle meenus tema huvitav inimeste liigitus:
Inimesed kes Jõulude ajal raha kulutavad (niinimetatud hall mass:)
Inimesed kes Jõulude ajal raha teenivad
See polegi isegi nii tähtis, kas rääkida jõuludest või jaanipäevast või veel mõnest muust sündmusest, mille puhul inimesed kaubandusvõrgustikku ostusooviga ründavad. Tähtis on see, et tõepoolest see ongi ju nii lihtne – ühed inimesed teenivad selliste ürituste organiseerimisel ja teised kulutavad. Mida vingem üritus seda rohkem on kliente, seda rohkem kulutatakse ja seda rohkem keegi teenib. Sellest ka nimi – “Imede öö”, sest usun, et lisaks soodsaid hinnaimesid leidvatele ostjatele näevad imesid ka kaupluste müüjad ja omanikud ning kõige lõpuks ka kogu ürituse organiseerijad. Üks suur ime kõigi jaoks:)
Selle teadmisega asusin välisukse poole teele ja ehkki ma tegelikult oleks soovinud natuke Talupoest põdravorsti osta, olin ma ju rahakoti koju unustanud ja nii jäi minu panus seekordsesse “Imede öösse” tegemata.
Kälimehed: 11 osa
…
Viks: Nii, sinuga on siis ühel pool!
Raivo: Paljuga ma sul sees olen?
Viks: Sa ei taha teada.
Raivo: Kuradi Jõulud… onjo…
Viks:Kuule tõsiselt! Kuda sinusugune tarkade kulmudega poiss on sattunud äkki selle halli massi sisse, kes Jõulude ajal raha kulutab? Sa peaks olema ikkagi see, kes raha vastu võtab Jõulude ajal, mitte see kellelt see ära võetakse. Pole sa sittagi parem kui see su naabrimees!
Sellel stressil on vähemalt 3 lihtsat võimalikku põhjust:
Inimesel või tema perekonnal on katmata baasvajadused (toit, vesi, peavari, tervis, kehakatted, turvalisus. vt. Maslow’ püramiidi) ja tema sissetulekust ei jätkugi nende katmiseks
Rikkuse mõiste on defineeritud kellegi teise järgi ja ei sobi tegelikult sinu väärtuste ja vajadustega kokku
Inimene polegi kunagi enda jaoks rikkuse mõistet üldse defineerinud
Kui sul on mure toidu või peavarju pärast, ära alusta sellest, et unistad rikkaks saamisest
Oma tutvusringkonnas ringi vaadates näen ma seda, et mitmed rahaliselt vähekindlustatud inimesed ostavad regulaarselt loteriipileteid, et “äkki õnn naeratab” ja nad saavad rikkaks. Rahaliselt paremini kindlustatud tuttavate hulgas ei tea ma kedagi kes loteriipileteid ostaks.
Teiseks oleme me kõik kuulnud (ja mõni näinud) neid lugusid, kus keegi saab lotovõidu ja siis mõni aeg hiljem ikka vaene on. Ühtlasi meeldib meile neid siis veidi parastada ja välja naerda, et kuidas võib ikka nii loll olla.
Tegelikult on sellistel inimestel tihti igapäevane stress lihtsalt seeprärast, et nende põhivajadused on katmata. Neil on mure toidu lauale saamise pärast või üüri maksmise pärast, mitte aga sellepärast, et neil pole suurt rikkust ja nad ei saa teha uhkeid asju.
Sellises olukorras peab esimeseks ülesandeks olema enda ja pere esmavajaduste kindlustamine. Jah, see võib olla väga raske ja kindlasti tundub, et keegi teine on selles süüdi, et kõik nii on läinud ja see keegi teine võiks ka nüüd olukorra korda teha. Tegelikult hakkab aga paremaks minema alles siis kui võtta siiski enda homse päeva kujundamine enda peale.
Komistuskivi seisneb muidugi siin selles, et inimene kellel esmavajadused on katmata on tihti kõige vähem motiveeritud midagi paremaks tegema või muutma. Olgu see siis enda või teiste juures.
Ära defineeri endale rikkuse mõistet kellegi teise järgi
Tavaliselt me valime (tahtmatult) kellegi teise definitsiooni rikkusest ja siis asume samuti selle teise inimese eesmärgi või unistuse poole püüdlema. See ei ole hea mõte!
Naabrist suurema maja ehitamist, võimsama auto ostmist ja suurema televiisori ostmist oleme me näinud nii päriselus kui ka telesarjades ja filmides. Suurimaks mõjutajaks on siinkohal ilmselt viimaste aastakümnetega ülesehitatud tarbimiskultuur, mille ohvriteks väga paljud meist langenud on. Väga paljud reklaamid ja tootetutvustused räägivad sulle just seda, et sa peaksid olema kellestki parem mingi x parameetri poolest. Seda korrutatakse meie alateadvusele nii palju, et me ei pane seda tähelegi kui see meie kindlaks usuks ja veendumuseks muutub.
Mulle meeldib siinkohal see küsimus, et “Kas sa ikka tahad olla rikkaim laip surnuaias?”. Võib-olla sind ikkagi ei huvita see, et sul on surres suur hunnik raha või varandust vaid tahaksid mingeid muid väärtusi. Näiteks kirjutada raamatu, käia mingites kohtades reisimas, õppida mingeid asju tegema, õpetada kedagi teist või minupoolest kasvõi muuta maailma:)
Igaüks meist on teistest nii väärtushinnangute kui soovide poolest erinev – pole mõistlik kopeerida teiste eesmärke oma ellu ja siis olla õnnetu nende mitte saavutamise üle.
Kui sind häirib see, et sa pole rikas siis mõtle kas sa üldse oled mõelnud mida see rikkus sinu jaoks täpselt tähendab?
Teine probleem paljude inimeste puhul rikkuse definitsiooniga on see, et see on neil väga puudulik. Jah, nad mõtlevad ja võib-olla ka ütlevad teistele, et tahaks saada rikkaks või tahaks head palka või tahaks maja/autot/suurt televiisorit või midagi muud sellist aga see on ainult osa vajalikust määratlusest.
Kas ikka raha on see rikkus mida sa omada tahad? Võib-olla on sinu jaoks hoopis tähtsamad mittemateriaalsed väärtused?
Kas sinu jaoks on tähtis mingisuguse konkreetse rahasumma olemasolu kindlal kuupäeval või on sinu jaoks tähtis mingi konkreetse summa teenimine regulaarselt? Kas see regulaarselt teenitav summa tekib töö tegemise eest või on see passiivne sissetulek? Milline see summa olema peab, et sa ennast rikkaks peaksid?
Kui sinu rikkuse eesmärk on seotud rahaga, siis mida sa selle raha eest saada tahaksid? Kas see asi mida sa raha eest saada tahad võiks olla hoopiski rikkuse definitsiooniks raha asemel?
Võib-olla on rikkus sinu jaoks teatud vabaduse olemasolu, kindlustunne õnnetuste puhul, võimalus aidata teisi inimesi või veel midagi muud. Igal juhul on see paremini kirjeldatav kui lihtsalt “tahaks olla rikas või väga rikas inimene”.
Palun kirjuta kommentaaridesse ka enda rikkuse tähendus, sest olen kindel et neid on väga palju erinevaid:)
Igaühel meist on ööpäevas 24 tundi aega. Iga päeva alguses alustame 24 tunniga ja päeva lõppedes saavad need tunnid otsa. Midagi varuks pole võimalik koguda. Kõik mida sa ei tee täna jääb sul täna tegemata.
Kuidas me selle aja kulutame, see on meie teha.
Kas me kulutame oma päevast töö tegemisele ära 9 tundi ja teenime selle eest 500 krooni, või pole me selle summa eest nõus poolt tundigi töötama – see sõltub meist endist.
See palju meile ollakse meie aja eest nõus maksma sõltub sellest kui palju me kellelegi väärtust suudame pakkuda.
Me vahetame oma aega raha vastu mingisuguse kursiga. See ei ole juhus ega paratamatus ega ka halb õnn, milliseks see kurss kujuneb – see on meie tehtud valikute tulemus elus. Kui see kurss sulle rahuldust ei paku, siis ära rahuldu sellega – tee midagi.
Kõige suuremaks takistuseks mis segab sul soovitud hulgal raha teenimast on sinu uskumused ja eelarvamused raha teenimise kohta.
Kui sa süüdistad kedagi teist selles, et su palk on väike ja kulutused suured siis pole sul kunagi paramat elu loota. Ka miljonikroonine lotovõit sulaks sinu peos nagu pulgajäätis suvise päikese käes.
Kui sa arvad, et sa pole rohkemat raha väärt või usud, et ei saaks rohkema raha teenimisega hakkama, siis päris kindlasti nii lähebki.
Kõik algab mõtlemisest, et sa võid samuti olla rikkam kui soovid ja seejärel tegutsema asumisest.
Kui sa seda ei mõtle ja tegutsema ei asu, siis on kehvasti – tõenäoliselt jäädki teisi süüdistama ja unistusi unistama.
Kirjuta kommentaaridesse: Kui lihtsalt “jah” või “ei” saab vastata, siis kas sina oled täna rahul oma vahetuskursiga (aeg versus tasu selle eest)?
Sellel nädalal see siis juhtus – minu väike aktsiaportfell jõudis kasumisse! Super!
Kohe teisel päeval peale aktsiate ostu 12. aprillil 2010 läks mu portfell kahjumisse ja tuli sealt välja just täna lõppenud börsinädalal. Hetkel on kõige kehvemaks hetkeks jäänud 2. juuli, mil mu portfell oli kaotanud 25,3% oma väärtusest.
Selle nädala väljatulek oli muidugi elegantse sirutusega kohe, sest kolmepeale kogusid aktsiad +9,35% kasvu, viies kogu portfelli nüüd 5,41% kasumisse.
Kogu portfelli plusspoolele jõudmise pikka sakitamist on näha ka sellelt graafikult:
Nagu ikka jääme põnevusega ootama edasisi arenguid:)
Üks minu lemmikuid enese harimise viise on erinevatel videokeskkondadel silma peal hoidmine. Täna siis minu meelest vaatamisväärset.
Annie Leonard Ameerika Ühendriikidest, pakub meile selles videos oma vaatenurka inimkonna loodud “asjade” maailma kohta. Kindlasti midagi õpetlikku igaühe jaoks.
Inseneriks õppides läbisin koolis “insenerieetika” õppeaine – seal õpetati, et hea insener disainib kõik lahendused loodusega tasakaalus. See tähendab, et millegi loodusest võtmisel tuleb kohe mõelda ka sellele kuidas midagi samaväärset sinna asemele pannakse, et säiliks tasakaal. Hetkel tundubki, et see tasakaal pole juba väga-väga kaua aega kedagi huvitanud. Loodus pole aga samuti meie vastu lõputult armutu – ükskord tuleb ka inimesel väga kurb arusaamise koht. Loodetavasti juba sellel sajandil:)
Millised meetmed aitaksid täna inimkonda iseenda planeedist rohkem hoolima panna – pole aimugi. Ideid on sadu aga reaalses elus jääb iga inimese sisemine motivatsioon nende teostamiseks nõrgaks. Enamus inimesi ei suuda ennast motiveerida isegi lähedalasuvate motivaatorite abil, ammugi siis veel kusagil kaugel tulevikus oleva parema tuleviku nime.
Sitta sellest, et lapsed ja lapselapsed meid kunagi tulevikus idiootideks pidama hakkavad – meie oleme siis juba surnud ju!
PS: Aitäh Taunzile tõlkimise eest!
Tavaliselt mulle ei meeldi postitada videosid, mis pole eestikeelsed, aga kuna selle minu absoluutsel lemmikul – George Carlini videol tõlget saada pole, siis panen ta samuti siia siiski vaatmiseks neile, kes inglise keelega hakkama saavad.
Aasta aega tagasi otsustasin proovida järele investeerimise isepankur.ee keskkonnas. Toona ei julgenud ma sellesse keskkonda mingit märkimisväärset summat investeerida ja nii otsustasin proovida täpselt 1000 krooniga. Selle summa kaotusest halbadele laenajatele poleks olnud väga kahju aga samal ajal on võimalik keskkonna reaalne toimimine järele proovida ainult reaalse rahaga, reaalselt investeerides.
Faktid kõigepealt
2009 Oktoobris isepankur.ee keskkonda ülekantud summa: 1000 krooni
2010 Oktoobriks teenitud kasum investeeringutelt: 221,61 krooni
Investeeringu aastane tootlus: 22,16%
Minu tegevused ja ajakulu isePankuris investeerimisele
Ebaõnnestunud laenupakkumisi (keegi teine pakkus minust paremat intressi): 8
Aasta jooksul probleemseid laene: 3
Täielikult tagasi makstud laene mulle: 2
Praegu tagasimaksmisel laene mulle: 4
Aasta jooksul logisin ma keskkonda sisse tavaliselt ainult siis, kui mulle tuli teade minu laenupakkumise ebaõnnestumise kohta või kui mu kontole kogunes tagasimaksetest vähemalt 100 krooni kokku jälle. Seda seepärast, et investeerimisel minimaalne summa on vähemalt 100 krooni laenu kohta. Need teated saadab isePankur mu e-mailile, seetõttu ei nõua iseenda seisuga kursis hoidmine mingit ekstrapingutust ja kõik töötab väga väikese vaevaga.
Enamuse keskkonnas käidud ajast kulutasingi laenusoovija taotlusel esitatud andmete vaatamiseks. Seegi on aga tehtud ülimalt lihtsaks ja mugavaks. Palju tööd teeb isePankur investeerija eest ära, vaadates ise laenusoovijate andmed üle ja andes oma hinnangu laenajale.
Kõige rohkem meeldib mulle isePankuri keskkonna juures see, et nad on teinud väga palju arendustööd info visualiseerimiseks ja läbipaistvaks muutmisel. Minule, kui visuaalse juhtimise koolitajale, on selline lähenemine väga südamelähedane – täpselt nii peabki üks selline keskkond välja nägema.
Vaadake näiteks laenupakkumiste ülevaate lehte:
Kokkuvõtteks
See aasta hajutas väga tugevalt mu kahtlusi isepankur.ee keskkonnas investeerimise võimaluste, riskide ja tulu üle. Aasta jooksul teenitud reaalne tulu22,16%, on päris kindlasti minu viimase aasta kõige tulusam investeering olnud. Seda nii erinevate fondidega võrreldes kui ka minu aktsiainvesteeringutega võrreldes.
Kusjuures 1000 krooni investeerimisel on tulusus kindlasti väiksem kui näiteks 10 000 või 100 000 investeerimisel. Seda seepärast, et kontol seisev raha on osakaalult suurem ja vähendab tootlust. Kehvematel perioodidel seisis kuni 10% sellest 1000 kroonist kontol lihtsalt seepärast, et alla 100 krooni ei saa korraga investeerida (nagu ma eespool juba mainisin). Lisaks muidugi läheb osa niiöelda maksimaalsest tootlusest kaduma ka siis kui teed laenupakkumisi, aga ei võida neid. Sellel ajal, mil pakkumine on jõus, ei saa sa rahaga midagi muud teha. Seetõttu olengi väga positiivselt üllatunud selle saavutatud 22,16% tulususe üle.
Seega – suurendan kindlasti järgmise sammuna oluliselt oma investeeringuid isepankur.ee keskkonnas ja jätkan katsetamist ja tulemuste mõõtmist.
Aitäh sulle Pärtel ja ülejäänud isepankur.ee meeskonnale selle loodud võimaluse eest – teil on suurepärane toode!
Eile õhtul, umbes kell 11, lõppes meie pere teine Garaažimüük – Beko külmiku müük. Seekordne müük oli tõeline “garaažimüük”, sest et külmik seisis meil sõna otseses mõttes tõepoolest garaažis enne müüki:)
Oksjoni üles panemisel katsetasin seekord ka veidi teistsuguseid parameetreid kui eelmisel korral. Määrasin oksjoni pikkuseks seekord tervelt 1 kuu. Mõtlesin, et külmik on ilmselt selline toode, mida otsitakse natuke pikemat aega enne kui otsustatakse mõni osta.
Võimalik, et seepärast kujuneski oksjoni lõpphinnaks tervelt 2150 krooni. See tulemus ületas jällegi minu ootusi. Oksjoni ülespanekul lootsin, et tore oleks 1500 krooni saada selle külmiku eest.
Kahe esimese oksjoniga oleme vabastanud garaažis nüüd juba umbes poolteist ruutmeetrit põrandapinda ning teeninud ligikaudu3600 krooni.
Ega siis olegi enam muud, kui fotoaparaat kätte ja järgmisest müügiesemest lähipäevil pilte tegema. Müüki läheb järjekordne ese, mis mõned aastad tagasi sai proovimiseks ostetud ja selgus, et meil ikkagi ei ole seda väga vaja. Nüüd on paras aeg see mõnele soovijale maha müüa.
Kuidas teiega on?
Kas teil vedeleb kodus mõni asi, mida teil vaja ei ole aga maha ka pole viitsinud müüa?
Kui paljud inimesed tegelevad regulaarselt heategevusega? Kui paljud inimesed tahavad sellega regulaarselt tegeleda? Kui paljudel on selleks võimalus?
