Kui sind vaevab mure oma pere rahalise seisukorra pärast, siis vaata seda videot ja uuri http://rahakool.traindom.com/.
Finantsid korda 31 päevaga from Janar Eit on Vimeo.
Börsil kauplemise mängureeglid – väärtuse langus
Lugesin täna The Digerati Life blogist Tony Lotoni* artiklit lihtsatest börsil kauplemise mängureeglitest. Mina ise pole mingi börsil kauplemise spetsialist aga mulle meeldis seal artiklis kõige rohkem see, kuidas demonstreeriti investeeringu kaotuse tegelikku tähendust. Mõtlesin, et jagan seda sinuga ka.
Kuulsa investeerimisguru Warren Buffett’iga seostatakse kahte tähtsat reeglit investeerimisel – need reeglid on:
- Reegel #1 – Ära kaota raha!
- Reegel #2 – Ära unusta reeglit #1.
Need kuldsed reeglid peaksid meile meenutama seda, et kaotatud väärtus investeeringutes võib vähendada drastiliselt nende tootlust. See tähendab seda, et: kaotades näiteks oma investeeringute väärtusest 50%, on sul vaja järelejäänud väärtusele 100% tootlust, et nulli tagasi jõuda. Niisiis, kui mõni su investeering peaks kaotama 90% oma väärtusest, siis on sul nulli tagasi jõudmiseks vaja kümnekordset tulu teenida järelejäänud varaga.
Kõige parem on mitte kaotada oma investeeringute väärtust oluliselt ja märgata kaotusi võimalikult varakult. Vaata siit tabelist kaotuse ja taastamiseks vajaliku tootluse suhet:
| KAOTATUD VÄÄRTUS | 10% | 20% | 50% | 75% | 90% | 99% |
|---|---|---|---|---|---|---|
| VAJALIK TOOTLUS TAASTAMISEKS | 11% | 25% | 100% | 300% | 900% | 9900% |
Selleks, et erainvestorina efektiivselt oma investeeringutel silma peal hoida ja suuremaid kaotusi näiteks “STOP ORDER”iga välistada, ei ole mina Eestis kuigi häid võimalusi leidnud. Isegi LHV-l pole selline enda seatud limiidiga müümine võimalik. Seetõttu on eraisikuna ainus võimalus lihtsalt vanamoodne igapäevane/-nädalane investeeringute jälgimine ja vastavalt siis tegutsemine.
Meil Taunoga on aga plaan kuidas see probleem enda jaoks ära lahendada:) Kui sul peaks ka selline mure olema, siis võid kommentaari oma kontakti jätta või kirjutada mulle. Ütlen sulle ka kuidas automaatselt oma portfellist ülevaade saada igapäevaselt või nädalaselt ja kuidas saada hoiatusi, kui mingi vara väärtus peaks kõvasti kukkuma hakkama.
*Tony Loton kaupleb börsil ja on kirjutanud raamatud “Stop Orders” ja “Position Trading (Second Edition)
Passiivne sissetulek
Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.
Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt
Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.
Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.
Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.
Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga
Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.
Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.
Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.
Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.
Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.
Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf
Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.
2011 Nädal 11: Aktsiainvesteeringud
Viimased kolm nädalat on olnud aktsiabörsidel üsna kindel trend. Asi liigub stabiilselt allamäge.
Tegemist pole küll ilmselgelt miskise Tallinna börsile ainuomase liikusmisega vaid pigem annavad siin tunda sellised globaalsed sündmused nagu naftakriis seoses Liibüaga ning nüüd lisandub “süüdlaste” nimekirja ka ilmselt Jaapani maavärin.
Ühesõnaga, ma ei oota mingisugust kiiret taastumist ja pigem loodan esimesi tõusumärke koos ilmade soojenemise ja üldise kevadese õide puhkemisega.
Kõige suurem “vabalangeja” on hetkel Olympic jällegi, tehes viimase kolme nädalaga languse (-13,7%). Teine langeja on Tallink (-8,1%).
Kaubamaja on aga vapralt vastu pidanud ja langenud neil tormilistel aegadel kõigest (-0,9%).
Kogu portfelli languseks viimase kolme nädalaga (-7,3%). Põhimõtteliselt pole ka veel väga hullu. On mu portfell ennegi selliseid langusi näinud, elab ka selle üle:)
Praegune seis:
Ebaõnnestumine
Michael Jordan on üks kuulsamaid korvpallureid NBA ajaloos. Ta on öelnud:
“Ma olen visanud mööda rohkem kui 9000 viset oma karjääri jooksul. Ma olen kaotanud 300 mängu. 26 korral on mulle usaldatud viimane võimalus teha vise, mis tooks võidu ja ma olen selle mööda visanud. Olen ebaõnnestunud kordi ja kordi oma elus. Ja see ongi see, millepärast ma õnnestun.”
Kui sa ebaõnnestud, siis on sul kaks võimalust. Jääda ohvrina maha lamama ning anda alla. Või sa ei anna alla ning proovid edasi. Esimene võimalus ei vii eduni.
Kaks esimest korda kui ma kõrgkooli õppima asusin ma ebaõnnestusin. Ained ei meeldinud ja mul polnud põnev ja ma ei suutnud ennast õppima motiveerida. Kolmandal korral teadsin väga täpselt mida tahan ja lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide ja turundusinseneri eriala 2010 aastal.
Enne 2008 aastat proovisin korduvalt oma rahaasju kuidagimoodi kontrolli alla saada. Sellest ajast on mitmed exceli failid mulle mu ebaõnnestumisi meenutamas. Iga kord jätkus motivatsiooni ja järjepidevust vaid kolmeks neljaks kuuks ja asi jäi pooleli. 2008 sügiseks olin õppinud midagi oma varasematest ebaõnnestumistest ja valmis Rahakool, mida siiamaani kasutan väga suure rõõmuga.
2003 aastast alates olen katsetanud kuidas on raha teenida veebilehtede tegemisega, 3D disainimisega, juhtimisalase nõustamisega, tarkvara edasimüümisega, koolitamisega. Ebaõnnestunud projekte on umbes kümmekond kindlasti. Oma “muusat” pole ma tänaseni leidnud aga ka praegusel ajal on mitmed erinevad projektid katsetamisel ja ma tunnen, et ma pole enam kaugel sellest kui saan tööle täpselt sellise äri, mis on mulle põnev, milles oman väga häid oskusi ja mida on teistele väga vaja.
Isegi paarisuhe on läbi elanud raskemaid ja väga raskeid aegu. On olnud aegu kus probleeme on rohkem kui rõõmsaid hetki. On olnud aegu kus tulevikusoovid ja väärtused on olnud väga erinevad. Paljud väljakutsed on tundunud ületamatud ja motivatsioon asju korda teha on olnud teinekord olematu. Kõik see on aga teinud meid targemaks, tugevamaks, hoolivamaks ja õnnelikumaks täna kui kunagi varem.
Iga ebaõnnestumine on vundament edasistele õnnestumistele kui sellest ainult ise aru saada. Kui mossitada ja alla anda siis lood vundamenti edasistele ebaõnnestumistele. Kui mõelda peale igat ebaõnnestumist, et mis läks valesti ja mida järgmisel korral saad paremini teha, on pidevalt paranevad tulemused lausa paratamatud. Tähtis on teadlikult mitte mõelda ebaõnnestumisest kui lõplikust tulemusest.
Thomas Alva Edisoni kuulus ütlus lambipirni leiutades:
“Ma ei ole ebaõnnestunud, ma olen avastanud 10 000 viisi mis ei tööta.”
Sammud rahalise vabaduseni
Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.
Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.
NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.
Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.
Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: 
Sammud rahalise vabaduseni.pdf
Millises etapis sina oled?
2011 Nädal 08: Aktsiainvesteeringud
Erinevalt Taunost, kes on olnud edukas investor juba kaks aastat ja ühe kuu, on minu praeguse porfelli esimeste aktsiate eluiga minu käes olnud 10 kuud. Väike vahekokkuvõte seoses sellega ka minu aktsiainvesteeringute käekäigu osas.
Tallinna börsil kaubeldavatest aktsiatest on jätkuvalt minu portfellis Olympicu, Tallinki ja Tallinna kaubamaja aktsiad. Kaubamaja hetkel juhtimas (+37% soetamisest), Tallink teisel kohal (+26,3% soetamisest) ning Olümpic samuti juba mõne aja plusspoolel püsinud (+11,4% soetamisest).
Kokku kogu portfelli brutotootlikkus praeguse seisuga soetamisest alates +21,39%.
Tegin väikese tagasivaate ka sellele, et kuidas minu soetatud aktsiate hindadel on läinud võrreldes ülejäänud Tallinna börsi aktsiatega.
Ütleme nii, et hea, et mul kõik hetkel plusspoolel on. Samas on veidi kahju näha muidugi mõningaid pikka aega riskantseks peetud (ja peetakse veel praegugi) aktsiate korralikku tootlust, millest mina siis seekord ilma jäin:(
Aga nagu ütleb vanasõna: “Better luck next time:)”
(minu aktsiate read märgitud kollase taustaga)
Lisaks väike pilguheit hõbeda aktsiale SLV, mis on vahepeal “väikese jõnksu” teinud ja on alles nüüd Dow Jonesi keskmisele järele tagasi jõudnud. Võrdlus muidugi jälle minu portfelli vaatevinklist.
(punasega näidatud Dow Jonesi tööstuslik keskmine võrdluseks)
Ühesõnaga võib kokkuvõtteks öelda, et pole hullu ja kõik on enamvähem kontrolli all.
Edasistes plaanides on aktsiaportfelli laiendada veidi erinevamatesse aktsiatesse ja asuda püüdma eesmärki – olla börsi keskmise indeksiga võrreldes tootlikum. Selliste staaraktsiate puhul nagu Silvano ja Baltika seda hetkel on, tähendab see muidugi mõnele sellisele “pihta saamist” tulevikus. Eks näis, kas õnnestub:)
Uued 2011 aasta äriideed ja ettevõtlusega alustamine
Täiendasin oma eelmisel aastal tehtud nimekirja nii ingliskeelsetest kui ka eestikeelsetest äriideede lehekülgedest.
Mõned leheküljed olid sarnaselt äridega ilmselt vahepeal pankrotti läinud või muul viisil ära haihtunud ja mitmed leheküljed olid Google vahendusel jällegi populaarsust kogunud.
Kokku on sealses, Äriideed ettevõtluse alustamiseks blogipostituses, saadaval rohkem kui 15 000 erinevat ideed või juba kusagil teostuses olevat ideed. Seega ei saa keegi kurta, et teeks küll midagi ägedat aga näe – ühtegi armsat ideed ei tule.
Uurige ja puurige ja vaadake, milline võiks teie unistuste äri välja näha. Kusagilt peab ju pihta hakkama?!:)
Kui ideega on asjad korras ja kange soov järgmise sammu kallale asuda, siis soovitan uurida näiteks:
- EAS – ettevõtlusega alustamine
Toetused, koolitused, konsultatsioon, abimaterjalid - Aktiva.ee – ettevõtlusega alustamine
Ettevõtluse alused, äriidee ja ärikeskkond, äriplaan, raamatupidamine, maksud, turundus, dokumendid - LoovEesti – ettevõtlusega alustamine
Vormid, äriplaan, asutamine, raamatupidamine, maksud, asjaajamine - Töötukassa – ettevõtlusega alustamine
Starditoetus töötule, äriplaani vormid, videod - Tallinn.ee – ettevõtlusega alustamine
Juhendmaterjalid, vormid, õigusaktid
Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010
Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.
Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.
Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!
Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.
Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%
Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.
See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)
Kokkuvõte investeeringutest
1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil
Brutotootlus 8 kuuga +11%.
Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära
2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond
Brutotootlus 8 kuuga +9,6%
Mustemail päevil käisin ära -16% peal
3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond
Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)
4. Swedbanki Fondifond 100
Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%
Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%
Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.
5. LHV pensionifond L
Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%
Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.
6. isePankuri investeeringud
Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%
Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.
7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt
See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.
Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.
2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte
No tšau kõik mu blogi lugejad!
Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?
Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?
Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!
2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle
Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.
Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.
Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.
Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.
Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.
Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu
“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!
Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.
Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.
Mina olin üks neist inimestest!
Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.
2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.
Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.
Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.
Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:
LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal
INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal
Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.
Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!
2010 kulude ja investeeringute osakaalud
eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud
Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.
Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.
Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.
Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?