Minu finantsajalugu on kindlasti väga heaks näiteks kuidas ma mitte mingil juhul mitte kellelgi ei soovita oma elu elada. Kõik on muidugi loogiline siis kui teadmised ja kogemused lihtsalt kõrgemale ei küüni aga kui keegi noor inimene peaks juhtuma lugema seda või keegi kavatseb oma lapsi õpetada rahaliselt õigesti käituma või vähemalt mitte väga valesti käituma, siis see postitus on tehtud just teile mõeldes.

Koolis käies käisin suvevaheaegadel töötamas oma isa ehitusettevõttes, peale kooli töötasin samuti aasta aega isa juures ehitajana.  Tollel ajal teenitud raha kulus kõik mingite lolluste peale, sest elasin ema-isa katuse all ning toit ja riided olid tasuta käes. Ühesõnaga ei mingit enda raha lugemist.

Esimene töökoht linnas, müügimeeste kleepuv võrk ja 3 päeva tasuta tööd

Peale sõjaväes käimist tahtsin kangesti linnas õnne otsida ning sattusin tööle ukselt-uksele müügifirmasse müügimeheks. Seal lubati tolle aja kohta enam-vähem 2x suuremat palka kui kusagil mujal pakuti. Läksin ja proovisin. Kolme päeva pärast olin emotsionaalselt räbaldunud ning ei läinud enam sinna töökohta isegi head aega ütlema. Palka ma muidugi ka ei saanud selle eest ning juba tehtud kulutused jäid mu enda mureks.  Sealne vaestelt inimestelt raha sõna otseses mõttes välja petmine ajas mind oksele ja ma lõpetasin hea meelega seal töö.

Arvamus elust: “Kui ma leian mingisugusegi töökoha, siis saan raha ja vaatan kuidas kõik kujunema hakkab. Mingeid erilisi unistusi ega ootusi ei ole.”