Täna kerkis jälle päevakorda see eluasemelaenu intresside jagu tagasimakstavat tulumaksu.
Tõtt-öelda vahepeal arvasin, et selle mitte tagastamine otsustati juba kevadel ära, aga tuleb välja, et siiski mitte. Lugesin Postimehest sellekohast artiklit: “Maksumaksjate liit: kodulaenu intresside maksusoodustus pole hädavajalik“.
Ma olen nõus väitega, et see pole kõigile hädavajalik, aga niimoodi lihtsalt üldistusi teha pole ka ilmselt õige. Nii mõnelegi perele võib ta olla ikka väga hädavajalik. Tegelikkuses ongi ju see olnud ka üks neist soodustustest, lisaks soodsale laenupoliitikale pankades, mis inimesi meelitas kodulaenusid võtma ning endale eluasemeid muretsema.
Üks kommenteerijatest selle artikli juures on hea näide, kuidas see ikkagi ei ole päris tühiasi inimeste jaoks. Kas maksumaksjate liit ei peaks mitte maksumaksja poolel olema?
11.11.2009 22:55
intress : to to eestieest
Küsimus ei ole niivõrd rahas , kui põhimõttes. Ma leian, et riik võiks kodanikkonnaga pikaajalistest kokkulepetest kinni pidada. Riik ei saa oma äput eelarvepoliitikat vaid kodanikele kaela sokutada,vaid peab ise ka kohanema oludega. Täna tuleb välja, et kui kodanik ei suuda omade kohustustega toime tulla on ta avalikkuse arvamusel nn lõhkilaenanud, valesti planeerinud, rumal jms kodanik. Kui riik ei suuda kohaneda oludega ega omi kulutusi kohandada tuludele vastavaks, siis ta muudkui “kirjutab arveid välja” neile, kel niigi raske kohanemisega ning kellel tuleb kohaneda ka riigi kohanemisvõimetuse võrra enam. Ja kui olemasolev ametnikkond leiab , et selline kodanike kottimine rasketel aegadel on ok, siis minu arvates on see väär ja alatu. Probleem ei ole vaid eluasemelaenu intressides, see on ka pensioni sammastega,käibemaksuga, arstiabi saadavusega jms. Kui ikka kodanikkonda võib tillitada süüdimatult , kaob igasugune huvi sellises üli ebastabiilses süsteemis jätkata. Lisaks küsimus on ka selles, et paljud on hinnanud omi võimalusi ka sellal, kui lapsi planeerisid. Lõppude lõpuks ka mina kaalusin kas 3 last peresse mahub. Võtsin selle otsuse vastu kaaludes taustsüsteemi ning nüüd on pere 5 liikmeline. Loomulikult on lastele vaja peale kõige muu ka oma tuba, mistõttu mu kulud on k.a. selle võrra suuremad kui 1 lapselisel nn “eesti edukal muster noorperel”. Käibemaksuga tõsteti mu pere kulutusi lambist, kütuseaktsiisidega samuti (lastega perel on needki kulud suuremad), pensionisamba keerati ka puusse, arstiabi on üks visiiditasude ja numbrite kinnipanemisega suht nulli keeratud, eluasemeintresse tahetakse kah kaotada jne-jne. Pole meie pere saanud ei mingeid emapalkasid ega muid soodustusi … ega taha ka. Kuid kui ka muid kokkuleppeid võib riik kanna pealt muuta, kuigi võiks üritada läbi kokkuhoiu kohaneda muutustega, siis krt. mina sellise riigi jätkusuutlikkusse ei usu. Mida ma plekin nn tasuta arstiabisse läbi maksude , kui seda sisuliselt ei ole – mida ma kogun pensioni mida ei saa, kui süsteem on devalveeritud. jne.-jne. Ma leian, et see viib hakkajamate inimeste lahkumisele kodumaalt nagu see oli 30-ndatel.
Minu lemmikuks on saanud kaubanduskettides saadaolev “Fire-Up” nimeline toode. Olen ka mitmeid teisi proovinud, aga selle hind ja kvaliteet on lihtsalt ületamatud teiste poolt.
Mind on huvitanud üks küsimus kauplustes käies – millal suitsetamine muutus kassaterminaalide jaoks standardiks? Miks on nii, et mul polegi valida mitte ühtegi suuremat kauplust, kus mulle suitse näkku ei lööda kassas maksmise ajal?
Eile avati Tartus, Lõunakeskuses suur laiendus koos uute poodidega. Üks uutest kauplustest, mis ennast uuele pinnale on ära mahutanud, on ONOFF elektroonikakauplus.
Absoluutselt kõik hinnasildid poes nägid välja sellised nagu sellel tootel oleks hetkel just meeletu allahindlus käimas – kõikidel hinnasiltidel oli hind märgitud rasvase punase tekstiga.
Võtsin täna Swedbank’i sularahaautomaadist raha välja. Samal ajal kui automaat raha luges, näidati mulle ekraanil reklaamteksti mu ajude pesemiseks. Lause mis mulle puhas vale tundus olevat on pildil kõige alumine:
Kõndisin niisiis paberi ja pliiatsiga mööda maja ringi ning kaardistasin algatuseks need pirnid, mis on kõige tavalisema E27 sokliga. Kõige rohkem kasutame valgustust koridoris, kabinetis, köögis, elutoas ja teise korruse hallis. Kusjuures ilmselt lambipirnide puudusel oli mul teisel korrusel kasutusel ka kaks 200W hõõglampi 🙂 Need loomulikult tuli esimesena välja visata. Ülejäänud hõõglambid olid kõik 60W.
Seega otsustasin ka seekord osta võimalikult soodsaid pirne ja mitte panustada kõige kallimate pirnide pikemaajalisele vastupidamisele.
Mitmetes kaubanduskeskustes Eestis on Kiddy Rides OÜ paigaldanud pildil olevad laste karussellid. Karussellid näevad välja ilusad ja terved aga neil on üks probleem – nad seisavad enamuse ajast paigal.
Nikolai Ostrovski romaanis «Kuidas karastus teras» näidatakse, kuidas Suures Oktoobrirevolutsioonis, võitlustes kapitalistide, imperialistide, interventide, mõisnike ja mitut liiki natsionalistide vastu kasvas ja tugevnes tööliste ja külakehvikute klassiteadvus ning sündisid kangelased tööliste ja talupoegade hulgast.