Sildiarhiiv: kauplused

Kauba paigutus Saku Konsumis

Külastasin mõni aeg tagasi Saku Konsumit ja enda meeleheiteks avastasin, et sealne jõulusuurmüük oli võtnud ikka väga kolossaalsed mõõtmed. Seal ei mahtunud kaubariiulite ja vahekäigus ladustatud kauba vahel kõndima isegi ilma korvita enam, rääkimata kaubakäruga ostmisest.

Selline pilt muuseas avaneski kohe kontrollväravatest sisse astudes, mitte kusagil tagapool kitsamas kohas. Ma mõtlen väga tihti kaupluses selle peale, et kas need inimesed, kes annavad korraldusi kauba niisuguses koguses kauplusse paigutamiseks tõesti mitte kunagi ise midagi sellisest poest siis ostma ei pea?

See EI OLE ju mugav, kui ma pean pigistama ennast teisest inimesest mööda kui ta riiuli juures kaupa valib parajasti. Kui seal peaks trehvama veel natukenegi selline tüsedam või paksema kasukaga klient olema, siis ma pean ta lausa nägupidi riiulisse suruma, et samal ajal ennast tema vastu hõõrudes temast mööduda! Mulle ei meeldi nii teha ja siis muutubki minu poeskäik hoopis kunagise PAC-MAN mängu sarnaseks – otsin kogu aeg vahekäike kus “kolli” ei oleks ja katsun siis ruttu sealt läbi lipsata.

Teine asi – kas tõesti kõik kliendid küünivad nii kõrgest alusest kaupa vaatama üldse? OK, mind see üldse ei häiri, sest ma olen 190cm pikk ja käed on ka ahvilt päritud, aga mõni natuke lühem inimene peab küll kauba käsikaudu kobades endale sealt ülevalt alla õngitsema ja siis kui asi vaadatud, pärast korvpalli kombel üles tagasi viskama.

Ainus asi mis seal madalal ja hästi nähtav oli, olid suured hinnasildid aluse alumise serva küljes, lillal kampaaniaribal.

Edu Tarbijate Ühistule ja kui kunagi keegi asjasse puutuv inimene peaks trehvama minu postitust lugema, siis võtke seda kui heatahtlikku tagasisidet võimalikeks parendustegevusteks:)

Suitsetamine kui standard

SuitsulettMind on huvitanud üks küsimus kauplustes käies – millal suitsetamine muutus kassaterminaalide jaoks standardiks? Miks on nii, et mul polegi valida mitte ühtegi suuremat kauplust, kus mulle suitse näkku ei lööda kassas maksmise ajal?

Ma mõistan täielikult kaupluste, kui äriühingute turunduslikku mõtteviisi siinkohal – sigarette pole ju kellelgi vaja ja seepärast tuleb neid igale suitsetajale veel sellel viimasel hetkel meelde tuletada, et sa seda kallist hobi ikkagi ei unustaks. Ma olen näinud väga tihti, et inimene otsib juba rahakotist raha kauba eest maksmiseks ja siis viimasel hetkel meenub, et ahjaa, sigarette võiks ka osta, ning võtab paki või paar pea kohalt ja asetab samuti lindile.

Kodanike muresid peavad lahendama kodanikud ise

Millega ma aga täielikult nõus ei taha olla, on see, et mispärast riik ning tema kodanikuühiskond sellise käitumisega nõus on? Miks ei võiks olla minul, kui mittesuitsetajal leti kohal näiteks mõned strateegiliselt tähtsad tooted. Üks ülevalt alla ise täituv konteiner tualettpaberi rullidega, majapidamispaber, pabertaskurätid, tikutoosid, sool ja suhkur, seep jne, jne.

Kaupluses võiks olla seadusega lubatud selliseid “suitsetajate kassasid” protsentuaalselt ainult niipalju kui on ametliku statistika järgi suitsetajaid riigis. Eestis on suitsetajaid TNS Emori andmetel enamvähem 35%. Seega täna diskrimineeritakse iga päev 65% elanikke kassades nende nina ette topitud suitsuvitriinidega.

Ilmselt on teatud määral minu puhul probleem võimendatud ka sellest, et ma olen 190cm pikk ning mulle jäävad leti ees seistes need “suitsukastid” täpselt näo ette.

Ühesõnaga – mina sooviks endale letti kaupluses, kus ei oleks suitsud mul näo ees kui ma kauba eest maksan, sest ma ei hakka selle leti pärast küll kunagi neid suitse ostma.