Küsimust võib muidugi ka väheke erudeeritumal viisil esitleda – miks me oleme üks neist riikidest, kes kaupu väljast sisse ostab rohkem kui neid välja müüa suudab. Ehk, kui siis veel viisakamalt öelda – miks meie import on suurem ekspordist ja seega väliskaubandusbilanss negatiivne?
Vaatasin statistikaameti andmebaasist numbreid alates aastast 1994. Sellest aastast saadik on meie riigist kokku ligikaudu 367 840 000 000 (367,8 miljardit) krooni välja liikunud selle tõttu, et me ostame rohkem kaupu välismaalt sisse kui suudame välismaalastele endi kaupu maha müüa.
Igaüks võib ise fantaseerida ning mõelda mida eestlased oleks võinud sellise rahaga tarka peale hakata kui neil oleks oskust, tahtmist, kompetentsi ja võimalusi olnud see raha Eestimaale jätta.
Minevikus sorkimine midagi tarka enam ei anna.
Seetõttu huvitab mind hoopis rohkem see graafikult nähtav trend selles suunas, et niipea kui meil õnnetutel niipalju raha käes ei ole on asjad hakandu justkui paremaks jälle minema. Esmalt kindlasti seepärast, et meil tõepoolest pole enam raha mida nii palju kulutada. Teisalt ma loodan, et võibolla natukene ka seepärast, et mingil määral ju ikkagi tehakse kampaaniaid, kus soovitatakse eelistada Eestimaist. Teles vähemasti olen näinud.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks aga vaja rohkem inimesi sellise tavitustöö käigus ka harida. Öelda neile ometigi, et miks me propageerime kodumaise tarbimist ja mida see meie jaoks tähendab.
Kui meedias räägitakse keeruliste sõnadega nagu kaubandusbilanss või muud sünonüümid, siis lihtsamad inimesed, keda võib antud juhul olla suurem hulk eestlastest, ei pruugi sellisest sõnumist välja lugeda seda, et eelista Eestimaist kui võimalik ja sinu raha ei rända välismaale (kust see siis kuidagi tagasi ei tule).
Valikuid ongi ju kaks tegelikult.
A: Tarbida rohkem kodumaist ning mitte osta välismaalt asju mida me ise ka teha/toota oskame. Seda oskab peaaegu iga inimene teha. Seda küll tingimusel kui ta teab, et ta peaks seda tegema ning ta jätkuvalt tahab seda teha, sest ta tunneb, et on tore olla eestlane vms. Peab rohkem tegema selgitustööd, miks on vaja tarbida Eestimaist kaupa. Ei piisa ainult “ähvardamisest”, et “Tarbi Eestimaist!”.
B: Mõelda välja ja arendada rohkem tooteid ja teenuseid, mille eest välismaalane on nõus meile siia Eestisse raha tooma. See on natuke keerulisem teostada, sest igaüks ei oska siin kohe käsi külge panna ning aidata. Tuleb leida hea perspektiiviga tooteid, neid toetada jne. Pead kokku panna ühesõnaga.
Variant C: on tegelikkuses nende mõlemi väga hästi tegemine:) Maailmas on väga häid näiteid kuidas ka väiksemad riigid, kellel pole naftat, ega muid häid maavarasid, suudavad oma imporditulva kontrolli all hoida ning raha ei voola riigist kolinal välja kogu aeg. Holland näiteks:)
Kas meil on tänases masus võimalus muuta midagi meie mõttelaadis ja motivatsioonis asju paremini teha?
