Autori Janar postitused

Janar: tutvustus

Rahakool.ee asutaja ja veendunud rahalise harituse fänn

Fikseerimata Euriboriga laenude intressimäär

Võlast vabaks, ,

Täpselt kümne päeva pärast on jälle käes fikseerimata euribori määraga laenude intresside üle vaatamises kuupäev, ehk siis 15.detsember.

Nagu me kõik teame, siis on euribor vahepeal teinud veel läbi mõningase languse. Kui palju mõjutab see viimane 1.472% pealt näiteks ütleme 1% peale kukkumine kuiseid ja aastast tagasimakset siis, kui laenatud on näiteks üks miljon (1 000 000) krooni?

6 kuud tagasi:

Laenusumma: 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 2.072% (panga marginaal 0.6%)
Kuine tagasimakse: 4 274 krooni

ja nüüd:

Laenusumma 1 000 000 krooni
Laenuperiood: 25 aastat
Intress: 1.600% (see on näide, hetkel on euribor isegi natuke alla 1%)
Kuine tagasimakse 4047 krooni

Sääst kuus: 227 kroon
Sääst aastas: 2724 krooni

See sääst pole nüüd küll enam kuigi suur, sest proportsionaalselt avaldab euribori vähenemine nüüd palju vähem mõju intressimäärale kui aasta tagasi näiteks. Siiski on mul jätkuvalt hea meel, et ta siiski on vähenenud. Tegelikult pole küll reaalne, et ta sellisele tasemele pidama jääb ja kindlasti hakkab ta tõusma ülespoole tagasi niipea kui reaalmajanduses ka asjad vähegi hoogu hakkavad sisse võtma jälle.

Seniks nautigemgi siis neid ilusaid väikeseid intresse!

(arvutustes kasutasin Swedbank’i laenukalkulaatorit, Tänan Swedbank)

ToeTagi video “Kilekott”

Kasulikud asjad, Vabane ülearusest, , , , ,

ToeTagi video “Kilekott” on väga hea teostusega sotsiaalse kampaania video minu meelest. Mulle meeldib professionaalne teostus ja meeldib see läbiv kahe lapse teema.

Siinkohal olgu ära märgitud, et juba mõnda aega olen harjutanud ühe ja sama kilekotiga poes käimist, et vältida iga kord uue ostmist. Väga hea tunne on taskust kilekott leida.

# Nipp seisnes siis selles, et iga kord kui oled kodus poekoti tühjaks laadinud, pane see kohe jope taskusse või käekotti tagasi, et ei unustaks.

Mõned korrad olen siiski kusagile oma taskus olnud kilekoti ära kaotanud ja õnneks on nüüd juba täiesti häiriv uut osta poest. See on hea märk:)

Kilekottide kasutamise kahjulikkuse kohta loe lähemalt www.killerkott.org

Miks meie raha ära kaob?

Arvamus, Eesti riik ja rahvas, ,

Küsimust võib muidugi ka väheke erudeeritumal viisil esitleda – miks me oleme üks neist riikidest, kes kaupu väljast sisse ostab rohkem kui neid välja müüa suudab. Ehk, kui siis veel viisakamalt öelda – miks meie import on suurem ekspordist ja seega väliskaubandusbilanss negatiivne?

Vaatasin statistikaameti andmebaasist numbreid alates aastast 1994. Sellest aastast saadik on meie riigist kokku ligikaudu 367 840 000 000 (367,8 miljardit) krooni välja liikunud selle tõttu, et me ostame rohkem kaupu välismaalt sisse kui suudame välismaalastele endi kaupu maha müüa.

valiskaubandus bilanss

Igaüks võib ise fantaseerida ning mõelda mida eestlased oleks võinud sellise rahaga tarka peale hakata kui neil oleks oskust, tahtmist, kompetentsi ja võimalusi olnud see raha Eestimaale jätta.

Minevikus sorkimine midagi tarka enam ei anna.

Seetõttu huvitab mind hoopis rohkem see graafikult nähtav trend selles suunas, et niipea kui meil õnnetutel niipalju raha käes ei ole on asjad hakandu justkui paremaks jälle minema. Esmalt kindlasti seepärast, et meil tõepoolest pole enam raha mida nii palju kulutada. Teisalt ma loodan, et võibolla natukene ka seepärast, et mingil määral ju ikkagi tehakse kampaaniaid, kus soovitatakse eelistada Eestimaist. Teles vähemasti olen näinud.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks aga vaja rohkem inimesi sellise tavitustöö käigus ka harida. Öelda neile ometigi, et miks me propageerime kodumaise tarbimist ja mida see meie jaoks tähendab.

Kui meedias räägitakse keeruliste sõnadega nagu kaubandusbilanss või muud sünonüümid, siis lihtsamad inimesed, keda võib antud juhul olla suurem hulk eestlastest, ei pruugi sellisest sõnumist välja lugeda seda, et eelista Eestimaist kui võimalik ja sinu raha ei rända välismaale (kust see siis kuidagi tagasi ei tule).

Valikuid ongi ju kaks tegelikult.

A: Tarbida rohkem kodumaist ning mitte osta välismaalt asju mida me ise ka teha/toota oskame. Seda oskab peaaegu iga inimene teha. Seda küll tingimusel kui ta teab, et ta peaks seda tegema ning ta jätkuvalt tahab seda teha, sest ta tunneb, et on tore olla eestlane vms. Peab rohkem tegema selgitustööd, miks on vaja tarbida Eestimaist kaupa. Ei piisa ainult “ähvardamisest”, et “Tarbi Eestimaist!”.

B: Mõelda välja ja arendada rohkem tooteid ja teenuseid, mille eest välismaalane on nõus meile siia Eestisse raha tooma. See on natuke keerulisem teostada, sest igaüks ei oska siin kohe käsi külge panna ning aidata. Tuleb leida hea perspektiiviga tooteid, neid toetada jne. Pead kokku panna ühesõnaga.

Variant C: on tegelikkuses nende mõlemi väga hästi tegemine:) Maailmas on väga häid näiteid kuidas ka väiksemad riigid, kellel pole naftat, ega muid häid maavarasid, suudavad oma imporditulva kontrolli all hoida ning raha ei voola riigist kolinal välja kogu aeg. Holland näiteks:)

Kas meil on tänases masus võimalus muuta midagi meie mõttelaadis ja motivatsioonis asju paremini teha?

Salvestav digiboks – millist valida?

Kasulikud asjad, , ,

Elan linnast väljas ning ükski kaabeltelevisioon minuni ei küüni. Olin mõned aastad Viasat’i klient, aga kuna me vaatasime SAT-i kanaleid vähe, siis tundus hind selle mitte-vaatamise eest soolane ja lõpetasin lepingu.

Seega lõpeb minu telekast pilt 1. juulil 2010, ehk siis kui lõpetatakse analoogsignaali edastamine. Vähemasti nii on vist hetkel otsustatud.

Õnneks on lahendus loomulikult olemas – tuleb osta digiboks ja see ühendada teleka ja antenni vahele. Väga lihtne!

Aga ei ole:) Meie peres kasutatakse üsna palju saadete salvestamist ja nende vaatamist siis kui soovi või aega on. See tähendab, et enda praeguse DVD-salvestaja või videomakiga ei ole enam väga lihtsasti võimalik midagi peale hakata. Jah, oleks võimalik digitüüner sättida valmis teatud kanali peale ja ühendada see salvestajaga ning õigel hetkel siis salvestaja tööle programmeerida. Niisugusel viisil aga ei saa vahepeal muid kanaleid vaadata ning nii salvestaja kui digitüüner – mõlemad peavad olema sisse lülitatud.

Saate salvestamist ja samal ajal vaatamise võimalust on ka meil päris tihti kasutatud – seda selleks kui mitmelt kanalilt korraga tuleb päeva ainsad huvitavad saated võibolla.

Niisiis ei ole ma siiamaani ostnud digitüünerit ära hoolimata suurest reklaamimisest. Lootuses, et jõuavad müügile ka tüünerid, millega ka samal ajal salvestada saab.

Salvestavad digiboksid

Nüüd tundub, et ootamine on ära õigustanud, sest juba hakkab tekkima isegi väike valik salvestajatest, mis suudavad näiteks  sisesele kõvakettale, USB kõvakettale või USB mälupulgale salvestada. Mõne seadmega saab isegi mitut kanalit korraga salvestada ja siis veel lisaks ka vaatamise jaoks ühte kanalit dekodeerida. Väga hea – just see mida ma vajan.

Nüüd on jäänud ainult üks viimane probleem veel lahendada. Milline salvestaja endale valida. Peale väikest guugeldamist leidsin sellised kohad, mille salvestajad vastavad minu tingimustele:

http://www.starman.ee/meediablogi/digilevi-vaatajad-saavad-salvestava-digiboksi

http://www.valguskiir.ee/index.php?page=1313&lang=est&sel=29

Kallimad on siis sellised, kus saab saate salvestamist ka “ajatada”, ehk et öelda aparaadile ette millal tulevikus mingit kanalit salvestada. Odavamatel on ainult võimalus salvestada niiöelda otse, nupule vajutamisega.

Kui keegi teab veel mõnda head salvestavat digiboksi soovitada, siis palun kommenteerige.

Pesumasina energiakulu avastamine

Elektrienergia säästmine, , ,

Beko pesumasinEnergiasäästu kord jõudis pesumasina kätte. Paigaldasin pesumasinale “brennenstuhl” energiamõõturi ja plaanisin selle abil ära mõõta, et kui palju kulub keskmiselt ühele pesupesemise korrale energiat. Seda selleks, et välja selgitad, milline võiks olla tulu kui päevase pesu pesemise asemel seda öösel teha.

Tean, et paljud sätivad pesu pesemised lihtsalt nädalavahetusele, mil on kogu päeva soodustariifiga elekter, aga meil on ikkagi üsna tihti vaja ka nädala sees pesu pesta – niiet otsustasin selle ikkagi välja selgitada.

Pesumasin kulutab energiat ka välja lülitatuna

Enda suureks üllatuseks avastasin, et pesumasin tarbib energiat ka siis kui OnOff nupp on välja lülitatud ning ühtegi indikaatortuld ei põle. Meie pesumasin tarbis sellel ajal 8,86W/tunnis. See oli minu jaoks väga suur üllatus, sest ma arvasin varem, et pean kahtlustama väikest energiakulu ainult sellistel kodumasinatel ja elektroonikal, kus mingisugune indikaator põleb, või mis on niiöelda “unerežiimis”. Tuli välja, et eksisin.

Arvutus nr. 1 (välja lülitatud asendis energiakulu):

(me pole siiamaani kunagi pesumasinat pistikust välja kiskunud selleks ajaks kui me teda ei kasuta)

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh
Öise energia hind: 106,58 senti/kWh
Päevaseid tunde: 16 tundi
Öiseid tunde: 8 tundi

Välja lülitatud pesumasina elektrienergia tarbimine: 8,86 W/tunnis = 0,00886 kW/tunnis

Ühe ööga kulutatud summa: 0,00886 x 8 x 106,58 =7,55 senti
Ühe päevaga kulutatud summa: 0,00886 x 16 x 174,14 = 24,69 senti

Ühe ööpäevaga kulutatud summa: 7,55 + 24,69 = 32,24 senti
Ühe kuuga kulutatud summa: 32,24 * 30 = 967 senti = 9,67 krooni
Ühe aastaga kulutatud summa: 32,24 x 365 = 11768 senti = 117,68 krooni 

Kokkuvõtteks – meie pesumasin kulutab ~118 krooni aastas välja lülitatud olekus.

Arvutus nr.2 (sääst sellest, kui pesumasinal on taimer, mis lülitab ta sisse öösel)

Ühe pesukorra jooksul kulutatud energia: 600 Wh = 0,6kWh
Pesukordade hulk ühes kuus: 13 korda

Ühe pesukorra hind kui pesta päeval: 0,6 x 174,14 = 104,48 senti
Ühe pesukorra hind kui pesta öösel: 0,6 x 63,95 senti
Sääst ühelt pesukorralt: 40,53 senti

Võimalik sääst ühes kuus: 13 x 40,53 = 526,9 senti = 5,27 krooni
Võimalik sääst ühes aastas: 5,27 x 12 = 63,24 krooni

Kokkuvõtteks 2 – kui taimer programmeerida pesumasinat sisse lülitama igal öösel siis on maksimaalselt võimalik meil säästa ~63 krooni aastas.
Energiamõõtur pesumasinale(Hetkel meil nii palju võimalik säästa siiski ei oleks, sest me juba peseme osa pesukordi nädalavahetusel ja siis kehtib energiahinna odavam tariif)

Mul oli tegelikult sahtlinurgas üks vajalik taimer juba olemas ja seetõttu paigaldasin selle juba tegelikult pesumasinale ära aga kui ma selle ostma oleks pidanud, siis oleks selle tasuvusajaks tulnud ilmselt 3-4 aastat.

Seda, kui paljude inimeste pesumasinad aga võtavad voolu sellel ajal kui nad välja on lülitatud ei oska mina siin küll praegu spekuleerida. Kui kellelgi on võimalus seda mõõta, andke kommentaarides tagasisidet.

Aastal 2000 loendati Eestis 582 089 leibkonda – seega võib oletada, et meil on umbes 500 000 pesumasinat vast kokku? Paljud neist elektrit röövivad, seda ei tea keegi…

Jõulukingi ideed

Kasulikud asjad,

Snowtubing OtepääIgal aastal olen ma Jõulude ajal kingituste otsimisele mõlenud nii hilja kui veel vähegi võimalik. Seda vist ennekõike seeprärast, et “shoppamine” on vastumeelne ja teiseks pole kunagi häid ideid üldse mida kingiks osta ja kolmandaks ei tea ma mis inimestel olemas ka on juba. Ühesõnaga hunnik peavalu igasse detsembrisse.

Sellel aastal tahaks selle asjaga natuke effektiivsemalt hakkama saada. Mitte närvitseda 22. detsembri õhtul tühjaks ostetud poes, mis sellegipoolest inimesi veel puupüsti täis on, vaid mõelda juba detsembri algusest peale nendele kinkidele mis vaja osta on, ning need juba varakult valmis osta.

Panen siia kirja mõned kinkide ideed, mis mulle internetist silma on jäänud. Minule meeldivad asjadest rohkem elamusega seotud kingiideed:
(mõned lingid ka, aga üldiselt pakutakse igal pool Eestis igasuguseid põnevaid teenuseid ja elamusi. Kasuta Google või Neti otsingut nende üles leidmiseks)

  1. Snowtubingu ja lumekarusselli pilet (Otepääl)
  2. Proovisukeldumine (Tallinnas või Tartus)
  3. Uisutamine (Paljudes kohtades kus on jäähall)
  4. Ratsutamine hobusega (Tallinas või Tartus)
  5. Sõit ralliautoga, Bagiga, ATV-ga, Krossimootorrattaga või Hõljukiga
  6. Massaaž
  7. Kaljuronimine või seiklusrada
  8. Joonistamise või maali kursus
  9. Raamat või ajakirja tellimus
  10. Kino-, kontserdi- või teatripiletid
  11. Spaa või terviseprotseduur, veekeskuse pilet
  12. Kalender enda valitud piltidega
  13. Enda küpsetatud toit või kook
  14. Huvitav lauamäng

Lapse koolifond

Investeeringud,

Olen tänaseks nüüd ühe aasta kogunud raha lapse koolifondi. Põhimõtteliselt ei ole ma täna küll päris kindel, et kas selle raha kogumise eesmärk tulevikus ka kuidagi kooliga, või selle lõpetamisega saab seotud olema, aga soov oli lihtsalt kuidagi mingisse “lapse nimelisse” fondi raha koguda.

Aasta tagasi olin ma natuke rohkem Swedpank’i fänn ja seepärast valisin selle fondi haldajaks ka selle panga. Fondi riskitasemeks valisin “Fondifond 100” – see koosneb 100% aktsiatest, seega kõige suurem risk  ja kõige suurem võimalus normaalseks tootluseks. Lisaks kogumisele kindlustasin ka selle fondi sissemaksed, niiet kui ma mingil hullul põhjusel ei peaks olema võimeline sellesse raha maksma, siis pank jätkab minu eest sissemakseid 100%, seda kuni lapse 21. aastaseks saamiseni. Lisaks muutub fondis teenitud intressitulu 12 aastat peale lepingu sõlmimist tulumaksuvabaks.

Kuidas siis mu investeeringul esimesel aastal läks?

Hoolimata igasugu masust ja täpest ei ole häda midagi. Esimene aasta on läinud väga hästi ja kahetseda pole midagi. Olen kogunud sinna rahasumma, mida ma muul juhul vaevalt oleks taibanud või osanud kõrvale panna.

Ehkki pank on võtnud nii fondi haldamise kui ka kindlustuse eest tasud, on teenitud intressitulu 3x suurem olnud. Peale teenustasude maha arvestamist on osakud teeninud mulle 21,3% tulu.

  • Sama perioodi tarbijahinnaindeksi muutus on olnud -2,2%, seega on tegelik investeeringu tootlus olnud esimesel aastal 23,5%.
    (Fondifond 100 tootlus oli 28%)

fondifond100

Olen võibolla oma eelnevates kirjutistes olnud alati kommertspankade vastane ja nende üdini kapitalistlikku mudelit kritiseerinud kuid nagu elu näitab, siis mõned kasulikud asjad saavad ka ikkagi nende abiga tehtud. Sukasäärde kogudes oleks see isiklik tulu mulle tulemata jäänud.

Aitäh Swedpank mu lapse jaoks mõeldud raha kasvatamise eest ja katsuge ikka seda vaest eestlast ka tulevikus mitte täiesti paljaks röövida ikka. Kes see teile muidu raha teenib tulevikus.

Süütepakid poole hinnaga

Kasulikud asjad, Kaubandus, , , ,

Fire-Up süütepakid soodushinnagaOn mind nüüd tabanud mingi needus või õnnistus, mina aru ei saa, aga just nädal tagasi kirjutasin ma sellest kuidas süütepakid on ühed tõsiselt head leiutised ja nüüd pean neist jälle kirjutama.

Täiesti juhuslikult märkasin täna Selveris, et neidsamu minu lemmikuid Fire-Up süütepakke müüakse soodushinnaga 8.90!

See teeb ühe süütamise hinnaks eelmises postituses mainitud 57 sendi asemel nüüd vaid 32 senti.

Ostsin 6 pakki, võitsin sellega 42,6 krooni ja ostsin selle raha eest elukaaslasele lilled. Ilus soodustus minu meelest.

Inimeste stereotüübid

Arvamus

Inspireerituna sellest blogipostitusest, toon siinkohal välja Peggy Collinsi jaotuse inimeste stereotüüpidest seoses rahaga.

1. Valvur on alati hoolikas ja valvel oma rahaga.

2. Lõbutseja tähtsustab lõbutsemist  ja naudingut kohe täna.

3. Idealist näeb suurimat väärtust loovuses, kaastundes, sotsiaalses õigluses ja vaimses arengus.

4. Säästja otsib kindlust ja turvatunnet suuremast finantsvahendite säästmisest ja kogumisest.

5. Staar kulutab, investeerib või annab raha ära kuulususe ja tunnustuse ning suurema eneseuhkuse nimel.

6. Süütuke ei pööra rahale suuremat tähelepanu, uskudes (ja lootes), et kõik läheb iseenesest elus niigi hästi.

7. Hooldaja annab ja laenab raha teistele, väljendamaks sellega oma empaatiavõimet ja heasüdamlikkust.

8. Impeeriumiehitaja pürib võimu ja uuenduste poole soovides ehitada midagi väga väärtuslikku.

Kindlasti on meis kõigis mitmeid erinevaid stereotüüpe peidus, mitte ainult üks. Lisaks ilmselt muutuvad meie mõttelaad ja uskumused aja jooksul kui saame targemaks ja elukogenumaks.

Mina olen täna enda hinnangul Valvur+Idealist+Impeeriumiehitaja. Minevikus olen ma aga kindlasti olnud Lõbutseja, Staar ja Süütuke. Kes teab, võibolla jõuab elu jooksul veel ülejäänud tüüpide kord ka kätte.

Kes sina oled?

Kinnisvarabuum kosmoses

Röövimine päise päeva ajal,

Kui mu silmad mind nüüd ei peta, siis müüakse sellel leheküljel krunte Kuu, Marsi, Merkuuri, Veenuse ja teiste pinnale?

Ligikaudu 4000m² krundid kuu pinnal maksavad 600…2025 krooni – olenevalt sellest millises raamis teile saadetavad “dokumendid” on. Eksklusiivsed kuldset värvi raamid on kõige kallimad:)

See on kindlasti üks geniaalsemaid äriideid:) Müüa inimestele midagi sellist, mille tootmiseks/tegemiseks läheb vaja paari pildiraami ja paari trükitud dokumenti.

Väidetavalt on näiteks kuu pinnale müüdud juba 2,7 miljonit sellist krunti!

Peaks ka äri käima panema ja müüma näiteks vaakumit kosmoses, või tähti taevas või vesinikku päikeses. Või on kurat need äkki kõik maha juba parseldatud ja ma olen hiljaks jäänud juba?

Ma saan aru, et Jõulukingi ideed ei ole kerge leida, aga “come on” inimesed. Ärge vähemasti minu artikli peale seda ostma tormake! 🙂