Autori Janar postitused

Janar: tutvustus

Rahakool.ee asutaja ja veendunud rahalise harituse fänn

Valuutaspikker Tavid valuutavahetuselt

Kasulikud veebilehed, Välismaal, ,
Tavid'i valuutaspikker. Kliki, et suuremana näha.

Välismaale reisijatele on rahakoti vahele pistmiseks normaalse valuutakalkulaatori valmistanud Tavid. Nende valuutaspikker on lihtne kasutada ja aitab välisreisil olles suuremaid summasid üsna lihtsasti kodumaisesse keelde tõlgendada.

Kui Eesti peaks millalgi nüüd Euro kasutusele võtma, siis on küll ühisraha riikides kursimure murtud aga muudes riikides ka peale seda abiks kindlasti.

Seda, millised riigid kuuluvad ametlikult Eurotsooni või on mitteametlikud Euro kasutajad, saab näha näiteks siit Wikipedia graafikult.

Äriideed ettevõtluse alustamiseks

ettevõtlus, Kasulikud asjad, Kasulikud veebilehed, Töö, , , , , , , , , , , , , , ,

Peaaegu alati leidub maailmas julgeid inimesi, kes soovivad ettevõtjaks hakata. Praegusel majandussurutise ja suure töötusega perioodil võiks arvata, et ka eestlasi huvitab varasemast mõnevõrra rohkem ettevõtlusega tegelemine.

Tegelikult muidugi on selleks tarvis veel palju muudki kui julgus või tahe. Teataval määral teadmisi tuleb ka kindlasti kasuks aga selles ma muidugi päris kindel ka ei ole… mõnikord kõrvalt vaadates olen tähele pannud, et ettevõtlusest enne alustamist väga vähe teadnud inimesed on täiesti edukalt hakkama saanud.

Tegelikult tahtsin hoopiski siinkohal koguda kokku väikese minupoolse nimekirja äriideedest, mis on eesti- või inglisekeelsena internetis saadaval. Võibolla aitab mõnel inimesel leida midagi sobivat just enda jaoks.

Kindlasti on neid tegelikult väga palju, aga selline esimene valik minu poolt teile allpool abiks.

Kokku on lehtedel saadaval rohkem kui 15 000 erinevat ideed või juba kusagil teostuses olevat ideed. Kui enamus neist ei sobi võib-olla otse sinu jaoks, siis kindlasti on siin inspiratsiooni ja materjali oma idee leidmiseks rohkem kui kuhjaga.

Hakka pihta:

Ingliskeelsed äriideede lehed

  1. Springwise.com [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede/ettevõtete/projektide arv: 4055
    • Iga postituse juures visuaalne materjal ja veebileht ning kontaktid saadaval
    • Siin lehel on ideede asemel alustavad ettevõtted kusagil maailma eri nurkades. Otsi, võib-olla saad just sina teha midagi sarnast või veel paremat oma kodumaal.
  2. “Entrepreneur.com” äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 969
    • Kategoriseeritud nii huviala, kategooria kui ka elukutse järgi
    • Kategoriseeritud ka stardikapitali järgi
    • Korralikud kirjeldavad tekstid idee selgituseks
  3. Seth Godini alternatiiv MBA programmi äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 999
    • Kategooriad ja pikemad selgitused puuduvad
  4. MySmallBiz.com äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 400
    • Korralikult kategoriseeritud
    • Igal ideel põhjalikud selgitavad tekstid
  5. Businessopportunitiesandideas.com äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 11+
    • Selgitused iga idee osas
  6. Globalideasbank.org äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 6195
    • Korralikud probleemi ja lahenduse kirjeldused ning teiste hinnangud nii teostatavusele kui ka originaalsusele
  7. Inc.com – USA kõige kiiremini kasvavad ettevõtted [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ettevõtete arv listis: 5000
    • Hea ülevaatlik nimekiri ja kirjeldused ettevõtetest, mis viimasel kolmel aastal kõige kiiremini kasvanud on. Jällegi hea ideede allikas, kellel neist puudus on. Lisaks on leheküljel infot ja nõuandeid ettevõtte asutamise kohta.

Eestikeelsed äriideede lehed

  1. Bisness.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 21
    • Ideed on täiesti elulised ja juures on ka lühikirjeldus teostamiseks
  2. Ajujaht.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 2533
    • Ideed pole tervenisti avalikud – näha saab vaid lühikokkuvõtet. Samas kui asi on huvitav ja sooviks kellegagi kampa lüüa hoopis siis saab registreerudes kontakti võtta meeskonnaga

    Vaadata võib kindlasti ka veel Ideepank.ee äriideede hindamise ja täiendamise keskkonda.

Kui te teate rohkem eestikeelseid lehekülgi, kus on äriideesid, siis palun kommentaariumis linki jagada. Aitäh!

Eesti finantssektori õppetund

Arvamus, Eesti riik ja rahvas, , , , , , ,

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

Eraisiku finantsplaneerimine

Haridus ja õppimine, Pere-eelarve, Raamatud, Võlast vabaks, , ,

Eile oli minul ja Taunol enese rahalise harituse arendamises hea päev – asusime Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse raames Teet Parringu käe all õppima eraisikute finantsplaneerimist.

Tutvunud praeguseks juba põgusalt pakutava materjali ning õppe käigus läbitavat teemaderingi, võin juba ette ära öelda, et see oli 100% õnnestunud investeering. Õppematerjaliks olev Teet Parringu enda kirjutatud 138 lk. raamat on suurepärase selge ülesehitusega ning väga lihtsasti loetav.  Kõik need teemad mida ma ootaksin ühelt selliselt kursuselt on olemas ja ma usun, et saan sellest kindlasti kasu.

Tsitaat sissejuhatusest:

Paljud kursused, mis räägivad eraisiku rahandusest, sisaldavad skeeme, kuidas kiirelt rikastuda. See kursus on teistsuguse suunitlusega. Siin on püütud anda ülevaade isiklike finantside planeerimise põhivaldkondadest: põhimõtetest ja selleks abivahenditest. Kursuse läbinud inimene peaks oskama koostada endale sobiva finantsplaani ja suutma selle ka edukalt ellu viia. See, kas tulemuseks on miljonitesse küündiv rikkus või lihtsalt muretu elu ja rahulik pensionipõlv, sõltub juba igast inimesest endast.

Kursus kestab juunini ja lõpeb eksami ning Tartu Ülikooli diplomiga.

Tore on uusi asju õppida, soovitan kõigile!

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

Eesti riik ja rahvas, Pere-eelarve, , ,

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie arvamust asjadest. Küsitlusele vasta siin: http://www.getresponse.com/survey.html?survey_id=2127

Tulemuste analüüs ning kokkuvõte ilmuvad peale küsitluse lõppu Rahakool.ee portaalis.

TEDx Konverentsid

Haridus ja õppimine, Kasulikud veebilehed, Välismaal, , , , , , , , ,

Ma ei vaata eriti televiisorit. Vahest harva trehvan muidugi teleka ette istuma jääma ja vaatan mõnda saadet, aga üldiselt väga vähe.

Mida ma siis teen sellel ajal kui teised televiisorit vaatavad? Põhiliselt vaatan erinevaid filme, saateid või videosid internetist. Mul on viimaste aastate jooksul kujunenud välja paras nimekiri toredatest veebilehtedest, kust on võimalik leida väga huvitavaid ja harivaid materjale.

Globaalne lehekülg www.ted.com

Üks sellistest väga huvitavatest internetiportaalidest on www.ted.com. TED on mittetulunduslik organisatsioon, mis sai alguse 1984 aastal. Tähed TED tulevad sellest, et algselt ühendas see organisatsioon Technology, Entertainment ja Design valdkonna inimesi aga tänaseks päevaks on selle organisatsiooni piirid palju laiemad ning see ühendab endas väga paljude erinevate elualade inimesi.

TED sõnum – Idas worth spreading (ideed mis väärivad jagamist)

Sellel lehel on niisiis videod erinevate huvitavate inimeste ettekannetest ja esinemistest. Enamus videotest on küll ingilse keeles aga leiduvad juba ka mõned videod, millel on eestikeelsed subtiitrid olemas neile, kes inglise keelt ei valda. Vaadake “Translations” lingi alt ja saate näha neid videosid millele on eestikeelne tõlge olemas.

TEDx üritused Eestis

TEDx on kohalik, iseseisvalt korraldatud üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust.

Siiamaani on korraldatud üks TEDx üritus – Tallinna TEDx KUMUs, 20 novembril 2009. Osales üle 200 inimese. Üritusel olnud esinemisi on võimalik näha videote arhiivist.

Järgmine TEDx üritus on toimumas Tartus – Tartu TEDx, 27. veebruaril 2010, Dorpati konverentsikeskuses. Üritusele pääses vaid 100 inimest, kes pidid osalemiseks kirjutama avalduse selle kohta, et miks just nemad peaks saama sellel üritusel osaleda:)

Mul on hea meel, et ka mina osutusin üheks neist vähestest, kes sellele üritusele pääsevad. Eks saan kunagi hiljem rääkida kogemusi ja kindlasti on võimalik ka Tartu ürituse esinejate videosid jälgida interneti vahendusel – nii et päris ilma ei jää keegi millestki.

Igal juhul tahan soovitada kõigile telekavaatajatele – ärge vaadake ühtegi telesaadet, mille lõppedes te ei oska vastata küsimusele: “Millise tarkuse või teadmise see saade mulle praegu juurde andis”. Ärge raisake asjatult oma elu mõttetu olesklemise peale. Või kui kõike rahaga siduda siis – “Raisatud aeg, on raisatud raha, mida teil ei ole”.

Energiakulu säästmine vee keetmisel

Elektrienergia säästmine, Populaarseimad postitused, , , , , , , ,

Mitmelt poolt internetis võib leida “säästunippe” ja “vihjeid” selle kohta, et pliidil kastrulis vee keetmine on energiakulukam kui veekeetjaga sama koguse vee keema ajamine. Selliste nippide juures pole aga tavaliselt mingeid fakte toodud ja seetõttu otsustasin teha ise testi enda majapidamises asuvate vee keetmiseks sobilike seadmete võrdlemiseks.

Võtsin testimiseks veekraanist 10°C kaevuvee ning mõõtsin igaks testiks täpselt 300ml koguse. Testisin temperatuuri tõstmist 10°C pealt keemistemperatuurini. Valisin välja põhjaplaadiga veekeedukannu, keraamilise tööpinnaga köögipliidi ning mikrolaineahju.

Algandmed

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh (eeldame, et ma keedan vett päevasel ajal)

Vajalikud valemid

P = w/t , ehk t = w/P
P – võimsus, vattides (W)
w – energia, dšaulides (J)
t – aeg, sekundites (s)

1 kalor = energia hulk, mida on tarvis 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
1 kalor = 4,184 J (dšauli)
1 tund = 3600 s (sekundit)

Arvutused

1. Põhjaplaadiga veekeedukann “Stollar”

Tarbitav võimsus: 2,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 2,2 = 51,3 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  70 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 51,3 / 70 = 73%
Kokku kasutati energiat: 2,2 x (70 / 3600) = 0,043 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind: 0,043 x 1,7414 = 0,074 krooni = 7,4 senti


2. Mirkolaineahi “Samsung”

Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  190 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 190 = 50%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (190 / 3600) = 0,063 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,063 x 1,7414 = 0,110 krooni = 11 senti (48% rohkem kui keedukannuga)


3. Keraamilise tööpinnaga pliit “Electrolux”

Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  270 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 270 = 35%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (270 / 3600) = 0,09 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,09 x 1,7414 = 0,157 krooni = 15,7 senti (110% rohkem kui keedukannuga)

PS: Keraamilisel pliidil valisin väiksema kuumuti, sest see sobis väiksemale potile.

Kokkuvõtteks

Korraliku põhjaplaadiga veekeedukannuga on vett keema ajada vähemalt poole efektiivsem kui keraamilisel pliidil. Mina tegin katsetuse üsna väikese koguse veega, mis on paras ehk paari tassi tee joomiseks aga kui vaja on keeta näiteks liiter vett kartulite või riisi keetmiseks, siis antud näite puhul säästsime me 27,4 senti ühe keetmise korra pealt. Kui kodune perenaine iga päev keedab kokku näiteks 2 liitrit vett, siis ühe kuu jooksul on see 16,44 krooni ja aastas täpselt 200 krooni säästu.

Teiseks saab antud näites vee kannus keema 3,8 korda kiiremini kui keraamilisel pliidil.

Eks igaüks võib ise otsustada kas see on piisav tulu selle harjumuse kujundamise eest või mitte.

www.isepankur.ee

Kasulikud veebilehed, , ,

Olen umbes pool aastat tutvunud internetikeskkonnaga www.isepankur.ee.  isePankuri keskkonda tutvustatakse veebilehel nii:

isePankur.ee on eesti kapitalil põhinev finantsportaal, mis soovib arendada ja populariseerida viimastel aastatel maailmas levima hakanud kogukondliku laenamise kontseptsiooni. Kogukondlik laenamine on targem, ausam ning inimlikum viis raha teenimiseks. See on nagu laenamine sõprade ja perekonna vahel, selle erinevusega, et võimalus on laenata tuhandete inimeste vahel. Kõik osalised võidavad: laenuvõtjad saavad laenu potentsiaalselt madalama intressiga, investorid saavad uudse võimaluse oma raha investeerimiseks fikseeritud sissetulekuga varaklassi ning lõppkokkuvõttes võidame me kõik inimestena, sest teame, et oma tegevusega aitame me teisi inimesi, mitte korporatsioone.

Erinevust traditsioonilise ja isePankuri laenumudeli vahel aitab kindlasti hästi mõista ka järgnev skeem nende veebilehelt:

Minu arvamus sellest leheküljest ja miks see kasulik on?

Nagu ma eespool mainisin, siis olen umbes pool aastat investeerinud väikeseid summasid isePankuri keskkonnas. Tegelikkuses ei tähenda minu investeerimine midagi muud, kui et olen kellelegi selle keskkonna kaudu intressidega raha laenanud.

Esmapilgul võiks norida, et mille poolest ma nüüd siis puhtama südametunnistusega olen krediidiasutustest ja SMS-laenu firmadest kuid kui mõelda, et enne sellist teenust polnud neil inimestel, kes siis on jõudnud ühel või teisel põhjusel kurva otsuseni, et tuleb laenu võtta, siis neil on nüüd vähemasti võimalus rääkida isePankuri vahendusel laenu taotledes “oma lugu” laenutaotluse juurde ja saada viisaka ja ausa käitmuse puhul tõepoolest soodsama intressiga kiirlaenu kui igasuguse muu laenupakkuja käest.

Keskkond ise on minu meelest väga normaalse kasutusmugavusega ning igati ülevaatlik. Turvalisuse pärast muretsejatel tasub tutvuda juba isePankuri lehel sellega, kuidas täpsemalt kogu süsteem on üles ehitatud. Lepingud sõlmitakse kõik läbi interneti, kasutades ID kaarti ning digiallkirja küsitakse kenasti igale sõlmitavale dokumendile.

Veel meeldib mulle väga isePankuri avalik statistika. Midagi ei püüta kusagil ilustada, ega numbreid paremaks rääkida. Nii nagu pakkumise-nõudluse suhe intressid määrab, nii need on avalikustatud. Lisaks kõik laenude mahud ja halbade laenude osakaalud jne.

Teenustasud investeerimisel puuduvad. Maksta tuleb vaid 6 krooni teenustasu siis, kui soovid raha välja võtta isepankuri oma kontolt.

Mina usun, et tulevikus tekib selliseid keskkondi maailmas järjest ja järjest juurde, sest sellise mudeli puhul on minimeeritud igasugused tegevuskulud ning pole ka finantsasutust, kelle omanikud kõik kasumit tahavad maksimeerida.

McDonald’s Amsterdamis

Arvamus, Kaubandus, Välismaal, ,

Seoses sellega, et aeg-ajalt tuleb endale toidupoolis leida välismaal viibides, olen mõnikord hädas olnud sellega, et kuhu minna sööma, kui ma lihtsalt sõidan mööda maanteed ja kõht läheb tühjaks.

Okei, ma tean, et tõenäoliselt saaksin kusagilt tanklast osta mingit hot-dogi või hamburgerit, aga igaltpoolt ei julge sellist asja osta, sest mine tea mille otsa sattuda võid. Uhkesse restorani ei hakka ka aga jälle möödasõidul minema. Tahaks midagi kiiresti, lihtsalt ja ilma suurema toidualase tõlketööta kohalikust keelest.

Üks kindlamaid kohti, mille igal maal ära tunned on McDonald’s. Nende 31 000 restoranist 118 riigis, peaks mõne ikka üles leidma. Lisaks on McDonald’sis toidud niiöelda standardiseeritud ja kui ma Big Mac einet küsiks, siis tõenäoliselt teatakse mida ma soovisin.

Põikasingi täna Hollandis, Schipoli lennujaama kõrval asuvasse Mäksi sisse, eesmärgiga manustada üks väike eine, sest lennujaamatoit pole Mäksi kõrval sugugi soodsam. Tellisin toidu ja soovisin maksma asuda – kui üllatusega teatas müüja, et ei, nende asutuses töötavad ainult Hollandi kohalikud deebetkaardid. Olin üllatunud, aga ei marssind kohe päris mossis näoga müüja juurest minema. Küsisin müüjalt selgitust, et kas mu kõrvad kuulsid tõesti seda mida ma arvan, et nad kuulsid – müüja vastas, et jah, neil ei saa mingisuguse krediitkaardiga tasuda kahjuks. Uurisin siis, et kas ma olen tõesti esimene välismaalane, kes neilt krediitkaardiga on soovinud ostu sooritada – müüja vastas, et ei ole, neil käib selliseid ostjaid väga palju. Sellepeale seletas ta veel seda, et neil oli küll plaanis krediitkaardimaksete vastuvõtt ka installeerida kunagi hulga aega tagasi, aga mingi IT mees ei saanud vist tarkvara konfigureerimisega hakkama ja nii see asi jäi.

Nii jäi minul mingi neetud IT mehe pärast kõht tühjaks ja hamburgeri järele tilkuv ila tuli suunurgast viisakuse mõttes ära pühkida.

Loodan, et IT mehest ei hakka niipea inimese toitumisvõimalused rohkem piiratud olema. Ehkki vaadates Hollywoodi tulevikuulmekaid, paistab selline tendents siiski olevat:)

PS: Hiljem arvuti taha jõudnuna vaatasin internetist järele, et 75% McDonald’si restoranidest on frantsiiside läbi eraomanike käes ning seepärast on kõigis nois restoranides krediitkaardiga maksevõimaluse üle otsustusõigus ainult omaniku ja mitte frantsiisi andja käes.

Asjad, millest ma ei hooli

Arvamus, ,

Ühtlasi on need asjad, millele ma siis ei peaks ju ülearu raha kulutama. Loll oleks ju maksta millegi eest, millele kulutamine mulle endale siis mõttetu tundub.

Sellisteks asjadeks on minu puhul:

  • Firmariided. Kui riideesemele on peale tikitud kalli tootjafirma originaallogo, siis see ei tee minu jaoks ühtegi riideeset paremaks kui tagasihoidlikuma ettevõtte sildikene. Tõsi, Hiina ja Poola piraatkaup on ka välistatud, sest seal pole tagatud mingit kvaliteeti toodangul üldiselt.
  • Restoranitoit. Keedukartulid ja sealihta, mille eest küsitakse 250 krooni, ei ole minu jaoks oma hinda väärt. Restoranis võib olla küll tore istuda, aga üldjuhul ei meeldi mulle seal kunagi tellida absurdselt kalleid toite isegi siis kui mina ei maksa.
  • Kallis alkohol. 1000 kroonine viin on hea küll, aga ma ei ole kunagi alkoholi tarbinud seepärast, et ta nii kuradi mõnusa maitsega on. Lõbusa tuju seltskonnas saab ka odava alkoholiga. Salaviina ka muidugi ei tarbiks.
  • Šhampoon ja dušhigeel. Ma ei ole täheldanud, et kallima šhampooniga pestes juuksed kauem puhtad püsiksid.
  • Tualettpaber. Jällegi, ei ole ma päris ekstremist ja supersäästja aga 50 krooni 4 rulli tualettpaberi eest on röövimine minu hinnangul.
  • Autode originaalvaruosad. Kui tagasilla pikihooval on kummipuksid kulunud, siis ma valin kindlasti 1500 krooni eest kaks uut puksi ja jätan ostmata 8700 kroonise uue originaal pikihoova. Sama lugu igasuguste muude juppidega margiesindustes.
  • Autorehvid. Ma ei osta kahtlaseid kasutatud rehve, aga 4800 krooni ühe talverehvi eest on vähemalt 4 korda kallim kui mina nõus maksma olen.
  • Golfimuru. Mind ei häiri muru sees mõni võilill või ristikhein. Olen nõus, et võilille õitsemise ajal võib muru peale niitmist üsna ruttu koledamaks minna, aga see ei ole kindlasti väärt hullu vaeva iga võilille välja juurimiseks.
  • Kallid kirjutusvahendid. Parkeri pastapliiats võibki minust kaupluseletile jääda. Täpselt sama hea tulemuse saab kindlasti palju kordi odavama pliiatsiga kirjutades.

Kindlasti võib mõni neist arvamustest elu jooksul muutuda. Tõenäoliselt muutubki.

Näiteks on mu arvamus muutunud tööriistade, ehitusmaterjalide, kodumasinate ja elektroonikaseadmete osas. Need peavad olema tõestatult head ja pigem kallimad kui odavamas hinnaklassis on kvaliteedi arvelt järeleandmisi tehtud. Elu on õpetanud lihtsalt, et mõnesid asju ei saa odavalt ja hästi teha.

Millele sinu käsi kulutama ei tõuse?