Rubriigiarhiiv: Pere-eelarve

Pere finantsplaan 2010 – Septembri tulemused

Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

September on möödas ja aeg on “2010 II poolaasta säästuplaani” seerias vahekokkuvõte teha. Nii nagu õpetavad mind inimesed “Lean” (kulusäästlik tootmine) maailmas tööalaselt, sooviks jällegi kõigepealt vaadata seda, mida me õppisime sellest perioodist ja mida annaks järgmisel perioodil paremini teha.

August 2010 tulemused

Nagu ikka, on andmete visuaalsel esitamisel väga tähtis koht minu analüüsides:


Kõige suurem erinevus kuludes…

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 101% rohkem planeeritust (Põhjus: 80 liitri bensiini ost korraga põhjustab paratamatult suuri kõikumisi kuude lõikes)
  • Ravimid ja arstitasud – 96% rohkem planeeritust (Põhjus: Visiit hambaarstile)
  • Riided, jalanõud jms. – 79% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu saalijalatsite erakorraline ost)
  • Pangateenuste, kaartide ja kontode kulud. – 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Breti investeerimiskonto avamine ja esimene investeering. Tubli!)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba neljandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 100% kokkuhoidu (Polnud ühtegi sünni- ega tähtpäeva järelikult…)
  • Maja remont ja ehitus jms. – 100% kokkuhoidu
  • Väljas söödud toidukord – 58% kokkuhoidu (Koju ostetavas toidus oli küll kerge ülekulu. Kokku olid kulutused toidule siiski 6% väiksemad eelarvest)
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 51% kokkuhoidu (Breti töövõit:)

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 8% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – teine tõesti suurepärane saavutus teisel poolaastal, sest algse pere-eelarve kohaselt pidid septembris kulud keskmisest tegelikult natuke suuremadki olema.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
 -9%
2010 September -8%
 -17%
2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
 -16%

Vaheülevaade ka kulutustest toidule. Summa on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra suurem. Võimalik, et põhjuseks oli ka see, et leidus vist üks nädal, mil me nädala toidugraafikut ei jõudnud ette valmistada ja elasime ühe nädala ilma planeerimata. Emotsioon oli see, et poes käies oli tunne nagu peata kanal – midagi ei teadnud mida on vaja osta ja mida ei ole vaja.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Lõpetuseks ka midagi positiivset

Septembris saime täita säästuplaani esimese 4 kuu jooksul säästetud rahast juba esimese eesmärgi – osta ilma välise finantseerimiseta õhksoojuspumba. See teeb meie puiduküttega majas elu kindlasti mugavamaks. Seda nii külmadel talveõhtutel kui ka kuumadel suvepäevadel.

Pumbaks on Fujitsu Nocria Arctic 9,1kW õhk-õhk soojuspump. Siinkohal aitäh Toomasele abi eest nii soetamisel kui sõbraliku hinna eest:)

PS: Kui kellelgi on enda pere-eelarve planeerimisel või pikema finantsplaani koostamisel küsimusi, siis küsige julgesti minu e-maililt (janar[at]rahakool.ee) või kirjutage siiasamasse komentaaridesse. Aitan meeleldi!

Pere finantsplaan 2010 – Augusti tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Jätkan jonnakalt postitusteseeriat – “2010 II poolaasta säästuplaan”. Lühidalt võib sissejuhatuseks tõdeda fakti, et suvi on pere-eelarvele raske periood. Ma ütleks, et isegi Jõulud kahvatuvad tavaliselt suvekuude ees. Suvel on lihtsalt nii palju ahvatlusi ja tegevusi, mis kõik pere-eelarvest oma osa nõuavad.

Mõned näited neist suvekuude riskidest:

  • igasugused väliüritused (kontserdid, vabaõhuetendused, lõbus- ja seikluspargid, jne)
  • sagedasem väljas söömas käimine
  • suvel peetakse rohkem pulmi
  • suvel lõpetavad sugulased/tuttavad/sõbrad koole
  • reisimine suvepuhkuse tõttu
  • rohkem grillimist ja chillimist

August 2010 tulemused

Kõigepealt siis taaskord tulemuste graafiline esitamine. Esmapilgul võiks öelda seda, et äärmuslikud liigid on keskmistest kaugenenud – ehk siis need kulud mis olid üle eelarve, olid rohkem üle kui tavaliselt ja neid kulusid mis on alla eelarve (või täiesti 0 krooni) on samuti rohkem kui eelmistel kuudel.

Kõige suurem erinevus kuludes oligi ilmselt “kingitused, sünni- ja tähtpäevad” kategoorias. Kui eelmisel kuul juhuslikult õnnestus selles kategoorias mitte väga palju kulutada, siis augustis tuli meil oma karmavõlg tasuda ja rahakott korralikult ringile lasta:)

Suurimad ülekulud:

  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 218% rohkem planeeritust (Põhjus: Pulm, sünnipäevad, tähtpäevad)
  • Ravimid ja arstitasud – 85% rohkem planeeritust (Põhjus: Ettevalmistused külmetushaigusteks)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika – 76% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu spordihaigus põhjustas maastikurattaostu, mis polnud üldse muuseas plaanis ka!)
  • Väljas käimised, kino ja teater jms. – 75% rohkem planeeritust (Põhjus: Suvi ja vallatu hing)
  • Riided, jalanõud, jms. – 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu garderoobi osaline otsa lõppemine ja seepeale 3 paari pükste ja 11 T-särgi ost)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba kolmandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Mänguasjad – 100% kokkuhoidu
  • Aed – 100% kokkuhoidu
  • Bensiin – 100% kokkuhoidu (Volvo 80L kütusepaak tekitab kuises arvestuses kõvad kõikumised)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed jne – 98% kokkuhoidu (See on küll väga suur üllatus! Ilmselt trehvas kõiki asju varudes olema)
  • Trennid – 92% kokkuhoidu (Trennid on olnud ette makstud või siis vabas õhus ja tasuta:))

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 1% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – suurepärane! Võiks ju mõelda, et miks nii vähe, aga arvestades kõiki ülekulude valdkondi, ma kartsin ausaltöeldes palju hullemat tulemust:) Aasta alguses tehtud eelarvega võrreldes olime ka augustis 9% plussis. See on täpselt sama tulemus kusjuures nagu eelmiselgi kuul.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
 -9%
2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -4%
 -16%

Teine huvitavam areng meie pere-eelarves oli augustis see, et me viisime läbi kuu ajalise katsetuse – milline näeks välja meie toidueelarve ja igapäevane söögikordade organiseerimine siis kui planeeriksime iga nädal ette, mida me nädala jooksul süüa teeme või kus sööme ja siis külastaks toidukauplust nii vähe kordi kui võimalik. Kuidas see kõik meil välja tuli ja mida me sellest õppisime, sellest kirjutaks järgmises postituses eraldi. Tulemused ja emotsioon kogu üritusest oli igatahes nii minu kui Breti jaoks positiivne ja otsustasime sellise elukorraldusega ka edasi jätkata.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Saadud õppetunnid

  • Vidinate ostmise kulutusi on edukalt võimalik kompenseerida mõnede olemasolevate, kuid kasutust mitte leidvate vidinate maha müümisega. Sellest, mida ma müüsin ja kui palju sellest tulu teenisin, sai lugeda varasemast postitusest garaažimüügi teemal.

  • Toidule ja joogile tehtavad kulutused on sõltuvuses poes käimise kordade arvuga. Mida vähem poodi satud, seda vähem emotsioonioste ostad sealt.

Lõpetuseks

Inimesed, kes te olete lugenud nüüdseks juba Juuni postitust ja Juuli postitust pere-eelarve analüüsimisest ja mõtlete, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et kunagi pole hilja! Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

PS: Ootan teie kõigi kommentaare ja nõuandeid pere-eelarve paremaks planeerimiseks kommentaaridesse.

PS2: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

2 aastat finantspommist

Kasulik õppetund, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , ,

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/

Pere finantsplaan 2010 – Juuli tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Kaks kuud tagasi, juuni alguses, alustasime operatsiooni “2010 II poolaasta säästuplaan”. Ehkki selles plaanis sisaldus saatuse tahtel ka juunikuu, mis teatavasti ei ole teises poolaastas, ei seganud see plaaniga siiski kuu aega varem alustamist. Sellest kuidas me alustasime eelarve timmimist ja finantsplaani koostamist võib lugeda Pere finantsplaan 2010 Juuni tulemused postitusest.

Juuli 2010 tulemused

Nagu alati – visualiseerimine on kõige tähtsam. Seepärast on mõistlik kõigepealt vaadelda tulemusi meie pere finantsplaani järgnevalt graafikult:

Juulikuu kohta peab kõigepealt kommentaariks ütlema, et nii mina kui Bret viibisime mõlemad tervelt neli nädalat puhkusel. Asjaga kursis olevate inimeste jaoks on see ilmselt ääretult tähtis ääremärkus teatavate kulude suuruse kasvu selgitamiseks:)

Suurimad ülekulud:

  • Bensiin – 193% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkuse ajal suurem autoga ringi sõitmine)
  • Väljas käimised, kino, teater jms. – 178% rohkem planeeritust (Põhjus: Puhkus põhimõtteliselt – kontserdi ja teatripiletite suurem hulk)
  • Muu ühekordne väljaminek – 159% rohkem planeeritust (Põhjus: Septiku tühjendamine, lapse pass ja ID kaart)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika – 137% rohkem planeeritust (Põhjus: Trimmeri ost, antenn digi-tv parendamiseks(ebaõnnestunult))
  • Riided, jalanõud jms. – 50% rohkem planeeritust (Põhjus: Paar jooksupükse Xdream’ile minekuks. Püksid said väga head küll, aga eelarve läks lõhki)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed – 49% rohkem planeeritust (Põhjus: Vana Tefali pann suri ära)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba teist kuud järjest)
  • Hobid – 87% kokkuhoidu
  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 75% kokkuhoidu
  • Elekter – 68% kokkuhoidu (Osa säästust peaks juuni arvelt tulema, seal oli väike ülekulu)
  • ravimid, arstitasud – 58% kokkuhoidu (Suvel pole väga palju haigusi kummitamas)

Kokkuvõtteks:

Ehkki tegelik tulemus kulude osas ületas 3% meie II poolaastaks seatud säästuplaani, ei ole norutamiseks põhjust, sest aasta alguses seatud eelarvest olime sellegipoolest 9% ees.

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan		 Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August

2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -5%
 -19%

Saadud õppetunnid

  • Puhkus mõjutab kindlasti kulusid. Pole mõtet ennast petta ega unistada sellest, et äkki ei kulutaks puhkuse ajal tavalisest rohkem. Pisemadki meelelahutused nõuavad siiski teataval määral raha ning puhkuse ajal on vaja ju kõigele vaatamata ka aktiivsemalt puhata – käia väljas söömas, kinos, kontsertitel ja teatris või kasvõi lapsega Vudilas (kuhu me küll Selleri vahendusel poole soodsamad piletid saime).
    Seoses sellega, oleks ilmselt mõistlik järgmisel aastal selleks ajaks kui on plaanis puhkus võtta, tekitada üks lisarida kuludesse, kuhu reserveerida tolle kuu peale vajalikud tuhanded kroonid (nüüd küll vist eurod juba:)).
  • Kodutehnikat sisaldav eelarveliik on üks keerulisemaid liike täpselt eelarvestamiseks. Näiteks tänu suurele ja uhkele digi-tv projektile on meie rahakotist läinud umbes 4000 krooni ja pilt televiisoris on halvem kui vanasti. Kõik tehnikavidinad tekitavad tavaliselt ka poole suurema raksatuse rahakotti kui mõni muu väiksem (emotsioon)ost.

Lõpetuseks

Need inimesed, kes juhtusid lugema Juunikuu postitust finantsplaani pidamise teemal ja mõtlesid, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et terve kuu teie elust on möödas ja ega te homme alustamiseks targemaks ei muutu. Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

Kui sa reisile minnes ootad millal foorides kõik tuled roheliseks lähevad, siis sa tõenäoliselt ei asu sa kunagi teele.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere finantsplaan 2010 – Juuni tulemused

Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Võlast vabaks, , , , , , , , , , , ,

Veidi enam kui kuu aega tagasi asusin ma meie perele tegema esimest põhjalikumat finantsplaani. Plaani algusajaks võtsin 2010 II poolaasta, ehk siis täna lõppev juunikuu oligi esimene periood minu plaanis.

Miks peaks keegi tegema finantsplaani?

Plaan on absoluutselt hädavajalik selleks, et talletada konkreetselt kirjalikult viis kuidas ja millal ma jõuan punktist A punkti B.

Ilma plaanita kukuvad kõik sellised vähegi keerukamad algatused haledalt läbi, sest ununeb siht, ununevad kokkulepped mida sa iseenda või teistega tegid, ununevad tegevused mida sa plaanisid eesmärkide saavutamiseks teha ja kaob ära kontrollimise võimaus saavutatu ja eesmärkide vahel. Mis aga võib-olla isegi kõige tähtsam – kaob võimalus midagi järgmisel korral paremini teha.

Kõik inimesed on kogenud seda, et olete unistanud mingi asja saavutamisest aga selleni jõudmine võttis väga palju kauem aega kui alguses arvasite või ei täitunudki teie plaan kunagi. Sellisel puhul on enamusel juhtudest tegemist just sellega, et on juhtunud mõni järgnevatest asjadest:

  • Teie eesmärk ei olnud hästi püstitatud. Siin kasutatakse tihti väljendit SMART (tõlkes tark). See tähendab, et heas eesmärgipüstituses on mõeldud 5 asja peale:
    1) eesmärk peab olema spetsiifiline ehk käima mingi konkreetse olukorra saavutamise kohta
    2) eesmärk peab olema lihtsasti mõõdetav ehk see peab olema numbriliselt mõõdetav või soovitava olukorra saavutamine peab olema jah/ei küsimusega vastatav
    3) eesmärk peab olema saavutatav ehk sul peab olema viis nendeni jõudmiseks (mingi tegevuste jada, mille tulemusena eesmärgile läheneda)
    4) eesmärk peab olema realistlik ehk sa pead ise (koos teiste pereliikmetega) uskuma, et see on saavutatav
    5) eesmärgil peab olema konkreetne tähtaeg, sest vastasel juhul lükkad sa eesmärgini jõudmise tegevusi lõputult edasi

  • Tegevused, mis te eesmärgini jõudmiseks välja mõtlesite, olid liiga suured ja mahukad. Hakake pihta kõige lihtsamatest ja kergematest tegevustest. Prioriteete võib seada ka sellise kulude ja prioriteetide maatriksi abil.
  • Te ei tegele asjaga regulaarselt. Mingit olulist edu pole võimalik saavutada kui te mõtlete enda eesmärkidele ja nende täitmise viisidele vaid korra kvartalis või aastas. Loomulikult otsime me alati vabandusi ebameeldivate asjadega mitte tegelemiseks aga tuleb mõista, et edusammud ei tule ilma mingi panuseta.

Meie pere finantsplaani esimesed sammud – Juuni 2010

Nagu eelpool mainitud, siis koostasime Bretiga meie perele finantsplaani alates juunikuust. Täna on juuni viimane päev ja paras aeg on teha esimene kokkuvõte tulemustest. Millised olid eesmärgid, milline oli plaan, millised tulid tulemused ja mida sellest tegevusest õppisime järgmiseks perioodiks, et meie planeerimisprotsessi veelgi parendada?

Eesmärgid

Esimeseks eesmärgiks meie finantsplaanis on leida võimalus finantseerida õhk-vesi soojuspumba ostu, ilma investeeringutesse suunatavate summade ära võtmata. Selleks ostuks, me peame küll tunnistama, oleme me planeerima hakanud häbematult hilja aga parem hilja kui mitte kunagi. Igal juhul on puiduküttevõimalused meie perele väga aktiivse eluviisi tõttu jäänud väga ebamugavaks ja oleme otsustanud paigaldada lisaks puiduküttekatlale õhk-vesi soojuspumba enda küttesüsteemi.

Plaan

Esiteks – plaani koostasime me Excelis, kopeerides sinna lihtsalt Rahakoolist pärit pere-eelarve kulude ja tulude numbrid. Võrdluseks jätsime tabelisse alles need eelarveumbrid, mis olidki plaanis enne seda, kui me mingist täiendavast kokkuhoiust üldse rääkima hakkasime.

Teise tegevusena täiendasin faili tuleviku suunal – lisasin sinna sarnaselt praegusele eelarvele veel umbes 50 aasta kulude ja tulude ja investeeringute numbrid. Inflatsiooni ja palgatõusu ei arvestanud, sest oleme päris ausad – kumbagi neist ei tea me täpselt ette ja mõlemad võivad teise mõju üsna ära nullida.

Kolmandaks oli nüüd mul võimalus näha seda, et milline saab olema vaba raha meie perel igal aastal ja kokku kumulatiivselt.

Neljandaks lisasime plaani erinevad lühi, kesk ja pikaajalised eesmärgid ja unistused, mille teostamiseni me jõuda soovime.

Viienda ja viimase tegevusena planeerimise faasis algas nüüd kõige tõsisem ja põnevam töö – kuludest piisava hulga raha vabastamine ja seeläbi võimalikult positiivse rahavoo tekitamine, et meile sobivas tempos rahaliste eesmärkideni jõuda.

NB: Selle viimase faasi juures ongi täiesti normaalne, et kõigepealt tabab teid suur šhokk ja reaalsus virutab teile labidaga kuklasse – vaba rahavoog pole kunagi nii suur nagu te oleks lootnud. Teine šhokk on see, kui proovite ilma kulusid kärpimata oma eesmärgid tabelisse paigutada nii, et te nende täitmiseks laenu ei peaks võtma. Siinkohal kisub asi tavaliselt üsna masendavaks ja tekib suur soov kogu asi pooleli jätta ning püss (Exceli fail) põõsasse visata.

Kui nii juhtub, siis ärge heitke meelt – te olete siiski õigel teel ja teie vahepealne järeldus, et elu ilma laenu võtmata polegi võimalik, on siiski veidi ennatlik. Tuleb asuda lihtsalt järgmise paratamatu punkti kallale – kulude vähendamine ja tulude suurendamine. Tavaliselt on kulusid vähendada kordi lihtsam kui tulusid suurendada.

Proovige oma planeerimisfailis numbritega mängida nii, et te mitte ei loobu kõigist eesmärkidest (mis oleks nukker) vaid vähendate niipalju kulusid, kuni tekitate vaba rahavoo eesmärkideni jõudmiseks teile sobiva aja jooksul. Kusjuures, ärge proovige selle kulunumbrite optimeerimise juures kohe hakata ette kujutama, et kas elu ikka on võimalik peale sellist kärpimist, vaid keskenduge rohkem plaani valmis saamisele. Te ei oskagi ette kujutada kuidas on hakkama saada 10%, 20%, 30% või 40% väiksemate kulutustega kui te seda varem proovinud pole.

Tulemused

Peale plaani tegemist on tähtis vaadata seda, millised tulid tegelikud tulemused võrreldes teie varasema plaaniga. Ega siin muud polegi, kui oma kuisest kulude aruandest võrrelge eelarve ja tegelike numbrite erinevust ja mõelge mis on iga suurema erinevuse taga.

Meie pere kulude optimeerimise esimese perioodi (Juuni 2010) tulemused on näha järgnevalt graafikult:

Suurimad ülekulud:

  • Mänguasjad – 142% rohkem planeeritust (Põhjus: Janari emotsioonost Schipoli lennujaamast Hollandis – Petshopid tütrele:)
  • Perioodika – 81% rohkem planeeritust (Põhjus: Mõnede raamatute emotsioonostud)

PS: Ehkki ka elekter paistab olevat üle eelarvestatu, siis tegelikult on siin põhjuseks mitte päris õigel ajal energianäidu teatamine ja seetõttu kompenseerib seda kulunumbrit järgneva kuu jooksul oluliselt väiksem arve. Sarnane lugu on koju ostetava toidu ja joogiga – seda kompenseerivad teataval määral väljas söödud toidukorrad.

Suurimad kokkuhoiud:

  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu
  • Trennid – 100% kokkuhoidu
  • Õppevahendid – 100% kokkuhoidu
  • Ravimid ja arstitasud – 85% kokkuhoidu
  • Bensiin – 75% kokkuhoidu
  • Kosmeetika, hügieen ja juuksur – 68% kokkuhoidu
  • Väljas käimised, kino, teater jms – 56% kokkuhoidu

Saadud õppetunnid

No kahtlemata kõige esimene õppetund meie jaoks oli see, et vähesegi pingutuse juures on võimalik kulusid kokku hoida.

Kõigepealt tegime me plaani, kus plaanisime kokku hoida 14% kuludest. Ei tasu ära unustada, et sellel hetkel kui me pere-eelarvet pidama hakkasime, siis tegelikult toimus juba esimene kulude kontrolli alla võtmine, mis isegi tollal raske tundus:)

Saavutus oli aga see, et me mitte ei hoidnud kokku ainult planeeritud mahus, vaid ületasime seda ja tegelikult vähendasime üheainsa kuuga oma kulusid 28%! Seejuures tegime me mitmeid ühekordseid kulutusi, nagu kulud aia korrastamiseks ja talveks küttepuude ostmine.

Teine õppetund/meeldetuletus vähemasti minule oli see, et lapsel oli juuni kuu jooksul sama palju rõõmu emme ostetud mänguasjadest kui minu ostetud mänguasjadest. Ainus vahe oli selles, et mina kulutasin 10 korda nii suure summa kui emme:)

Lõpetuseks

Oma perele finantsplaani tegemine on nagu perele peavarju muretsemine – kaitseb sind vihma ja tuule eest ning annab meelerahu öösel magamise ajal. Soovitan kindlasti aeg leida ja sellega algust teha – muul juhul võin julgelt väita, et te ei jõua kindlasti mitte kunagi oma eesmärkide ja unistuste täitumiseni.

PS: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

Pere väljaminekute osakaalud 2010

Pere-eelarve, , , , , ,

Tulles värskete emotsioonidega Tartu Ülikooli “Eraisikute finantsplaneerimise” kursuselt, asusin eile koostama oma perele lisaks aastasele pere-eelarvele ka pikaajalist finantsplaani.

Tuleb välja, et see on palju põnevam tegevus kui ma arvatagi oskasin. Aastases pere-eelarves, on minu perel suhteliselt lihtsa vaevaga õnnestunud “plussid ja miinused tasakaalu saada”, aga pikaajalise finantsplaani juurde kuulub ka erinevate eesmärkide, unistuste ja vajalike reservide ning investeeringute finantseerimisskeemi välja mõtlemine.

Sellise eesmärkide ja unistuste finantseerimisskeemi koostamisel on esimeseks sammuks aga vabade vahendite leidmine olemasolevast aastasest pere-eelarvest. Hetkel jäimegi sellesse faasi perega toppama, sest üllatus-üllatus, vabu vahendeid eesmärkide täitmiseks ei ole eelarves. Tuleb asuda kulude ja tulude numbrite kallale, et leida nii reservide loomiseks kui ka erinevate eesmärkide täitmiseks vabu vahendeid.

Selleks tarbeks tegin ka vahepealse väljavõtte meie pere hetke kulude ja investeeringute proportsioonidest eelarves. Jagan siinkohal seda pilti ka teile hea meelega.


(kliki pildile, et suuremalt näha)

Nagu näha, siis suurimaks kuluks on tõusnud kulutused toidule (19%) ja laenudele (16%).

Väga-väga hea meel on mul aga selle üle, et oleme saavutanud 2009 aastal seatud eesmärgi, investeerida vähemalt kümnendik oma tuludest. Hetkel investeerime regulaarselt 12% oma sissetulekutest.

Eelmisel aastal kirjutatud artiklist eelarve proportsioonide osas võib meenutada, et alles 2008 aastal ei investeerinud me üldse mitte midagi.

Eks saame näha, milliseks kujunevad osakaalud peale seda kui oleme lõpetanud eelarvenumbrite räsimise ja leidnud praegu puuduvad ressursid oma lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkide finantseerimiseks.

Kasutatud sõiduauto omamise kulu

Pere-eelarve, Populaarseimad postitused, , , , ,
2.0T bensiinimootoriga Volvo S80, aastast 2000

Kolm aastat tagasi ostis meie pere endale sõiduauto Volvo S80, väljalaskeaastaga 2000. Ostuotsuse tegemine käis üsna lihtsal meetodil. Mõtlesime, et võiks kulutada auto peale umbes 150 000 krooni. Siis vaatasime, et millise auto sellise raha eest osta saab. Mõistagi müügiportaalist otsides laiendad natukene otsingut, et saada ikka omast arust võimalikult väärt masin selles hinnaklassis.

Niisugusel viisil portaalist kuulutusi sirvides leidsimegi toona, et on mõistlik osta Volvo S80.

# Esimene argument enda veenmiseks – Eriti meeldis see auto seepärast, et olime üllatunud, et niisuguse raha eest võiks nii lukslikku autot üldse endale saada.

# Teine argument enda veenmiseks – Volvo ja võibolla S80 eriti, tänu oma suurusele, on turvaline auto. Standard turvavarustuses on mõlemad esimesed õhkpadjad, külgmised turvakardinad igale uksele, turvatalad ustes jne.

# Kolmas argument – auto on esimese 7 aasta jooksul suurema osa väärtuse langusest läbinud, nii et auto väärtus peaks edaspidi aeglaselt langema.

Niimoodi saigi see auto ära ostetud 2007 aasta maikuus.

3 kasutusaasta kokkuvõte

Auto ostuhind: 167 000 krooni
Tänane väärtus: 82 000 krooni
Amortiseerumine: 85 000 krooni

Läbitud kilomeetrid: 20 000 km
Keskmine kütusekulu: 12 l/100km
Keskmine kütuse hind: 15 krooni/liiter
Kulu kütusele: 36 000 krooni

Remondikulud: 10 600 krooni
Hoolduskulud: 9 500 krooni

Liikluskindlustus (3a): 4 200 krooni

Ülevaatus (2 korda): 1000 krooni

Omaniku vahetuse riigilõiv: 600 krooni

Finantseerimisallika intressid: 11 302 krooni
———————————————————————————
Reaalne auto omamise kulu 3 aasta eest: 158 200 krooni

Reaalne auto omamise kulu ühes kuus: 4 394 krooni
1 sõidukilomeetri hind: 7,9 krooni


Kokkuvõte

Esiteks tuleb tunnistada oma tehtud vigu ja tõdeda, et eksisime auto väärtuse jätkuva langemise osas rängalt. Auto eluaastatel 7-10, langes hind siiski veel 51%. Loomulikult tuleb siinkohal “süüdistada” ka majanduskriisi ja kõiki teisi peale iseenda, aga raha on ikka läinud meie pere taskust ja mitte kusagilt mujalt:)

Teiseks rängemaks kuluks on olnud intressid, mis on põhimõtteliselt ju kulu ainult selle eest, et tahsime sellist autot endale kohe, mida me endale rahaliselt välja osta ei suutnud. Jällegi väga tavaline käitumine keskmise eestlase puhul, aga kui raha läks sedakorda meie pere taskust, siis tundub kuidagi valusam jällegi, kui et teistel juhtub.

Kolmandaks võiks siiski norida ka selle otsuse üle, et kas ikka on vaja nii vähese läbisõidu jaoks sellist autot seisma osta. Muidugi võiks ju rohkem sõita, aga ega see kogukulu muidugi ei vähendaks, vaid suurendaks veelgi. Hind kilomeetri kohta oleks ainult soodsam tulnud.

Antud hetkel jääb minu silmis olukorra parandamiseks üle ainult üks võimalus – nüüd tuleb selle autoga sõita senikaua kuni ta muutub uunikumiks ja tema väärtus uuesti kasvama hakkab – siis pole kaotus olnud nii suur.

Auto ei ole ikka tarbeese – see on ju puhas luksus:) Mis sina arvad?

Eraisiku finantsplaneerimine

Haridus ja õppimine, Pere-eelarve, Raamatud, Võlast vabaks, , ,

Eile oli minul ja Taunol enese rahalise harituse arendamises hea päev – asusime Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse raames Teet Parringu käe all õppima eraisikute finantsplaneerimist.

Tutvunud praeguseks juba põgusalt pakutava materjali ning õppe käigus läbitavat teemaderingi, võin juba ette ära öelda, et see oli 100% õnnestunud investeering. Õppematerjaliks olev Teet Parringu enda kirjutatud 138 lk. raamat on suurepärase selge ülesehitusega ning väga lihtsasti loetav.  Kõik need teemad mida ma ootaksin ühelt selliselt kursuselt on olemas ja ma usun, et saan sellest kindlasti kasu.

Tsitaat sissejuhatusest:

Paljud kursused, mis räägivad eraisiku rahandusest, sisaldavad skeeme, kuidas kiirelt rikastuda. See kursus on teistsuguse suunitlusega. Siin on püütud anda ülevaade isiklike finantside planeerimise põhivaldkondadest: põhimõtetest ja selleks abivahenditest. Kursuse läbinud inimene peaks oskama koostada endale sobiva finantsplaani ja suutma selle ka edukalt ellu viia. See, kas tulemuseks on miljonitesse küündiv rikkus või lihtsalt muretu elu ja rahulik pensionipõlv, sõltub juba igast inimesest endast.

Kursus kestab juunini ja lõpeb eksami ning Tartu Ülikooli diplomiga.

Tore on uusi asju õppida, soovitan kõigile!

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

Eesti riik ja rahvas, Pere-eelarve, , ,

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie arvamust asjadest. Küsitlusele vasta siin: http://www.getresponse.com/survey.html?survey_id=2127

Tulemuste analüüs ning kokkuvõte ilmuvad peale küsitluse lõppu Rahakool.ee portaalis.

2009. aasta pere-eelarve tulemused

Pere-eelarve, , , , , , , , , ,

Motiveerituna Tauno postitusest asusin samuti kohe 2009 aasta pere-eelarve tulemusi analüüsima. Õigemini mina panin kokku numbrid ja elukaaslane Bret aitas mul saadud tulemusi “õigesti tõlgendada”:)

Sarnaselt Tauno perega on meidki täpselt 3 inimest hetkel peres.

Negatiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Aed”. Eelarvepuudujääk umbes 187%.

Algse visiooni kohaselt ei olnud siin liigis planeeritud muud kui mõningad “väikesed” tegevused maja ümber ja aias. Suve hakul aga sai tuurid sisse projekt mille kohaselt pidime korda tegema enda muruplatsist välja jäetud maalapid ja vormima neist lillepeenrad. Lõpuks tegime kokku maja ümber 4 lillepeenart, millest kahes kasvavad ainult roosid. Väga ilusad peenrad said ja väga lihtne oli ennast veenda neid lõpuni korralikult valmis tegema. Lisaks tegime maja servas olevate peenarde äärde ka väikesed kõnniteed, mille tarbeks ostsime juurde kõnnitee äärekive. Nii lisanduski algselt planeeritud 5000 kroonile kõvasti muid kulutusi. Ostsime ka aiakäru, mis samuti meie üllatuseks ei maksnud 5.50, vaid väheke üle pooleteise tuhande.

2. Kululiik “Jõulud”. Eelarvepuudujääk umbes 117%.

Mõtlesime, optimeerisime, säästsime ja planeerisime – ja selline tulemus! Tegelikult on selle kululiigiga meil niisugused lood, et me teist aastat järjest panime selle eelarve lihtsalt jonni pärast 2500 krooni. Siia on muuseas siis kaasa arvatud kõik kingitused ja jõulukaunistused ja ehted – kõik ühesõnaga, mis Jõuludega seoses ostetud on. Viimasel kahel aastal aga oleme ostnud mõningaid jõulukaunistusi nii õue kui tuppa ja see on samuti kuludesse oma väikese jälje jätnud. Järgmisel aastal ma arvan paneme kindlasti jälle 2500 krooni selle liigi eelarveks ja proovime kolmandat korda:)

3.  Kululiik “Ravimid ja arstitasud”. Eelarvepuudujääk umbes 103%.

Meie planeeritud eelarveks oli 2400 krooni aastas. Kõik oligi ilusasti graafikus enamvähem, välja arvatud see, et otsustasime suve hakul enda perele lasta teha puugivaktsiinid. Kaks “doosi” igaühele maksis kokku umbes 2200 krooni. Aasta pärast vist tuleb lasta veel üks süst teha, kui ma ei eksi praegu.

4. Kululiik “Kingitused, sünni- ja tähtpäevad”. Eelarvepuudujääk umbes 32%.

Ma oleks võinud siin kirjutises piirduda ju samuti kolme suurima negatiivse üllatajaga, aga leian, et see kululiik on lihtslt nii intrigeeriv teema, et sellest ei saa jätta jälle rääkimata.

Niisiis oli “plaan” kulutada 9600 krooni selles kategoorias. Siia kuuluvad meil siis erinevad kingitused ja lilled jne. Siia ei kuulu meie endi poolt peetavate sünnipäevade pidamise kulu (toit ja jook siis). Ühes kuus oli niisiis plaanis kulutada 800 krooni. Sellega me hakkama ei saanud ja “kulutasime” 1050 krooni. Ma arvan, et ega siin kategoorias samuti mingit väga suurt “koondamist” tegema me ei hakka aga kindlasti sooviks tulevikus teha ise rohkem “päriselt väärtuslikke” kingitusi ning neid ka ise vastu saada. Kingitused on muutunud väga palju justkui sünnipäeva käibemaksuks – kui lähed, siis pead ära maksma ja kui sulle tullakse, siis makstakse sulle.

PS: Ärgu palun nüüd ükski tuttav siinkohal solvugu, kui ma tema kingituse kohta olen siin nüüd “kulutamine” kirjutanud. See on pere-eelarve kontekstis öeldud:)

Positiivsed üllatused 2009:

1. Kululiik “Reis kaugele maale”. Eelarveülejääk umbes 94%.

Ma saan seda muidugi väga raske südamega positiivseks üllatuseks nimetama, sest mu elukaaslane Bret nutab selle koha peal suuri krokodillipisaraid ja tegelikkuses oleks tõesti tore olnud kusagil natuke reisimas käia aga heade reisikaaslaste mitte leidmisel jäi kahjuks jah sellel aastal minemata. Kui kasutamata jäänud 10 000 krooni järgmise aasta eelarvele lisada, ei tea kas see lohutaks teda?

2. Kululiik “Viasat satelliittelevisioon”. Eelarveülejääk umbes 54%.

Põhjus väga lihtne – lõpetasime poole aasta pealt lepingu. Tegelikkuses pole kellelgi eriti kahju ka, sest vaatasime sealt saateid väga-väga vähe. Eelarves olnud 3348 kroonist jäi seepärast alles 1542 krooni. Hea meel on selle üle, et järgmisel aastal jääb kogu see summa ju alles:)

3. Kululiik “Perioodika”. Eelarveülejääk umbes 28%.

Sama põhjus mis eelmisel liigilgi. Tellisin kunagi näiteks “Äripäeva” ja “Tehnika Maailma” aga tegelikult oli neid lugeda üsna vähe aega. Lõpetasime tellimused ja tellime edasi ainult selliseid ajalehti/ajakirju, mis meid päriselt ka huvitavad. Planeeritud 4200 kroonist aastas, jäi 1189 kulutamata ja ma ei tunne, et elu oleks nüüd igavaks läinud. Olen “meediakära” asemel asjalikke raamatuid ostnud hoopis ja teen seda ilmselt ka edaspidi.

Kokkuvõtteks:

Tegelikult pean ma aga 2009 aasta kõige suuremaks saavutuseks seda, et suutsime lisaks väga hästi eelarves püsimisele, suunata 19,4% oma kõikidest tuludest terve aasta jooksul, majaehituse lõppfaasis tekkinud suure intressikuluga (18%) krediidi vähendamisele. Varem ei suutnud me seda võlgnevust mitte kroonigi vähendada ja see tekitas pehmeltöeldes stressi. Ilma pere-eelarvet koostamata ja seda jälgimata ning analüüsimata, poleks me kindlasti saanud täna midagi nii toredat nentida.

Aitäh sulle Bret, et sa oled 100% minuga pere-eelarve pidamise vajalikkuses ühel nõul olnud ja ma loodan, et kunagi saabub aeg kui kõik need pere ajast kulutatud tunnid Rahakooli käivitamiseks ja eest vedamiseks sinulgi naeratuse näole ja hea tunde südamesse toovad.

Mina olen jätkuvalt üdini veendunud, et Eesti rahvast on mõtet ja vaja neil teemadel motiveerida ja harida. Tee kommunistlikust sotsialismist  demokraatlikku kapitalismi pole meile kellelegi kerge olnud ja meil on väga palju veel eluks vajalikke oskusi õppida. Heaoluühiskond on hea asi küll, aga ka seal peab omal pea otsas olema, muidu pole seal nii hea ühti.

2010 eelarve pole meie peres veel koostatud. Tuleb lähipäevadel selle raske, ent põneva ülesande kallale asuda.