Rubriigiarhiiv: Investeeringud

2011 Nädal 08: Aktsiainvesteeringud

Investeeringud, , , , , , , , ,

Erinevalt Taunost, kes on olnud edukas investor juba kaks aastat ja ühe kuu, on minu praeguse porfelli esimeste aktsiate eluiga minu käes olnud 10 kuud. Väike vahekokkuvõte seoses sellega ka minu aktsiainvesteeringute käekäigu osas.

Tallinna börsil kaubeldavatest aktsiatest on jätkuvalt minu portfellis Olympicu, Tallinki ja Tallinna kaubamaja aktsiad. Kaubamaja hetkel juhtimas (+37% soetamisest), Tallink teisel kohal (+26,3% soetamisest) ning Olümpic samuti juba mõne aja plusspoolel püsinud (+11,4% soetamisest).

Kokku kogu portfelli brutotootlikkus praeguse seisuga soetamisest alates +21,39%.

Tegin väikese tagasivaate ka sellele, et kuidas minu soetatud aktsiate hindadel on läinud võrreldes ülejäänud Tallinna börsi aktsiatega.

Ütleme nii, et hea, et mul kõik hetkel plusspoolel on. Samas on veidi kahju näha muidugi mõningaid pikka aega riskantseks peetud (ja peetakse veel praegugi) aktsiate korralikku tootlust, millest mina siis seekord ilma jäin:(

Aga nagu ütleb vanasõna: “Better luck next time:)”

(minu aktsiate read märgitud kollase taustaga)

Lisaks väike pilguheit hõbeda aktsiale SLV, mis on vahepeal “väikese jõnksu” teinud ja on alles nüüd Dow Jonesi keskmisele järele tagasi jõudnud. Võrdlus muidugi jälle minu portfelli vaatevinklist.

(punasega näidatud Dow Jonesi tööstuslik keskmine võrdluseks)

Ühesõnaga võib kokkuvõtteks öelda, et pole hullu ja kõik on enamvähem kontrolli all.

Edasistes plaanides on aktsiaportfelli laiendada veidi erinevamatesse aktsiatesse ja asuda püüdma eesmärki – olla börsi keskmise indeksiga võrreldes tootlikum. Selliste staaraktsiate puhul nagu Silvano ja Baltika seda hetkel on, tähendab see muidugi mõnele sellisele “pihta saamist” tulevikus. Eks näis, kas õnnestub:)

Millised 7 toodet olid meie investeerimisportfellis 2010

Investeeringud, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kui ma eilses pere-eelarve postituses mainisin investeeringute mahu olulist kasvu 2010 aastal, siis täna teeks väga lühildase ülevaate meie investeeringute õnnestumisest eelmisel aastal.

Erinevad tooted lisandusid investeerimisportfelli aasta jooksul. Mõni neist oli olemas ka juba varasemast ajast – näiteks lapse koolifond Swedbankis ja isePankur.ee investeeringud. Samuti ei asunud me nullist koguma kohustuslikku kogumispensionit kuid eelmise aasta jaanuarist kolisime selle koos Bretiga LHV panka.

Kõik meie investeeringud tootsid rohkem kui 10% brutotulu!

Selleks, et aga tootlikkusest liiga vale ettekujutus ei tekiks, vaatame kohe alguses silma sellisele tegelasele nagu seda on inflatsioon, ehk hindade tõus. Kuna kõik investeeringud ei ole tehtud aasta algusest peale, siis ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma seda kui palju see ühte või teist investeeringut mõjutas. Lihtsustamise mõistes võib väita see järgnev number on maksimaalne kahju mida ta teha sai. Poole aasta pealt tehtud investeeringutele on ta loomulikult selle võrra vähem mõju avaldanud.

Inflatsioon sõi 2010 investeeringutest ~5,5%

Vaatame siis kui palju tootlikkusest tuleb inflatsioonile ohverdada. Kuna detsembri numbreid pole veel saadaval, siis vaatame viimase 11 kuu oma. Selle perioodi inflatsioon on Statistikaameti andmetel 5,1%. Oletada võib, et 2010 tuleb inflatsiooniks ~5,5%.

See on üsna kobe number. Majanduskasv või kes iganes on inflatsiooniveski samuti ilusasti käima tõmmanud ja hoidku 2-3% tähtajalised hoiused oma nahk:)

Kokkuvõte investeeringutest

1. Aktsiainvesteeringud Tallinna börsil

Brutotootlus 8 kuuga +11%.

Mustemail päevil käisin ka alla -25% ära

2. Swedbanki Kesk-Aasia Aktsiafond

Brutotootlus 8 kuuga +9,6%

Mustemail päevil käisin ära -16% peal

3. Swedbanki Venemaa Aktsiafond

Brutotootlus ~3 kuuga +19%
See on Breti investeering:)

4. Swedbanki Fondifond 100

Brutotootlus viimase 12 kuuga +22,9%

Tootlikkus viimase 24 kuuga +78,7%

Sellesse fondi on paigutatud meil lapse koolifond. Jääb üle Swedbanki tänada eduka investeeringu juhtimise eest juba teist aastat järjest.

5. LHV pensionifond L

Brutotootlus viimase 12 kuuga +16,1%

Varasemalt olid meie pensionid SEB panga progressiivses fondis (graafikul alumine sinine joon). Vahetus LHV pensionifondi L tasus ära.

6. isePankuri investeeringud

Brutotootlus viimase 12 kuuga +18,8%

Eelmise aasta tootlus oli 17,1%, niiet läheb hästi. Minu muid mõtisklusi isePankuri investeeringute teemadel saab lugeda varasematest postitustest.

7. iShares Silver Trust (lühend:SLV), New Yorki börsilt

See hõbedainvesteering on tehtud alles aasta lõpus ja ehkki üheainsa nädalaga on tootlus olnud +5,5% siis pole siit sügavamaid järeldusi mõtet täna teha. SLV käekäiku saab näha näiteks Yahoo Finantsportaalist.

Eelmise aasta tootlus +163% on siiski võibolla huvipakkuv. Investeering on tehtud LHV panga vahendusel.

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

Investeeringud, Kasulik õppetund, Kulude optimeerimine, Pere-eelarve, Populaarseimad postitused, Võlast vabaks, , , , , , , , ,

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Aktsiaportfell kasumis peale 7. kuud

Investeeringud, , , ,

Sellel nädalal see siis juhtus – minu väike aktsiaportfell jõudis kasumisse! Super!

Kohe teisel päeval peale aktsiate ostu 12. aprillil 2010 läks mu portfell kahjumisse ja tuli sealt välja just täna lõppenud börsinädalal. Hetkel on kõige kehvemaks hetkeks jäänud 2. juuli, mil mu portfell oli kaotanud 25,3% oma väärtusest.

Selle nädala väljatulek oli muidugi elegantse sirutusega kohe, sest kolmepeale kogusid aktsiad +9,35% kasvu, viies kogu portfelli nüüd 5,41% kasumisse.

Kogu portfelli plusspoolele jõudmise pikka sakitamist on näha ka sellelt graafikult:

Nagu ikka jääme põnevusega ootama edasisi arenguid:)

Esimene aasta isepankur.ee investorina

Arvamus, Investeeringud, Kasulikud veebilehed, , , , , , ,

Aasta aega tagasi otsustasin proovida järele investeerimise isepankur.ee keskkonnas. Toona ei julgenud ma sellesse keskkonda mingit märkimisväärset summat investeerida ja nii otsustasin proovida täpselt 1000 krooniga. Selle summa kaotusest halbadele laenajatele poleks olnud väga kahju aga samal ajal on võimalik keskkonna reaalne toimimine järele proovida ainult reaalse rahaga, reaalselt investeerides.

Faktid kõigepealt

  • 2009 Oktoobris isepankur.ee keskkonda ülekantud summa: 1000 krooni
  • 2010 Oktoobriks teenitud kasum investeeringutelt: 221,61 krooni
  • Investeeringu aastane tootlus: 22,16%

Minu tegevused ja ajakulu isePankuris investeerimisele

  • Ebaõnnestunud laenupakkumisi (keegi teine pakkus minust paremat intressi): 8
  • Aasta jooksul probleemseid laene: 3
  • Täielikult tagasi makstud laene mulle: 2
  • Praegu tagasimaksmisel laene mulle: 4

Aasta jooksul logisin ma keskkonda sisse tavaliselt ainult siis, kui mulle tuli teade minu laenupakkumise ebaõnnestumise kohta või kui mu kontole kogunes tagasimaksetest vähemalt 100 krooni kokku jälle. Seda seepärast, et investeerimisel minimaalne summa on vähemalt 100 krooni laenu kohta. Need teated saadab isePankur mu e-mailile, seetõttu ei nõua iseenda seisuga kursis hoidmine mingit ekstrapingutust ja kõik töötab väga väikese vaevaga.

Enamuse keskkonnas käidud ajast kulutasingi laenusoovija taotlusel esitatud andmete vaatamiseks. Seegi on aga tehtud ülimalt lihtsaks ja mugavaks. Palju tööd teeb isePankur investeerija eest ära, vaadates ise laenusoovijate andmed üle ja andes oma hinnangu laenajale.

Kõige rohkem meeldib mulle isePankuri keskkonna juures see, et nad on teinud väga palju arendustööd info visualiseerimiseks ja läbipaistvaks muutmisel. Minule, kui visuaalse juhtimise koolitajale, on selline lähenemine väga südamelähedane – täpselt nii peabki üks selline keskkond välja nägema.

Vaadake näiteks laenupakkumiste ülevaate lehte:

Kokkuvõtteks

See aasta hajutas väga tugevalt mu kahtlusi isepankur.ee keskkonnas investeerimise võimaluste, riskide ja tulu üle. Aasta jooksul teenitud reaalne tulu 22,16%, on päris kindlasti minu viimase aasta kõige tulusam investeering olnud. Seda nii erinevate fondidega võrreldes kui ka minu aktsiainvesteeringutega võrreldes.

Kusjuures 1000 krooni investeerimisel on tulusus kindlasti väiksem kui näiteks 10 000 või 100 000 investeerimisel. Seda seepärast, et kontol seisev raha on osakaalult suurem ja vähendab tootlust. Kehvematel perioodidel seisis kuni 10% sellest 1000 kroonist kontol lihtsalt seepärast, et alla 100 krooni ei saa korraga investeerida (nagu ma eespool juba mainisin). Lisaks muidugi läheb osa niiöelda maksimaalsest tootlusest kaduma ka siis kui teed laenupakkumisi, aga ei võida neid. Sellel ajal, mil pakkumine on jõus, ei saa sa rahaga midagi muud teha. Seetõttu olengi väga positiivselt üllatunud selle saavutatud 22,16% tulususe üle.

Seega – suurendan kindlasti järgmise sammuna oluliselt oma investeeringuid isepankur.ee keskkonnas ja jätkan katsetamist ja tulemuste mõõtmist.

Aitäh sulle Pärtel ja ülejäänud isepankur.ee meeskonnale selle loodud võimaluse eest – teil on suurepärane toode!

Investeeringute viimased 3 nädalat

Investeeringud, , , , , ,

Aktsiainvesteeringud

Viimasel kolmel nädalal on minu väike aktsiaportfell liikunud igal nädalal positiivses suunas. Väljas on olnud eriti palavad ilmad ja settõttu ei viitsinud ausaltöeldes kuigi tihti investeeringute saatust ka jälgida, vaid keskendusin rohkem kuumuse peletamisele.

Nädal 29 +0,2%

Nädal 30 +1%

Nädal 31 +6,9%

Kokku viimased 3 nädalat +8,2%

Nagu Tauno kirjutas, siis veab tõenäoliselt Olympic selle nädalal portfelliväärtusi meil alla natuke. Minul küll rohkem kui temal ilmselt, sest mul on Olympicu osakaal portfellis 31% hetkel.

Fondiinvesteeringud

Hetkel oman investeeringuid veel nendes fondides:

1. Swedbank Kesk-Aasia aktsiafond

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.39% -6.80% -0.65% +4.31%

2. Swedbank Fondifond 100

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+5.15% -1.08% +8.07% +10.46%

3. LHV progressiivne pensionifond L

1 kuu 3 kuud 6 kuud Tootlus aasta algusest
+1.47% +3.43% +7.72% +8.81%

Aktsiaportfelli arengud

Investeeringud, Kasulik õppetund, , , , , , ,

Paar nädalat tagasi oli mu aktsiaportfell kiires languses. Langusele järgnes pisike kosumine ja tänaseks on taastunud paari nädala tagune tase.

Kui Tallinna Kaubamaja oli paari nädala eest see, mis jättis umbes 4% jõnksu allapoole tegemata, siis sellegipoolest on ta minu portfellis kõige enam langenud isend (kahe nädalaga -2%). Tallink ja Olympic ronisid tagasi tasemele, kust nad kaks nädalat tagasi kukkunud olid.

Tundub, et minu lühiajalisest rahapaigutusest tuleb siiski igati kena ja pikk investeering neisse ettevõtetesse:)

Kasulik õppetund: Ehkki ma teadsin, et aktsiad pole lühiajaliseks rahapaigutuseks soovitatud vahend, ei uskunud ma nõuandeid enne kui ikka ise järele proovisin. Järgmine kord tean seda nüüd enda kogemusest:)

Aktsiainvesteeringute esimesed 6 nädalat

Investeeringud, , , , ,

6 nädalat tagasi investeerisin Tallinna börsi kaudu veidi vaba raha kolme ettevõtte aktsiatesse. Nendeks ettevõteteks olid Olympic Entertainment Group, Tallink Grupp ja Tallinna Kaubamaja.

Ehkki ma olen jooksvalt igapäevaselt jälginud aktsiate väärtuse liikumist, pole ma päris iga nädal viitsinud mingeid kommentaare ja ennustusi enda investeeringu saatuse kohta teha. Tundub aga, et see on olnud suur viga.

Viga seepärast, et ilmselgelt ei ole läinud mu investeeringutel tänaseni just kõige paremini. Või mis asja ma siin keerutan – neil on läinud väga kehvasti! Kogu portfelli väärtuse langus on tänaseks -15%. Huvitav on veel see, et erinevad aktsiad minu portfellis tunduvad börsil käivat täpselt sama rada mööda. Tallink üksi üritas küll aprilli lõpus mind plussi vedada, kuid seegi üritus lõppes kiiresti.

Mai algusest alates tundub justkui erinevate ettevõtete endi tulemused ei mõjutaks üldse aktsiahindu, vaid kogu liikumine on “suuremate jõudude” poolt põhjustatud.

See pidi mul lühiajaline investeering olema, vaja oleks nüüd nina juba ülespoole keerama hakata?

Investeeringud aktsiatesse

Investeeringud, , , , , ,

Avasin täna jälle üle pika aja investeeringuportfelli aktsiatesse. Soetasin endale Tallinna Börsilt kolme aktsiat: Tallink, Olympic ja Tallinna Kaubamaja.

Kogu aktsiaportfell on jagatud võrdselt kõigi kolme aktsia vahel.

On risk, et mul kujuneb selle investeeringu perioodiks ainult pool aastat, sest sügisel võib tänu ühele suuremale väljaminekule rohkem raha vaja minna, aga kui võimalik siis tahaks siiski portfelli säilitada.

Kuna hetkel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad väga-väga madalad, siis valisin pooleaastaseks raha investeerimiseks justnimelt aktsiad.

Tootluseks ootaksin 6 kuu jooksul 10%. See kataks ära tulumaksu, inflatsiooni ja tehingukulud ning jätaks mulle peale seda veel 5% tulu.

Lapse koolifond

Investeeringud,

Olen tänaseks nüüd ühe aasta kogunud raha lapse koolifondi. Põhimõtteliselt ei ole ma täna küll päris kindel, et kas selle raha kogumise eesmärk tulevikus ka kuidagi kooliga, või selle lõpetamisega saab seotud olema, aga soov oli lihtsalt kuidagi mingisse “lapse nimelisse” fondi raha koguda.

Aasta tagasi olin ma natuke rohkem Swedpank’i fänn ja seepärast valisin selle fondi haldajaks ka selle panga. Fondi riskitasemeks valisin “Fondifond 100” – see koosneb 100% aktsiatest, seega kõige suurem risk  ja kõige suurem võimalus normaalseks tootluseks. Lisaks kogumisele kindlustasin ka selle fondi sissemaksed, niiet kui ma mingil hullul põhjusel ei peaks olema võimeline sellesse raha maksma, siis pank jätkab minu eest sissemakseid 100%, seda kuni lapse 21. aastaseks saamiseni. Lisaks muutub fondis teenitud intressitulu 12 aastat peale lepingu sõlmimist tulumaksuvabaks.

Kuidas siis mu investeeringul esimesel aastal läks?

Hoolimata igasugu masust ja täpest ei ole häda midagi. Esimene aasta on läinud väga hästi ja kahetseda pole midagi. Olen kogunud sinna rahasumma, mida ma muul juhul vaevalt oleks taibanud või osanud kõrvale panna.

Ehkki pank on võtnud nii fondi haldamise kui ka kindlustuse eest tasud, on teenitud intressitulu 3x suurem olnud. Peale teenustasude maha arvestamist on osakud teeninud mulle 21,3% tulu.

  • Sama perioodi tarbijahinnaindeksi muutus on olnud -2,2%, seega on tegelik investeeringu tootlus olnud esimesel aastal 23,5%.
    (Fondifond 100 tootlus oli 28%)

fondifond100

Olen võibolla oma eelnevates kirjutistes olnud alati kommertspankade vastane ja nende üdini kapitalistlikku mudelit kritiseerinud kuid nagu elu näitab, siis mõned kasulikud asjad saavad ka ikkagi nende abiga tehtud. Sukasäärde kogudes oleks see isiklik tulu mulle tulemata jäänud.

Aitäh Swedpank mu lapse jaoks mõeldud raha kasvatamise eest ja katsuge ikka seda vaest eestlast ka tulevikus mitte täiesti paljaks röövida ikka. Kes see teile muidu raha teenib tulevikus.